Äripäeva raadio

Kuidas mõjutas koroonakriisist tingitud kaugtöö levik andmeside kasutamist ning helistamist? Kui hästi on Eesti kaetud kaugtööks vajaliku kiirusega internetiühendusega? Kas jätkuvalt kodubüroodes töötavad inimesed on uute oludega juba kohanenud või peab neisse nüüd juba rohkem entusiasmi ja motivatsiooni süstima? Neil teemadel arutlevad äritehnoloogia saates Elisa Eesti ärikliendiüksuse juht Margus Vaino ning ärikliendi müügi- ja teenindusvaldkonna juht Indrek Ild.

Saatejuht on Indrek Kald.

Kodukindlustusest kõnelevas saates räägib PZU Kindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu muu hulgas, millised on kindlustuslepingu välistused: näiteks katuse tormikahjustust kindlustus ei hüvita kui on tegemist ehitaja veaga või on kasutatud praakmaterjale. Uurime, millises seisukorras maju on üldse võimalik kindlustada ja kas kindlustada saab ka keskmisest vanemaid hooneid.

Saatest ei puudu ka üldine ülevaate, milliste riskide vastu saab kodumajapidamist kindlustada ning millist kodu juurde käivat vara kodukindlustus katab.

Saatejuht on Lauri Leet.

Kui uute tehnoloogiatega käib kaasas palju haipi ning ootused käivad tihti ajast ees, siis teistpidi on näiteks nüüdseks märkamatult suur hulk seadmeid ühendatud internetiga ehk asjade internet on hakanud oma elu elama. Sedasi rääkisid saatekülalised saates "Tehnoloogiakompass".

Saates rääkisime mitmest eri teemast: nii asjade internetist, 5G arengutest kui ka pikemalt targa linna temaatikal. Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse ja arendusjuhi Urmo Lehtsaluga rääkisime sellest, millised on põnevad kasutusjuhtumid, sealjuures kui turvaline on tohutul kiirusel liikuvad drooniparved, mis arengujärgus erinevad tehnoloogiad on, ning mille puhul tasuks natuke oodata, enne kui asjad pärisellu jõuavad. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Foto: AFP/Scanpix

Idufirma Planet42 on üks praegusest kriisis võitjaid. Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis 2017. aastal tegevust alustanud eestlaste poolt asutatud pikaajalise autorendiga tegelev finantsidu kaasas kiire laienemise jätkamiseks investoritelt hiljuti 2,2 miljonit eurot. Aprill oli ettevõtte seni kõige tugevam kuu. Nõudlus teenuse järgi on väga suur. Keskmiselt saab firma kuus 5000 taotlust.

Saates tuleb ettevõtte juhi Eerik Ojaga juttu sellest, mis Planet42 on, kuidas see sündis, milline on Lõuna-Aafrika turg ja selle eripärad, kuidas praegune kriis on nende tegevusi mõjutanud, kuidas nad plaanivad jõuda Lõuna-Aafrika Vabariigis 100 000 kundeni ning mida on start-up-maailmas liiga palju, mida liiga vähe.

Saatejuht on Signe Sillasoo.

Kuni vaktsiinide kasutuselevõtuni olid nakkushaigused üheks peamiseks enneaegse surma põhjuseks maailmas. Selle sajandi esimesel kümnendil oli haigestumine vaktsiinidega ennetatavatesse haigustesse saavutanud tänu vaktsineerimisele kogu maailmas ajaloo madalaima taseme.

USA lastearst ja meditsiinieetika ekspert John D. Lantos on öelnud, et kui tänu vaktsineerimisele on saavutatud nakkushaiguse üliharv esinemistase, siis muretsetakse rohkem vaktsiini kõrvalmõjude kui haiguste pärast ning vaktsineerituse tase alaneb. „See toob omakorda kaasa haigestumismäära kasvu, mistõttu tekib lapsevanematel jälle mure haiguse ja sellest tingitud komplikatsioonide pärast ning vaktsineerituse tase hakkab taas tõusma. Kas selline tsükliline mehhanism ka tegelikult toimib, näitab aeg.“

Paljuski johtuvalt sellest mõttest ja praegusest olukorrast on seekordse tervisesaate teemaks vaktsineerimine ning sellest on rääkima tulnud terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp. Saadet juhib Violetta Riidas.

Viroloog Andres Merits ütles Äripäeva raadio saates „Globaalne pilk“, et koroonaviiruse teise laine tulek on meie enda teha, ent samas sõltub see suuresti ka juhuste kokkulangevusest.

Saates „Globaalne pilk“ rääkisime seekord tulevikupandeemiatest, ent ei jätnud mõistagi puudutamata ka koroonaviirust ja selle võimalikku teist lainet.

Saate alguses kõnelesime aga sellest, mis haiguspuhangud on mõjunud inimkonnale laastavalt ja mis võiksid olla selle põhjused. Arutlesime, kas tuntud viirused nagu Ebola ja Zika võiksid muteeruda ja levida kulutulena nii, nagu on seda teinud koroonaviirus. Samuti arutasime, mis arengud on toimunud võitluses HIViga ning miks sellele viirusele endiselt vaktsiini pole.

Puudutamata ei jäänud ka koroonatemaatika ning saime vastuse ka sellele, kui tõenäoline on, et koroonaviirus pani plehku hoopis ühest Hiina laborist.

Külas oli viroloog Andres Merits. Saadet juhtis Äripäeva ajakirjanik Pille Ivask.

Foto: Margus Ansu/Tartu Postimees/Scanpix

Seekordne saade keskendub eraisiku rahaasjadele ehk muu hulgas saab vastuse küsimustele, miks eestlaste teadmine on rahaasjades maailma parim, kuid käitumine sellele ei vasta, mis aktsiad häid ostukohti pakuvad ning mis mõju avaldab investeerimisele koroonapuhangust tingitud majanduspiirangud. Neil teemadel kõnelevad õppejõud ja investor Tõnn Talpsepp ja Luminori pensionifondide riskianalüüsi meeskonna juht Anton Skvortsov.

Lisaks selgitab Luminori peaökonomist Tõnu Palm, et arenenud riikide majandused kompavad majanduslanguse põhjasid ning kindlustunne on mitmel pool paranemas. Juttu tuleb ka sellest, miks Eesti selle aasta majanduslangus võib jääda väiksemaks kui Eesti Panga oodatud 10protsendiline kahanemine.

Saatejuht on Paavo Siimann.

Imelise Teaduse saates on kaks pikemat jutuajamist Eesti teadlaste tegemiste teemal nagu ikka. TalTechi kosmoseprogrammi rahvas ootab, millal stardib Prantsuse Guajaanast kanderakett, mis toimetab kosmosesse kuupsatelliidi Hämarik. Selle põhiülesandeks on Maa seire ja meile kosmosest piltide saatmine, ent tegelikult on programm kestnud juba kuus aastat. Praegu on raketi start vaid ilma taga kinni. Hämarikust (ja selle eelmisel suvel kosmosesse lennanud kaksikvennast Koidust, millega pole ühendust saadud) räägivad TalTechi kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon ja projekti koostööpartneri AS Dateli tarkvaraarenduse- ja tehnoloogia direktor Agu Leinfeld.

Teine jutuajamine viib meid Tartu teadlasteni: nimelt on Tartu Ülikooli keemikud tootnud sidrunhappest bioplasti, mis on omadustelt võrreldav fossiilkütustel baseeruvaga. Sellise plastiku oleviku- ja tulevikuväljavaadetest räägime ülikooli orgaanilise keemia vanemteaduri Lauri Varesega.

Saatejuht on Madis Aesma.

Stuudiosse on palutud Marianne Liibert - Bestmarketing.ee toimetaja ja Hando Sinisalu - Best Marketingi konverentside programmijuht. Südasuvises saates räägime BestMarketingi tegemistest. Nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust. Eesti menukaima turundusteemasid käsitleva meediamajana lasuvad temal suured nõuded sisukvaliteedi osas. Arutleme nii BestMarketingi kontseptsioonist kui ka tulevikuplaanidest.

Saatejuht on Uku Nurk.

Seekordses saates oleme külas Tartus asuvas ettevõttes Kukkumiskaitse OÜ ja vestleme ettevõtte juhi Taavi Lukasega. Juttu tuleb ohutusest suvistel kõrgtöödel - nii katuste parandamisest kui puude okste lõikamisest. Taavi Lukas räägib, et ka ühe meetri kõrguselt kukkudes võib inimene tõsiselt viga saada.

Kukkumiskaitse OÜ pakub huvitavat kaljuronimise programmi ettevõtete suvepäevade jaoks. Näiteks on nad korraldanud ohutut laskumist Türisalu pangalt.

Saatejuht on Hando Sinisalu.