Äripäeva raadio

Tänane olukord sunnib meid olema loovamad kui eales varem. Paljud meeskonnad on suundunud kodukontoritesse, mis on tekitanud juhtidele uue väljakutse – kuidas motiveerida oma töötajaid distantsilt. Erinevatest virtuaalsetest motiveerimise võimalustest räägib õhtujuht ja vabaaja insener Leho Luukas.

Saadet juhib Keit Ausner.

Saadet toetavad üritusturundusfirma Frank Events ja seiklusfirma 360 KRAADI.

Tänane olukord sunnib meid olema loovamad kui eales varem. Paljud meeskonnad on suundunud kodukontoritesse, mis on tekitanud juhtidele uue väljakutse – kuidas motiveerida oma töötajaid distantsilt. Erinevatest virtuaalsetest motiveerimise võimalustest räägib õhtujuht ja vabaaja insener Leho Luukas.

Saadet juhib Keit Ausner.

Saadet toetavad üritusturundusfirma Frank Events ja seiklusfirma 360 KRAADI.

Elisa Eesti on rakendanud aja- ning kohapaindlikke tööviise juba üle viie aasta: lühemad tööpäevad, lühemad töönädalad, töötamine distantsilt jms. Nüüdse eriolukorra ajal tuli aga pea kõik töötajad koju saata. Milliseid muudatusi see kaasa tõi, kuidas Elisa seni sujuvalt toiminud tööprotsesse ümber korraldas ning kuivõrd on töötajad olukorraga rahul, selgitavad Elisa Eesti juhatuse liikmed, ärikliendiüksuse juht Margus Vaino ja erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu.

Saatejuht on Indrek Kald.

Saadet toetab Elisa Eesti.

Elisa Eesti on rakendanud aja- ning kohapaindlikke tööviise juba üle viie aasta: lühemad tööpäevad, lühemad töönädalad, töötamine distantsilt jms. Nüüdse eriolukorra ajal tuli aga pea kõik töötajad koju saata. Milliseid muudatusi see kaasa tõi, kuidas Elisa seni sujuvalt toiminud tööprotsesse ümber korraldas ning kuivõrd on töötajad olukorraga rahul, selgitavad Elisa Eesti juhatuse liikmed, ärikliendiüksuse juht Margus Vaino ja erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu.

Saatejuht on Indrek Kald.

Saadet toetab Elisa Eesti.

Skandinaavia tõmme jääb kriisi tagajärjel nõrgemaks ning selleks, et ettevõtted järgmises kriisis upakile ei kukuks, tuleb teha ära otsus, et teadus on ettevõtluse üks alustest, rääkis juhtimiskonsultant Mait Raava saates "Kuum tool".

"Mis on ju Eesti majanduse probleem on väike kasumlikkus, eriti eksporditurgudel. Oleme valdavalt odav tööjõud Skandinaavia suunal. Seetõttu ei ole üldse üllatav, et raha kiiresti otsa lõpeb," lausus Raava.

Kui vaadata maailma, siis suured ettevõtted suudavad seda, ehk nii-öelda "istutakse rahas". See on aga ainult võimalik, kui innovatsioon toob suure kasumlikkuse. "Sellest kriisist õpime küll selgeks, et ettevõttel peab olema kasumipuhver. See saab juhtuda ainult eeldusel, kui ettevõte on innovatsioonis oma valdkonna tipp, innovatsiooniliider."

Seetõttu peavad tema sõnul Eesti ettevõtjad mõtlema, mis valdkonda tunnevad nad nii hästi, kus saavutada eelis. Mõtteviisilt tuleb tema sõnul muutuda regionaalsest ettevõttest, nagu valdav osa ekspordiettevõtteid on, globaalseks ettevõtteks. Või kui seda ei suudeta, siis jääda lokaalseks.

"Selline flirtimine enam ei pea, et me siin lähiturul justkui suudame jääda samasse heasse positsiooni nagu seni oleme olnud, kuna see on tulnud odavama tööjõu ehk sisendkuludega. Sellega ei ole võimalik kasumit teenida," lisas ta.

"Ma hoian pöialt, et võimalikult paljud ellu jääksid, aga selleks, et pikemas perspektiviis tõhusalt tegutseda – see on hoopis teise tasandi liiga, kus peame oma ettevõtetega mängima."

Seetõttu on tema sõnul ülimalt tähtis, et Tartu Ülikool jõuaks maailma saja parima ülikooli sekka. "Selle kriisi väärtus on, et näeme peeglist, kus me paikneme. Positiivne pool on, et me teame, kus on lahendused. Neid tuleb lihtsalt teha, ükskõik kui valus see on. Homne maailm ei ole enam endine."

Ettevõtete juhid peavad järjepanu maadlema viirusest tingitud probleemide sasipuntraga ning olukorra teeb sedavõrd keerulisemaks, et pea kõike seda peab tegema kaugvaatest ehk otsese kontaktita. Üks hetk aga saab see tervisekriis otsa, peab saama. Saates "Kuum tool" rääkisime, kuidas tegutseda kiiresti ning targalt olukorra normaliseerudes, et stardipositisoon oleks võimalikult hea. Samuti arutlesime, kuidas motiveerida töötajaid, kohaneda kaugtööga ning sättida äril sihti. Raava sõnul tuleks näiteks võtta selge fookus Hiina peale. Miks nii, kuuleb saatest.

Skandinaavia tõmme jääb kriisi tagajärjel nõrgemaks ning selleks, et ettevõtted järgmises kriisis upakile ei kukuks, tuleb teha ära otsus, et teadus on ettevõtluse üks alustest, rääkis juhtimiskonsultant Mait Raava saates "Kuum tool".

"Mis on ju Eesti majanduse probleem on väike kasumlikkus, eriti eksporditurgudel. Oleme valdavalt odav tööjõud Skandinaavia suunal. Seetõttu ei ole üldse üllatav, et raha kiiresti otsa lõpeb," lausus Raava.

Kui vaadata maailma, siis suured ettevõtted suudavad seda, ehk nii-öelda "istutakse rahas". See on aga ainult võimalik, kui innovatsioon toob suure kasumlikkuse. "Sellest kriisist õpime küll selgeks, et ettevõttel peab olema kasumipuhver. See saab juhtuda ainult eeldusel, kui ettevõte on innovatsioonis oma valdkonna tipp, innovatsiooniliider."

Seetõttu peavad tema sõnul Eesti ettevõtjad mõtlema, mis valdkonda tunnevad nad nii hästi, kus saavutada eelis. Mõtteviisilt tuleb tema sõnul muutuda regionaalsest ettevõttest, nagu valdav osa ekspordiettevõtteid on, globaalseks ettevõtteks. Või kui seda ei suudeta, siis jääda lokaalseks.

"Selline flirtimine enam ei pea, et me siin lähiturul justkui suudame jääda samasse heasse positsiooni nagu seni oleme olnud, kuna see on tulnud odavama tööjõu ehk sisendkuludega. Sellega ei ole võimalik kasumit teenida," lisas ta.

"Ma hoian pöialt, et võimalikult paljud ellu jääksid, aga selleks, et pikemas perspektiviis tõhusalt tegutseda – see on hoopis teise tasandi liiga, kus peame oma ettevõtetega mängima."

Seetõttu on tema sõnul ülimalt tähtis, et Tartu Ülikool jõuaks maailma saja parima ülikooli sekka. "Selle kriisi väärtus on, et näeme peeglist, kus me paikneme. Positiivne pool on, et me teame, kus on lahendused. Neid tuleb lihtsalt teha, ükskõik kui valus see on. Homne maailm ei ole enam endine."

Ettevõtete juhid peavad järjepanu maadlema viirusest tingitud probleemide sasipuntraga ning olukorra teeb sedavõrd keerulisemaks, et pea kõike seda peab tegema kaugvaatest ehk otsese kontaktita. Üks hetk aga saab see tervisekriis otsa, peab saama. Saates "Kuum tool" rääkisime, kuidas tegutseda kiiresti ning targalt olukorra normaliseerudes, et stardipositisoon oleks võimalikult hea. Samuti arutlesime, kuidas motiveerida töötajaid, kohaneda kaugtööga ning sättida äril sihti. Raava sõnul tuleks näiteks võtta selge fookus Hiina peale. Miks nii, kuuleb saatest.

Nii palju kaugelevaatavat uuesti mõtlemist ning innovatsiooni pole Eestis pikka aega näha olnud, lausus Telia ärikliendi üksuse juhi kohusetäitja Kristjan Kukk saates "Tehnoloogiakompass" positiivse näitena, mis kriisist kasu on olnud.

Lisaks on tema sõnul sundinud kriis teemasid, millest enne küll palju räägiti, kuid vähem tehti, suurema tõsidusega vaatama. Nendeks on näiteks kaugtöö ja digitaalsed meeskonnatöö vahendid.

Confido meditsiinigrupi juht Tarmo Kärsna lausus, et erinevate tööriistade kasutamise puhul tuleb kanalite valikul kindlasti eristada seda, mis on tööks otseselt vajalik ning seda, mis on lihtsalt "fun". Muidu uputab üks teist ära.

"Väljakutse, mis kindlasti ees seisab, kui eriolukord leevendub või lõpeb ning kõik võime tagasi kontoritesse tulla on see, kui paljud suudavad jätkata kaugtööd? Täna oleme kõik sundolukorras, kus kõik töötajad on kodus, me kõik oleme saanud kogemuse, et kõik toimib, aga kui tuleme kontoritesse tagasi, siis peab tulema sisemine kokkulepe. Aga kuidas nüüd edasi?" lausus Kärsna. "See müüt on langenud, et kaugtöö pole võimalik." Samas märkis ta, et kaugtöö tahe sõltub kindlasti ikkagi inimesest.

Saates rääkisime pikemalt sellest, kas kaugtöö tuli, et jääda, mis mõju avaldab see tuleviku töökorraldusele, kuidas mõjutab koroonakriis erameditsiini, mis muutuseid võib märgata ettevõtete seas ning mis kasu ja kahju on kriisist.

Nende ja teiste küsimuste üle arutlesid Confido meditsiinigrupi juht Tarmo Kärsna ja Telia ärikliendi üksuse juhi kohusetäitja Kristjan Kukk. Saadet juhtis Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Foto: Shutterstock

Nii palju kaugelevaatavat uuesti mõtlemist ning innovatsiooni pole Eestis pikka aega näha olnud, lausus Telia ärikliendi üksuse juhi kohusetäitja Kristjan Kukk saates "Tehnoloogiakompass" positiivse näitena, mis kriisist kasu on olnud.

Lisaks on tema sõnul sundinud kriis teemasid, millest enne küll palju räägiti, kuid vähem tehti, suurema tõsidusega vaatama. Nendeks on näiteks kaugtöö ja digitaalsed meeskonnatöö vahendid.

Confido meditsiinigrupi juht Tarmo Kärsna lausus, et erinevate tööriistade kasutamise puhul tuleb kanalite valikul kindlasti eristada seda, mis on tööks otseselt vajalik ning seda, mis on lihtsalt "fun". Muidu uputab üks teist ära.

"Väljakutse, mis kindlasti ees seisab, kui eriolukord leevendub või lõpeb ning kõik võime tagasi kontoritesse tulla on see, kui paljud suudavad jätkata kaugtööd? Täna oleme kõik sundolukorras, kus kõik töötajad on kodus, me kõik oleme saanud kogemuse, et kõik toimib, aga kui tuleme kontoritesse tagasi, siis peab tulema sisemine kokkulepe. Aga kuidas nüüd edasi?" lausus Kärsna. "See müüt on langenud, et kaugtöö pole võimalik." Samas märkis ta, et kaugtöö tahe sõltub kindlasti ikkagi inimesest.

Saates rääkisime pikemalt sellest, kas kaugtöö tuli, et jääda, mis mõju avaldab see tuleviku töökorraldusele, kuidas mõjutab koroonakriis erameditsiini, mis muutuseid võib märgata ettevõtete seas ning mis kasu ja kahju on kriisist.

Nende ja teiste küsimuste üle arutlesid Confido meditsiinigrupi juht Tarmo Kärsna ja Telia ärikliendi üksuse juhi kohusetäitja Kristjan Kukk. Saadet juhtis Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Foto: Shutterstock

Seekordne tervisesaade ei saa, nagu meie praegune igapäevaelu nõuab, mööda koroonast. Kui me aasta alguses selle saate kokku leppisime, sai põhiteemaks sclerosis multiplex, haiguse olemus ja selle ravi, kuid kuna tegemist on kroonilise tõvega, siis me ei saa mööda ka sellest, kuidas koroona mõjutab sclerosis multiplex'iga inimesi.

Saatekülaliseks on Astra Kliiniku neuroloog, Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakliiniku juhataja Katrin Gross-Paju.

Saadet juhib Violetta Riidas.

Saadet toetab Teva.

Seekordne tervisesaade ei saa, nagu meie praegune igapäevaelu nõuab, mööda koroonast. Kui me aasta alguses selle saate kokku leppisime, sai põhiteemaks sclerosis multiplex, haiguse olemus ja selle ravi, kuid kuna tegemist on kroonilise tõvega, siis me ei saa mööda ka sellest, kuidas koroona mõjutab sclerosis multiplex'iga inimesi.

Saatekülaliseks on Astra Kliiniku neuroloog, Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakliiniku juhataja Katrin Gross-Paju.

Saadet juhib Violetta Riidas.

Saadet toetab Teva.