Äripäeva raadio

Pandeemia tõi ka kaasa õngitsuskirjade laine, samas osad lunavaragängid lubasid, et ajutiselt meditsiiniasutusi ei rünnata, rääkisid saate "Tehnoloogiakompass" külalised.

"Kui see pandeemia peale hakkas ja kodus töötamine suurenes, siis oli mingi nädal, kus registreeriti üle 4000 COVID-19-ga seotud domeeni päevas, mis kõik olid mõeldud mingil määral pahavara või spämmi tegevuseks. Nüüd on see viimasel ajal vaibuma hakanud," rääkis Telia turbevaldkonna juht Aigar Käis. Näiteks pakuti lehtedel soodsaid maske või "kliki siia, et viirusest vabaneda" meelitusi.

Õngitsuskirjade suuremat aktiivsust märkas ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Agris Peedu, seda just isikukaitsevahendite pakkumisena. Peedu tõi välja, et haigla puhul tahetakse rünnakuga saada erinevaid asju: ühtepidi tavapärane ning otsene raha küsimine, teistpidi ka delikaatseid isikuandmeid, mida siis kuidagimoodi ära kasutada. Omaette maailm on aga meditsiiniseadmete ründamine: näiteks südamestimulaatorite, mille peatamist läbi häkkimise võib pigem kohata Hollywoodi filmides.

"See ei ole tegelikult ulme. Täpselt samuti nagu mõtlesime, et ulmeks on see, et tuleb selline epideemia. Filme ju sellest oli, kuid keegi ei uskunud. Meditsiiniseadmete häkkimine ja turvalisus on maailmas väga oluline, võib-olla kõikse olulisem probleem haiglate turvalisuse kontekstis," rääkis Peedu. Väga suure töö haiglate jaoks teevad selles vallas meditsiiniseadmete tootjad ise ära.

"Erinevatel turbealastel konverentsidel on ka näidatud, kuidas neid häkkida ja häkkerid ise on nõustanud erinevaid tootjaid, kuidas saaks seadmeid paremaks teha," lisas Käis. Näiteks meenutas ta juhtumit, kus kindlustusfirma sai kliendi üle kohtus võidu tänu sellele, et suutis lugeda südamestimulaatori andmeid ja tänu sellele tõestada, et klient ei tassinud tund aega järjest põlevast majast diivaneid välja. "See näitab, et andmetele juurdepääs võib väga kõvasti privaatsusesse sisse sõita, kui see andmete juurdepääs ei ole hästi korraldatud."

Viimased ligi kaks kuud on paljud inimesed olnud sunnitud tööd tegema kodus. Haigla personali puhul ei tundu, et selline tegevus oleks võimalik, kuid ka neid siiski leidub.

Kuidas Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kaugtööle üle läks, milliseid praktilisi samme selleks tehti, milliseid muutuseid on antud olukord tagant sundinud ning kui palju tunnevad küberkurjategijad huvi meditsiiniasutuste vastu pandeemia ajal, sellest kõigest saates "Tehnoloogiakompass" rääkisimegi. Seda koos PERHi juhi Agris Peedu ja Telia turbevaldkonna juhi Aigar Käisiga.

Saadet toetab Telia.

Seekordses tervisesaates räägime ravimitest. Kuidas otsitakse ravimit COVID-19 vastu ja miks ravimispetsialistid ei soovita näiteks C-vitamiini? Selgitame välja, mis vahe on soodusravimitel ja tervishoiuteenuste nimekirjal, kuidas ravimeid soodustatakse, kuidas need jõuavad ravijuhendisse ja miks kümme positiivsest uuringust ei piisa, et mõne rohuga võiks haiglas ravima hakata. Juttu tuleb ka sellest, kuidas tavainimene võiks hinnata internetist leitud ravimiuuringu kvaliteeti. Kõigest sellest räägib Eesti Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe. Saadet juhib Violetta Riidas.

Räägime tootmise juhtimisest ja selle väljakutsetest pöördelistel aegadel.

Saates on kõnelemas elektroonikatööstuse Enics Eesti värske juht Andres Kase ja Interim Agentuur Velström Vallner Tohver partner ja pikaaegse juhtimiskogemusega erinevates valdkondades Urmo Vallner.

Juttu tuleb sellest, mida on tarvis, et mobiilse juhtimise palkamine õnnestuks ning vigadest, mida tasub vältida. Samuti sellest, kuidas eelmiste kriiside õppetunnid aitavad ka tänases otsustada.

Saadet juhib Rivo Sarapik.

Sel korral tuleb juttu kriisi ajal investeerimisest, millest kõnelevad Luminor Eesti privaatpanganduse varahaldur juht Kalle Kose ning investeerimisblogi Dividend Investor eestvedaja ja endine kauaaegne pensionifondide fondijuht Märten Kress.

Lisaks räägib, mis olukord ja väljavaated valitsevad maailma majanduses, Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Nendega vestleb Paavo Siimann.

„Teabevara tunni“ erisaates räägib lepingute teabevara koostööpartneri, advokaadibüroo RASK hangete valdkonna ekspert Keidi Kõiv hangetest kriisi ajal ja pärast seda.

Uurime, kuidas on eriolukord ja viirusepuhang tänast olukorda hangete aspektist mõjutanud ja mis küsimustega praegu advokaatide poole kõige enam pöördutakse. Saate teada, millised on praegu võimalused hankelepinguid muuta ning milline on oluline ja milline mitteoluline muudatus. Muidugi ei saa ka selles saates mööda vääramatu jõu mõistest ja muudest olulistest märksõnadest.

Küsib Äripäeva teabevara vanemtoimetaja Heidi Saar.

Sisuturunduse saates räägime uue kaupluse Kindlus sisujuhi Vahur Tuiga sellest, kuidas valida matkadeks ja looduses liikumiseks sobivat varustust: saapaid, pükse, jopet, seljakotti, binoklit jm vajaminevat. Lisaks veel nõuandeid ka militaarhuvilistele.

Saatejuht on Hando Sinisalu.

Seekordses Imelise Teaduse saates on kaks mõneti kevadist jututeemat. Esimene neist puudutab just seda iseäralikku 2020. aasta kevadet, mille läbi märksõna on olnud uudne koroonaviirus. Teeme sel teemal juttu aga hoopis materjaliteaduse poole pealt, nimelt on Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris uuritud seda, missugused võiksid olla kõige efektiivsemad nanokiust materjalid, millest kui mitte praegu, siis tulevikus saaks teha maske, mis oleks praegustest oluliselt efektiivsemad ja miks mitte isegi targemad. Sel teemal valgustab kuulajaid labori juhataja professor Andres Krumme.

Teine jutuajamine puudutab uut rakendust, mida kõik saavad järgi proovida - nimelt on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis valminud rakendus nimega Rohemeeter (vt rohemeeter.ee), millega saab hinnata seda, kui mitmekesine ja kui elurikkust soosiv on loodus mingis konkreetses Eesti punktis. Sellest räägime instituudi botaanika vanemteaduri Aveliina Helmiga.

Saatejuht on Madis Aesma.

Saates annavad Marko Saue, Goal Marketingi loovjuht, ja saatejuht Uku Nurk häid nõuandeid, kuidas Eesti siseturismile lihtsate vahenditega hoogu juurde anda.

Peamiselt tulevad kõne alla interneti- ja sotsiaalmeedia tegevused, aga kõlab ka muid nippe ja nõuandeid.

MTÜ Taluturg on kümme aastat vedanud ambitsioonikat plaani – pakkuda ostjatele eestimaist toitu. Sellel kevadel avati pood viimaks ka Tallinnas, koos kohviku ja Restoga, kus pakutakse maitsvaid lõunasööke. Kriiside ajal on poeketi kestma jäämine nõudnud erilist visadust ja nutikust. Millist täpsemalt, räägime TÜ Taluturg tegevjuhi Merle Valliga. Saatejuht on Juuli Nemvalts.

Intervjuu avaldamine on toetatud Maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi meede 16.4 poolt.

„Tööstusuudised eetris“ keskendub taas koroonakriisile. Saates on külas masinaehitaja Heavy Industry Estonia OÜ juht Marko Laving, kellega on juttu nii kriisi mõjust ettevõttele ja töötajatele, aga palju ka välisturgudest. Lavingu sõnul tekitab ettevõttele muret ka teade, et Turu laevatehas asub töötajaid koondama. Miks täpsemalt, kuuleb saatest. Saadet juhib Harro Puusild.

Saadet toetavad Radius Machining ja Hansavest.