Äripäeva raadio

Tallinna Sadama tütarettevõtte Green Marine juhatuse liige Carl-Jüri Piht tutvustab kaasaegset jäätmekäitlust ning toob ohtralt näiteid ringmajandusest seoses laevadelt tulevate jäätmete käitlemisega. Fookus on küsimusel, millal saab jäätmetest ressurss ning millist valmisolekut nõuab see Green Marine'lt tehnoloogiate, tehnika ja oskusteabe vallas. Saatejuht on Lauri Leet.

Äripäeva TOP-i saade on seekord trükitööstusest. Ajal, mil perioodika ja raamatute tiraažid langevad, kerkivad valdkonnas esile uued sektorit vedavad harud. Stuudios Eesti Trüki ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht Katre Savi, kergmetalltaara tootmisega tegeleva aktsiaselts Metaprint tegevjuht Martti Lemendik ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht on Sigrid Kõiv Äripäeva Infopangast.

Äripäeva TOP-i saade on seekord trükitööstusest. Ajal, mil perioodika ja raamatute tiraažid langevad, kerkivad valdkonnas esile uued sektorit vedavad harud. Stuudios Eesti Trüki ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht Katre Savi, kergmetalltaara tootmisega tegeleva aktsiaselts Metaprint tegevjuht Martti Lemendik ja KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar. Saatejuht on Sigrid Kõiv Äripäeva Infopangast.

Seekordse saate "Triniti eetris" teemaks on põllumajandustoetuste taotlemine ja sellega seotuv probleemistik tootjate-taotlejate võtmes. Toetuste nõuded muutuvad iga-aastasel. Mida taotluste esitamisel jälgida ning kuidas reageerida kontrollmenetluste ja PRIA järelpärimiste peale, sellest räägivad saates enda praktikale tuginedes põllumajanduse konsulent Triin Luksep ja advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Siim Maripuu.

Näiteks on toetuste taotlemisel üks võtmetähtsusega teema kolme hinnapakkumise esitamise kohustus ja nende seast ühe pakkuja valimine. Tavapärane on ka see, et toetuste taotlemise ja kasutamise perioodil esialgsed plaanid muutuvad.

Saate külalised jagavad nõu, kuidas sellistes olukordades käituda, et hiljem ei nõutaks ettevõtjalt makstud toetust tagasi. Samuti saab kuulaja teada, millal tasub toetuste tagasilükkamine vaidlustada ning milliseid vigu teevad toetuste taotlejad enda raamatupidamises või aastaaruannetes andmete kajastamisel. Puudulik dokumentatsioon võib hiljem olla toetuse tagasinõudmise põhjuseks ka juhul, kui investeering on tehtud korrektselt.

2017. aastal jõudis Eesti kohtutes jõustunud kohtulahendini 29 sellist vaidlust, milles üheks menetlusosaliseks oli PRIA. Siim Maripuu hinnangul on järgnevatel aastatel vaidluste arv kasvanud. Mida teha, et selliseid vaidlusi oleks vähem, saabki kuulda saates “Triniti eetris”.

Seekordse saate "Triniti eetris" teemaks on põllumajandustoetuste taotlemine ja sellega seotuv probleemistik tootjate-taotlejate võtmes. Toetuste nõuded muutuvad iga-aastasel. Mida taotluste esitamisel jälgida ning kuidas reageerida kontrollmenetluste ja PRIA järelpärimiste peale, sellest räägivad saates enda praktikale tuginedes põllumajanduse konsulent Triin Luksep ja advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Siim Maripuu.

Näiteks on toetuste taotlemisel üks võtmetähtsusega teema kolme hinnapakkumise esitamise kohustus ja nende seast ühe pakkuja valimine. Tavapärane on ka see, et toetuste taotlemise ja kasutamise perioodil esialgsed plaanid muutuvad.

Saate külalised jagavad nõu, kuidas sellistes olukordades käituda, et hiljem ei nõutaks ettevõtjalt makstud toetust tagasi. Samuti saab kuulaja teada, millal tasub toetuste tagasilükkamine vaidlustada ning milliseid vigu teevad toetuste taotlejad enda raamatupidamises või aastaaruannetes andmete kajastamisel. Puudulik dokumentatsioon võib hiljem olla toetuse tagasinõudmise põhjuseks ka juhul, kui investeering on tehtud korrektselt.

2017. aastal jõudis Eesti kohtutes jõustunud kohtulahendini 29 sellist vaidlust, milles üheks menetlusosaliseks oli PRIA. Siim Maripuu hinnangul on järgnevatel aastatel vaidluste arv kasvanud. Mida teha, et selliseid vaidlusi oleks vähem, saabki kuulda saates “Triniti eetris”.

Seekordne Investor Toomase tund keskendub iduinvesteeringutele.

Ingelinvestor Madis Müür räägib saates, kuidas ta üle-eelmisel aastal sada protsenti tootlust teenis. "Tegelikult minu eesmärk on tagasihoidlik, ootan 30 protsenti tootlust aastas, aga eelmine aasta tuli 50 ja üle-eelmine 100," rõõmustas ta.

Veel nentis mees, et on oma portfelli nelja aastaga kasvatanud miljoni euroni.

Saates oli külas ka Funderbeami Balti regiooni juht Ardo Mardisoo, kellega rääkisime läbi iduinvesteeringutega kaasnevad riskid ning arutlesime, kuidas ära tunda ükssarvik.

Veel saavad saates vastuse järgnevad küsimused: Kas idufirmadesse investeerimine on nagu pokkerimäng, nagu väidab Jason Calacanis oma värskelt eesti keeles ilmunud raamatus „Ingel“? Kuidas leida kõige varajasemas faasiskümnete või isegi sadade ebaõnenstujate hulgast üles see ainus ükssarvik? Millisele idufirmale antakse raha ning millisele kindlasti mitte? Kui suurt riski tasub hiigeltootluse lootuses võtta ning kas neid saab ka kuidagi maandada?

Saadet juhtis Indrek Mäe.

Seekordne Investor Toomase tund keskendub iduinvesteeringutele.

Ingelinvestor Madis Müür räägib saates, kuidas ta üle-eelmisel aastal sada protsenti tootlust teenis. "Tegelikult minu eesmärk on tagasihoidlik, ootan 30 protsenti tootlust aastas, aga eelmine aasta tuli 50 ja üle-eelmine 100," rõõmustas ta.

Veel nentis mees, et on oma portfelli nelja aastaga kasvatanud miljoni euroni.

Saates oli külas ka Funderbeami Balti regiooni juht Ardo Mardisoo, kellega rääkisime läbi iduinvesteeringutega kaasnevad riskid ning arutlesime, kuidas ära tunda ükssarvik.

Veel saavad saates vastuse järgnevad küsimused: Kas idufirmadesse investeerimine on nagu pokkerimäng, nagu väidab Jason Calacanis oma värskelt eesti keeles ilmunud raamatus „Ingel“? Kuidas leida kõige varajasemas faasiskümnete või isegi sadade ebaõnenstujate hulgast üles see ainus ükssarvik? Millisele idufirmale antakse raha ning millisele kindlasti mitte? Kui suurt riski tasub hiigeltootluse lootuses võtta ning kas neid saab ka kuidagi maandada?

Saadet juhtis Indrek Mäe.

Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates Cleantech võtame arutluse alla Euroopa Liidu Innovatsioonifondi.

Mis asi see tegelikult on? Kui suuri projekte oodatakse ja kes saavad osaleda? Mida üldse innovatsioonifondi juures innovatsioonina mõeldakse? Seda ja veel palju muud avab Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Kati-Liis Kensap.

Saate teises osas on teemaks pump-hüdro akumulatsioonijaama projekt ning energiasalvestamise metoodikad, millest räägib Energiasalv Pakri OÜ juhatuse liige Peep Siitam.

Saatejuht on Mart Valner.

Saadet toetavad Sunly OÜ ja MTÜ Cleantech ForEst.

Foto: Shutterstock

Äripäeva raadio rohetehnoloogia saates Cleantech võtame arutluse alla Euroopa Liidu Innovatsioonifondi.

Mis asi see tegelikult on? Kui suuri projekte oodatakse ja kes saavad osaleda? Mida üldse innovatsioonifondi juures innovatsioonina mõeldakse? Seda ja veel palju muud avab Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Kati-Liis Kensap.

Saate teises osas on teemaks pump-hüdro akumulatsioonijaama projekt ning energiasalvestamise metoodikad, millest räägib Energiasalv Pakri OÜ juhatuse liige Peep Siitam.

Saatejuht on Mart Valner.

Saadet toetavad Sunly OÜ ja MTÜ Cleantech ForEst.

Foto: Shutterstock

Esimeses saateosas kuulete kahte ettekannet, millest esimese teeb Flameko Forwarding OÜ, müügijuht Kalev Kirt. Logistika Hiinast ja Hiina - kuidas toimub, millised on võimalused ja kulud ning mida tähele panna? Kogemused ja näited elust enesest.

Saate teise ettekande teeb OÜ Stigo juhatuse liige Ardo Reinsalu.

Hiinas oma tootmisega alustamine on ahvatlev paljudele ettevõtjatele. Milliseid raskusi tuleb selleks ületada ning milliseid logistilisi väljakutseid see endaga kaasa toob?

Kolmandana kõneleb Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo. Hiina tahe allutada kogu maailma majandus enda tahtele on üldteada. Milliseid ohte see endas kätkeb ja millega peaksid selles kontekstis arvestama meie logistikaettevõtted?

Saade on salvestatud Logistika aastakonverentsil.

Saade on täispikkuses järelkuulatav siin:

https://www.aripaev.ee/raadio/episood/kumneid-nippe-tootmise-alustamiseks-hiinas