Äripäeva raadio

Oleme veendunud, et kui klient on meie toodetest juba korra kuulnud ja isegi ostu sooritanud, siis tal on lihtne järgmist ostu teha. Kas see ikka on nii? Hoolimata sellest, et mitmed uuringud on tõestanud, et teie tänasele kliendile on kordades lihtsam müüa, kui uuele kliendile, siis kummalgi juhul ei soorita enamus kliente ostu ilma teie panuseta. Milline on teie ettevõtte kliendi hoidmise ja lisamüügi strateegia? Kas kulutate turunduse raha selleks, et iga kuu uusi kliente leida? Jagame teiega levinumaid väärarvamusi, vigu ja nippe, kuidas oma kõige kallimat vara „klienti“ hoida!

Saatejuhid on Silver Rooger ja Urmas Kamdron Dominate Sales OÜ müügitreenerid.

Saadet toetab Dominate Sales.

Oleme veendunud, et kui klient on meie toodetest juba korra kuulnud ja isegi ostu sooritanud, siis tal on lihtne järgmist ostu teha. Kas see ikka on nii? Hoolimata sellest, et mitmed uuringud on tõestanud, et teie tänasele kliendile on kordades lihtsam müüa, kui uuele kliendile, siis kummalgi juhul ei soorita enamus kliente ostu ilma teie panuseta. Milline on teie ettevõtte kliendi hoidmise ja lisamüügi strateegia? Kas kulutate turunduse raha selleks, et iga kuu uusi kliente leida? Jagame teiega levinumaid väärarvamusi, vigu ja nippe, kuidas oma kõige kallimat vara „klienti“ hoida!

Saatejuhid on Silver Rooger ja Urmas Kamdron Dominate Sales OÜ müügitreenerid.

Saadet toetab Dominate Sales.

Seekord tuleb juttu Puukeskus ASi 25. juubelist. Saame teada, mis on olnud Puukeskuse suurimad väljakutsed ja õnnestumised 25 tegutsemisaasta jooksul. Lisaks heidab Atso Matsalu valgust ideele ettevõtte varasemalt suuromanikult välja osta ning ka saame teada, kuidas taoline otsus ettevõtte edasist käekäiku mõjutas. Samuti arutlevad Matsalu ja Sander ettevõtte viimaste aastate suurimate muutuste, uute salongide avamise ja edasiste plaanide üle. Ka saame vastuse küsimusele, kuidas kasvatada ettevõtet piiratud turul ning mida teha selleks, et areng seisma ei jääks. Saates on külas ettevõtte omanik Atso Matsalu ning tegevdirektor Madis Sander.

Saadet juhib Sigrid Hiis.

Seekord tuleb juttu Puukeskus ASi 25. juubelist. Saame teada, mis on olnud Puukeskuse suurimad väljakutsed ja õnnestumised 25 tegutsemisaasta jooksul. Lisaks heidab Atso Matsalu valgust ideele ettevõtte varasemalt suuromanikult välja osta ning ka saame teada, kuidas taoline otsus ettevõtte edasist käekäiku mõjutas. Samuti arutlevad Matsalu ja Sander ettevõtte viimaste aastate suurimate muutuste, uute salongide avamise ja edasiste plaanide üle. Ka saame vastuse küsimusele, kuidas kasvatada ettevõtet piiratud turul ning mida teha selleks, et areng seisma ei jääks. Saates on külas ettevõtte omanik Atso Matsalu ning tegevdirektor Madis Sander.

Saadet juhib Sigrid Hiis.

Kas inimesi ootab pensionireformi tulemusena vaesus või saavutatakse suurema vabaduse, aga ka vastutuse tulemusel hoopis suurem ühiskondlik rikkus ning teenitakse paremat tootlust, kui täna suudavad pakkuda aktiivsete pensionifondide juhid, arutasid „Poliitikute töölaua“ saates reformi üks eestvedajates Aivar Kokk (Isamaa) ning endine Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Ligi oli veendumusel, et reformi tulemusel väheneb inimeste sissetulek pensionieas vähemalt, Kokk temaga ei nõustunud. „Sissetulekute vahe on ainult 22 eurot kuus, reformi tulemusel vabaneb raha, ettevõtted saavad investeerida masinatesse ja seadmetesse nign tulevad paremad töökohad“ rõhutas Isamaalane.

Jürgen Ligi sõnul tähendab aga teise samba olemasolu 500eurose sissetuleku puhul pensonikogujale vanaduses 16 protsenti kõrgemat sissetulekut ning 4500eurose sissetuleku juures 44 protsenti suuremat pensionit. „Ma ei ole nõus, et üks mees lihtsalt tuleb ja valetab,“ kommenteeris ta Koka seisukohta ainult 22eurosest pensionikaost teise samba väljavõtjatele.

Kokk aga väitis, et kui inimesel on kogunenud pensionisambasse 4000 eurot, tähendab teise pensionisamba väljavõtmine tulevikus umbes 22eurost kadu sissetulekutes. „Katsu korra vait olla, me räägime siin süsteemist, katsu korra vait olla, mees, ma räägin sellest, et 17a jooksul, kus pensioni on saadud koguda, selle aja jooksul ei saa hinnata kogumispensioni suurust, see on absoluutne vale,“ vastas Ligi Kokale.

Veel tuli juttu sellest, et kas riik peaks üldse inimeste pensionipõlve tagama või on see igaühe enda vastutus. Uurisime, et kui raha väljavõtmine teisest pensionisambast tähendab vabadust, siis milline vastutus sellega peaks kaasnema ning kui õiglane on väljavõtjate hilisem aitamine maksumaksja taskust.

Juttu tuli ka sellest, milline saab olema reformi jõustumise ajakava siis, kui president seda välja kuulutama ei peaks.

Kas inimesi ootab pensionireformi tulemusena vaesus või saavutatakse suurema vabaduse, aga ka vastutuse tulemusel hoopis suurem ühiskondlik rikkus ning teenitakse paremat tootlust, kui täna suudavad pakkuda aktiivsete pensionifondide juhid, arutasid „Poliitikute töölaua“ saates reformi üks eestvedajates Aivar Kokk (Isamaa) ning endine Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Ligi oli veendumusel, et reformi tulemusel väheneb inimeste sissetulek pensionieas vähemalt, Kokk temaga ei nõustunud. „Sissetulekute vahe on ainult 22 eurot kuus, reformi tulemusel vabaneb raha, ettevõtted saavad investeerida masinatesse ja seadmetesse nign tulevad paremad töökohad“ rõhutas Isamaalane.

Jürgen Ligi sõnul tähendab aga teise samba olemasolu 500eurose sissetuleku puhul pensonikogujale vanaduses 16 protsenti kõrgemat sissetulekut ning 4500eurose sissetuleku juures 44 protsenti suuremat pensionit. „Ma ei ole nõus, et üks mees lihtsalt tuleb ja valetab,“ kommenteeris ta Koka seisukohta ainult 22eurosest pensionikaost teise samba väljavõtjatele.

Kokk aga väitis, et kui inimesel on kogunenud pensionisambasse 4000 eurot, tähendab teise pensionisamba väljavõtmine tulevikus umbes 22eurost kadu sissetulekutes. „Katsu korra vait olla, me räägime siin süsteemist, katsu korra vait olla, mees, ma räägin sellest, et 17a jooksul, kus pensioni on saadud koguda, selle aja jooksul ei saa hinnata kogumispensioni suurust, see on absoluutne vale,“ vastas Ligi Kokale.

Veel tuli juttu sellest, et kas riik peaks üldse inimeste pensionipõlve tagama või on see igaühe enda vastutus. Uurisime, et kui raha väljavõtmine teisest pensionisambast tähendab vabadust, siis milline vastutus sellega peaks kaasnema ning kui õiglane on väljavõtjate hilisem aitamine maksumaksja taskust.

Juttu tuli ka sellest, milline saab olema reformi jõustumise ajakava siis, kui president seda välja kuulutama ei peaks.

Kas inimesi ootab pensionireformi tulemusena vaesus või saavutatakse suurema vabaduse, aga ka vastutuse tulemusel hoopis suurem ühiskondlik rikkus ning teenitakse paremat tootlust, kui täna suudavad pakkuda aktiivsete pensionifondide juhid, arutasid „Poliitikute töölaua“ saates reformi üks eestvedajates Aivar Kokk (Isamaa) ning endine Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Ligi oli veendumusel, et reformi tulemusel väheneb inimeste sissetulek pensionieas vähemalt, Kokk temaga ei nõustunud. „Sissetulekute vahe on ainult 22 eurot kuus, reformi tulemusel vabaneb raha, ettevõtted saavad investeerida masinatesse ja seadmetesse nign tulevad paremad töökohad“ rõhutas Isamaalane.

Jürgen Ligi sõnul tähendab aga teise samba olemasolu 500eurose sissetuleku puhul pensonikogujale vanaduses 16 protsenti kõrgemat sissetulekut ning 4500eurose sissetuleku juures 44 protsenti suuremat pensionit. „Ma ei ole nõus, et üks mees lihtsalt tuleb ja valetab,“ kommenteeris ta Koka seisukohta ainult 22eurosest pensionikaost teise samba väljavõtjatele.

Kokk aga väitis, et kui inimesel on kogunenud pensionisambasse 4000 eurot, tähendab teise pensionisamba väljavõtmine tulevikus umbes 22eurost kadu sissetulekutes. „Katsu korra vait olla, me räägime siin süsteemist, katsu korra vait olla, mees, ma räägin sellest, et 17a jooksul, kus pensioni on saadud koguda, selle aja jooksul ei saa hinnata kogumispensioni suurust, see on absoluutne vale,“ vastas Ligi Kokale.

Veel tuli juttu sellest, et kas riik peaks üldse inimeste pensionipõlve tagama või on see igaühe enda vastutus. Uurisime, et kui raha väljavõtmine teisest pensionisambast tähendab vabadust, siis milline vastutus sellega peaks kaasnema ning kui õiglane on väljavõtjate hilisem aitamine maksumaksja taskust.

Juttu tuli ka sellest, milline saab olema reformi jõustumise ajakava siis, kui president seda välja kuulutama ei peaks.

Triniti eetris teemaks on ärisaladuse kaitse ning abinõud, mis aitavad ettevõttes takistada dokumentide ja isikuandmete lekete.

Soovitusi jagavad pilvelahendusi pakkuva ettevõtte Primed tegevjuht Toomas Mõttus ja privaatteenuste juht Tõnis Tikerpäe ning advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat ja partner Villu Otsmann. Saatejuht on Aivar Hundimägi.

Saadet toetab advokaadibüroo Triniti.

Triniti eetris teemaks on ärisaladuse kaitse ning abinõud, mis aitavad ettevõttes takistada dokumentide ja isikuandmete lekete.

Soovitusi jagavad pilvelahendusi pakkuva ettevõtte Primed tegevjuht Toomas Mõttus ja privaatteenuste juht Tõnis Tikerpäe ning advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat ja partner Villu Otsmann. Saatejuht on Aivar Hundimägi.

Saadet toetab advokaadibüroo Triniti.

Triniti eetris teemaks on ärisaladuse kaitse ning abinõud, mis aitavad ettevõttes takistada dokumentide ja isikuandmete lekete.

Soovitusi jagavad pilvelahendusi pakkuva ettevõtte Primed tegevjuht Toomas Mõttus ja privaatteenuste juht Tõnis Tikerpäe ning advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat ja partner Villu Otsmann. Saatejuht on Aivar Hundimägi.

Saadet toetab advokaadibüroo Triniti.