Äripäeva raadio

Saates Kinnisvaratund uurime ärikinnisvara üürilepinguid. Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade juhtiv maakler ja kliendisuhete juht Fred Linnukütt, kes räägib, mis peab ühes kaasaegsest üürilepingus kirjas olema. Juttu tuleb tähtaegadest, hindadest ja hinnatõusust, kõrvalkuludest ja võimalikest rikkumistest. Millised on trendid üüriturul ja mida klient vajab? Ja kuidas käituvad investorid?

Saadet juhib Kristi Kool

Saadet juhib Uus Maa Kinnisvarabüroo

Mis põhjustab seadusloomes kalduvust laiendada inimeste andmete kogumist ja miks meelitavad andmekogud ligi ametkondi, sellest rääkisime nädalat kokkuvõtvas saates "Äripäev eetris". Millal tohib rääkida politseiriigist ja mis asi on kvantjälitamine?

Samuti rääkisime sellest, kas huvide konfliktis osalejad on seda teinud ka pahatahtlikult ning miks populistidel "soode kuivendamine" välja ei tule. Kas poliitikute huvide konflikti skandaalid on ülepuhutud või väärivad veelgi kiiremat meediareaktsioon? Millal paistavad reformide juures välja juba konkreetsete ärimeeste huvid ja kui kaua peab magama kivist voodis? Mida selle all silmas pidasime, kuuleb aga juba saatest.

Turismiseadusest, riigikogu liikmete ja ministrite skandaalidest ning apteegireformist kõnelesid Äripäeva ajakirjanikud Jaanus Vogelberg, Kristjan Pruul ja Neeme Korv.

Seekord on saate külaliseks ühisrahastusplatvormi Estateguru äriarenduse juht Mihkel Roosme, kes räägib ettevõtte Saksa turu vallutusplaanidest. Saksa turul on huvi nende vastu juba praegu plahvatuslikult suur ja palju suurem kui Eestis. Roosme räägib, kuidas sisenemine Saksa turule toimunud on ning millised on ambitsioonid Saksa turult raha üles korjamise osas.

Lisaks on saates külas Saksa-Balti Kaubanduskojast Tarmo Mutso ja Anneli Duarte, kes räägivad Saksa majanduse üldisest olukorrast ning mõnest messist ja konverentsist, mis Saksa turu vastu huvi tundvale ettevõtjale info kogumise osas kasulikud on. Saatejuht Kaisa Gabral.

Seekord on saate külaliseks ühisrahastusplatvormi Estateguru äriarenduse juht Mihkel Roosme, kes räägib ettevõtte Saksa turu vallutusplaanidest. Saksa turul on huvi nende vastu juba praegu plahvatuslikult suur ja palju suurem kui Eestis. Roosme räägib, kuidas sisenemine Saksa turule toimunud on ning millised on ambitsioonid Saksa turult raha üles korjamise osas.

Lisaks on saates külas Saksa-Balti Kaubanduskojast Tarmo Mutso ja Anneli Duarte, kes räägivad Saksa majanduse üldisest olukorrast ning mõnest messist ja konverentsist, mis Saksa turu vastu huvi tundvale ettevõtjale info kogumise osas kasulikud on. Saatejuht Kaisa Gabral.

Kuna november on ülemaailmne meeste tervisele pühendatud kuu (movember), siis rääkisime meeste tervisest ja sellest, miks meeste eluiga naistega võrreldes endiselt nii lühike on. Stuudios oli Põhja-Eesti Regionaalhaigla ravijuht, onkoloog dr Helis Pokker.

Saadet juhtisid Hando Sinisalu ja uudistetoimetaja Kaspar Allik.

Tuleva juht Tõnu Pekk rääkis ettepanekutest, mida ta pensioreformi eelnõu osas rahandusministeeriumile saatis. Arutame ka selle üle, millised on Eestis äriühingute võimalused seadusloomet mõjutada ja kuidas see protsess välja näeb.

Saadet juhtisid Hando Sinisalu ja uudistetoimetaja Kaspar Allik.

Reedeses hommikuprogrammis ajasime juttu äsja rekordilisest kvartalikasumist teatanud Tallinki juhi Paavo Nõgenega.

Intervjuust kuuleb, millised on Tallinki võimalused kütusekulu fikseerida, mida otsitakse Singapurist, mida oodatakse Burger Kingist ja palju muud.

Saadet juhtisid Hando Sinisalu ja uudistetoimetaja Kaspar Allik.

Kapsakasvatajad ja loomapidajad on põllumajanduse osa, selge see. aga põllumajanduse alla käib ka jahindus ja kalandus, kuid seda teemat ei ole veel seni saates "Kasvupinnas" käsitletud. Jahinduse mõju Eesti majandusele selgitab sel korral Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Tänavune aasta on jahimeestele erakordne näiteks „kitseuputuse“ pärast: jahimeestele on erakordselt suur arv jahitavaid kitsesid ette antud. umbes 30 000 isendi võrra võiks nende ulukite arvukust piirata. Miks? Esiteks on kitsede rohkuse tõttu juhtunud rohkem liiklusõnnetusi ja metsakasvatajate noorendikke on kitsed jõudnud parajalt hävitada.

Kas jäägrina saab arvestatavalt tulu teenida või on see pigem ikkagi hobi? Kas emotsionaalsete ja akuutsete looduse- ja loomakaitseteemade juures võiks jahindust pidada hääbuvaks või on see just ala, mis käib looduskaitsega käsikäes?

Saatejuht on Linda Eensaar.

Kapsakasvatajad ja loomapidajad on põllumajanduse osa, selge see. aga põllumajanduse alla käib ka jahindus ja kalandus, kuid seda teemat ei ole veel seni saates "Kasvupinnas" käsitletud. Jahinduse mõju Eesti majandusele selgitab sel korral Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Tänavune aasta on jahimeestele erakordne näiteks „kitseuputuse“ pärast: jahimeestele on erakordselt suur arv jahitavaid kitsesid ette antud. umbes 30 000 isendi võrra võiks nende ulukite arvukust piirata. Miks? Esiteks on kitsede rohkuse tõttu juhtunud rohkem liiklusõnnetusi ja metsakasvatajate noorendikke on kitsed jõudnud parajalt hävitada.

Kas jäägrina saab arvestatavalt tulu teenida või on see pigem ikkagi hobi? Kas emotsionaalsete ja akuutsete looduse- ja loomakaitseteemade juures võiks jahindust pidada hääbuvaks või on see just ala, mis käib looduskaitsega käsikäes?

Saatejuht on Linda Eensaar.

Kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdistataval Hubert Hirvel aitas trellide tagant kirju välja sokutada tema advokaat, kelle büroo kirjade kättesaamiseks läbi otsiti. See tõstatas küsimuse, kas advokaadibüroo on justkui keelatud tsoon.

Kuna Hirvel oli suhtluspiirang, siis ta poleks tohtinud kirju saata, kuid ometi sai seda teha. „Prokuratuur väidab, et kui tehakse midagi lubamatut, no näiteks hoitakse advokaadibüroos keelatud relvi, kas siis sel juhul peame ka lihtsalt pealt vaatama?“ lausus ajakirjanik Katariina Krjutškova.

Sellele, et advokaat Sven Sillar tundis end väga kindlalt, näitab ka see, et ta hoidis kirju büroos alles, märkis uuriva toimetuse juht Koit Brinkmann.

Saates oli juttu ka skeemimeister Kristian Kesnerist, Keila kinnisvaralõksust, praamikuninga Vjatšeslav Leedost ja tema ekskamraadide tülist, samuti Nikolai Ossipenko prügiäri varjupoolest.

Stuudios olid uuriva toimetuse ajakirjanikud Marge Väikenurm, Piret Reiljan, Katariina Krjutškova ja Koit Brinkmann.