Äripäeva raadio

Saates on sel korral külas Empoweri personalipartner Jelena Laudver ja lääne piirkonna juht Madis Hunt.

Empower on staažikas ettevõte – tegutsetud on juba 70 aastat, ja nagu Madis ütles, siis ei kao elekter ka tulevikus mitte kuhugi, seega on tulevikuvaade pikk. Rääkisime sellest, et üks hea värbamisviis on käia koolides, ülikoolides ja messidel ennast ettevõttena esitlemas – nii saab otsekontakti noortega. Ka saade „Rakett 69ˮ oli ettevõttele äge kogemus, mis kindlasti suurendab inimeste teadlikkust elektritootmisest. Tegime juttu ka tööandja brändist ning Jelena ja Madis avaldasid hea juhtimise saladuse.

Saadet juhib Äripäeva Personaliuudiste juht Kai Miller.

Saates tuleb juttu juhtide ja töötajate vaimsest tervisest ning selle hoidmise ja edendamise võimalustest ettevõtetes. Sotsiaalministeeriumi andmetel on vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning summa kasvab. Keda vaimse tervise häired enam ohustavad? Kas läbi põlevad nõrgad juhid ja liiga vastutulelikud töötajad? Milline võiks olla ettevõtte vaimse tervise edendamise programm? Küsimustele otsivad vastuseid kliiniline psühholoog ja portaali peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ning virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.

Saates tuleb juttu juhtide ja töötajate vaimsest tervisest ning selle hoidmise ja edendamise võimalustest ettevõtetes. Sotsiaalministeeriumi andmetel on vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning summa kasvab. Keda vaimse tervise häired enam ohustavad? Kas läbi põlevad nõrgad juhid ja liiga vastutulelikud töötajad? Milline võiks olla ettevõtte vaimse tervise edendamise programm? Küsimustele otsivad vastuseid kliiniline psühholoog ja portaali peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa ning virtuaalkliinik.ee ärijuht Tuuli Seinberg.

Äripäeva konkurentsiraportite projektijuht Sigrid Kõiv rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teisipäeval ilmuvatest hambaravi ettevõtete ja jäätmekäitlusettevõtete konkurentsiraportitest. Hambaravi ettevõtete konkurentsiraport kinnitab, et mõnes sektoris on tähtis ennekõike asukoht: hambaravis läheb hästi neil, kes on Tallinnas. Jäätmekäitlussektoris on aga nii, et käibed on küll suured, kuid kasumid üsna kesised.

Äripäeva konkurentsiraportite projektijuht Sigrid Kõiv rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis teisipäeval ilmuvatest hambaravi ettevõtete ja jäätmekäitlusettevõtete konkurentsiraportitest. Hambaravi ettevõtete konkurentsiraport kinnitab, et mõnes sektoris on tähtis ennekõike asukoht: hambaravis läheb hästi neil, kes on Tallinnas. Jäätmekäitlussektoris on aga nii, et käibed on küll suured, kuid kasumid üsna kesised.

Äripäeva raadio hommikuprogrammis käis EASi, kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate keskliidu konkursil aasta noore ettevõtja tiitli saanud Ampler Bikesi kaasasutaja Ardo Kaurit, kes toodab peamiselt ekspordiks elektrijalgrattaid. Ta rääkis, kuidas nemad konkureerivad teiste rattatootjatega ja mille arvel suudavad kulusid optimeerida.

Äripäeva raadio hommikuprogrammis käis EASi, kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate keskliidu konkursil aasta noore ettevõtja tiitli saanud Ampler Bikesi kaasasutaja Ardo Kaurit, kes toodab peamiselt ekspordiks elektrijalgrattaid. Ta rääkis, kuidas nemad konkureerivad teiste rattatootjatega ja mille arvel suudavad kulusid optimeerida.

Estonian Celli investeeringuid on energiamaksud pidurdanud alates käivitusajast peale, ütles EASi kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate keskliidu konkursil aasta ettevõtja tiitli pälvinud Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe teisipäeval Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

2006. aastal käivitati 153 miljoni eurose alginvesteeringuga tehas, kuid peagi tuli uus võrgutasude süsteem, mis on Lahe sõnul Estonian Celli investori jaoks konkurentsivõimet halvanud. Seetõttu oli ettevõte aastaid väga suures kuhjunud kahjumis.

"Kui algselt oli tehase kõrval kavatsetud rajada ka paberimasin, siis seda ei ole kunagi Eestisse tulnud justnimelt kõrgete energiamaksude tõttu," märkis Lahe. Ta lisas, et Estonian Celli investor on eelnevatel aastatel investeerinud erinevatesse Austria paberitehastesse ligi 400 miljonit eurot, kuna sealsed energiamaksud on odavamad kui Eestis.

Estonian Celli investeeringuid on energiamaksud pidurdanud alates käivitusajast peale, ütles EASi kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate keskliidu konkursil aasta ettevõtja tiitli pälvinud Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe teisipäeval Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

2006. aastal käivitati 153 miljoni eurose alginvesteeringuga tehas, kuid peagi tuli uus võrgutasude süsteem, mis on Lahe sõnul Estonian Celli investori jaoks konkurentsivõimet halvanud. Seetõttu oli ettevõte aastaid väga suures kuhjunud kahjumis.

"Kui algselt oli tehase kõrval kavatsetud rajada ka paberimasin, siis seda ei ole kunagi Eestisse tulnud justnimelt kõrgete energiamaksude tõttu," märkis Lahe. Ta lisas, et Estonian Celli investor on eelnevatel aastatel investeerinud erinevatesse Austria paberitehastesse ligi 400 miljonit eurot, kuna sealsed energiamaksud on odavamad kui Eestis.

Esimeses ettekandes annab statistikaamet ülevaate, kuidas on muutunud andmete kogumisviisid ettevõtjate jaoks. Käsitletakse töötamise registri informatsiooni vajalikkust, uusi masin-masin-andmevahetust, suurandmete töötlust ning teisi andmekogumise muutusi. Samuti käsitletakse seniste küsitluste vähendamist ning sellest lähtuvaid väljakutseid. Täiendavalt tutvustatakse uusi teabelahendusi, millega aidata ettevõtte tippjuhtkonnal paremaid otsuseid teha. Tänapäeva suures infohulgas pakub statistikaamet aina rohkem personaliseeritavaid lahendusi. Laval on statistikaameti peadirektor Mart Mägi.

Teises saatepooles tuleb juttu sellest, miks vajame dokumente? Kuidas mineviku faktid aitavad meil tulevikus õigeid otsuseid teha? Teadmuse juhtimise väljakutsed ja parim praktika – kuidas leida tasakaal bürokraatia ja kvaliteedi tagamise vahel. Laval on Jari Kukkonen, kes on hariduselt süsteemiinsener ja ärijuhtimise magister. Tal on rohkem kui 20 aastat rahvusvahelist kogemust ettevõtja, juhi, juhtimiskonsultandi ja koolitajana.

Saade on salvestatud Pärnu raamatupidamiskonverentsil.