Valitsuskabinet kiitis eilsel nõupidamisel heaks rahandusministri ettepanekud II pensionisamba reformimiseks, millega muudetakse vabatahtlikuks II sambaga liitumine ja sealt lahkumine. Kui raha välja võtta, tuleb üldjuhul tasuda tulumaks. Kas seda tuleb teha ka juhul, kui raha kantakse kohe edasi isiklikule investeerimiskontole, selgub aga septembris pärast täiendavat analüüsi.

Hommikuprogrammis analüüsisid Äripäeva ajakirjanikud valitsuse teise pensionisamba reformi: kuidas ollakse rahul kavaga, mida kavatsetakse teha enda pensionifondi rahaga ning antakse soovitusi, mida teha pensionisamba rahaga, kes ei tunne end investeerimismaailmas mugavalt.

Hommikuprogrammis arutasime PRIA otsetoetuste osakonna kontrollibüroo juhataja Liina Peetsuga, kui palju on PRIA tuvastanud viimasel ajal otsetoetuste pettusi ja väärkasutusi ning uurime, kas toetuste jagamise kontrollimehhanismid töötavad ikka piisavalt. Intervjueeris Eliisa Matsalu.

„Minu plaan on parem kui Seederi oma,“ ütles LHV Panga asutaja ja suuromanik Rain Lõhmus täna Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“, kus debateeris pensionireformi teemal Eesti Panga ökonomisti Kaspar Ojaga.

Saate teemaks oli Rain Lõhmuse välja käidud idee, mida ta nimetab Friedman-Lõhmuse plaaniks. See seisneb selles, et vabatahtlikuks ei peaks tegema vaid teise pensionisamba, vaid ka esimese. Kuna riigil esimeses sambas raha reaalselt ei ole, siis makstaks sambast väljujatele hoopiski võlakirjades, mille saab igaüks realiseerida nii kuidas ise tahab.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul ei ole selline plaan realistlik. Samas Lõhmus peab lähenemist palju paremaks versiooniks kui seda, mille täna käis välja valitsus. Kuula saatest, miks. Muuhulgas kuuleb saates ka soovitusi, mida Oja ja Lõhmus soovitavad teha – kas väljuda teisest pensionisambast või ei. Saatejuht on Eliisa Matsalu.

Liikluskorralduse ja teedeehituse ekspert, volitatud teedeinsener Ain Kendra avab viletsate maanteede ehitamise põhjuseid, selgitab, kuidas juriidiline automatism välistab insener-tehniliselt nupukad lahendused, ning toob välja ka liiklusohutust parandavaid võtteid. Saates on jutuks veel teedeinseneride järelkasv ning uued lahendused teekatete kandevõime mõõtmisel.

Saatejuht on Lauri Leet.

2017. aastal jõustus uus riigihangete seadus, kuid nüüd hakkab rahandusministeerium seadust muutma ja selleks tuli ligi 300 ettepanekut. Miks vajab seadus uuesti muutmist ning mis ettepanekuid esitati, sellest rääkis hommikuprogrammis rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Mario Sõrm.

Hommikuprogrammi vedasid Priit Pokk ja Rivo Sarapik.

Pakirobotite tootja Starship Technologies kaasas 40 miljonit USA dollarit, mille toel laienetakse kahe aasta jooksul 100 ülikooli kampusesse. Mis on ettevõtte tulevikuplaanid, kuhu raha investeeritakse ning milles nähakse konkurentsieelist maailma kaubandushiiu Amazoni või koduse Cleveroni vastu, selles rääkis Starshipi kaasasutaja ja tehnoloogiajuht Ahti Heinla.

Hommikuprogrammi vedasid Priit Pokk ja Rivo Sarapik.

Miks on Euroopat ähvardavad tumedad pilved kandumas ka kuuma majandusega Eestisse ning kuidas peaks olukorrale reageerima eelarvet koostama hakkav Eesti valitsus, sellest rääkis neljapäevases hommikuprogrammis Eesti Panga president Madis Müller. Juttu tuli Eesti majandust ohustavast, keskpankade võimalustest majanduse elavdamisest ja pensionisüsteemi ümber korraldamisest.

Hommikuprogrammi vedasid Priit Pokk ja Rivo Sarapik.

Selliselt võttis kokku olulisemad välis- ja börsiuudised neljapäevases hommikuprogrammis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Liina Laks. Juttu tuli USAst, Hiinast, Itaaliast, Saksamaast, Poolast, Soomest ja Venemaast.

Hommikuprogrammi vedasid Priit Pokk ja Rivo Sarapik.

Saates „Teabevara tund“ vestlevad Äripäeva tootmise juhtimise teabevara peatoimetaja Jari Kukkonen ning elektriseadmete ja -tarvikute tootja Ensto Enseki tegevjuht Kaarel Suuk.

Saate teema on terviklik lähenemine tootmisettevõtte arendamisel. Muuhulgas tuuakse näiteid efektiivsuse parandamisest war-room meetodil, kadude vähendamisest, parendusprojektidest ja ennetavast hooldusest tootmisettevõttes.

Kaarel Suuki hinnangul on ettevõtte arenguteekonna vundament inimeste kaasamine – tuleb leida viise, kuidas töötajad oleksid muutustest huvitatud. Tootmisettevõtte puhul on olulisim Lean-juhtimise 5S-meetod (sorteeri, sea korda, sära, standardiseeri, säilita), mis loob aluse selleks, et oleks võimalik standardiseerida ja seejärel olukorda parandada. Ensto Ensek on sel moel suutnud vähendada tootmiskadusid umbes kahe töötaja töötundide jagu aastas.

Tänased külalised on Vasily Shchiry ja Anna Gritsevich – IT-mees ja jurist, kes peavad oma pagarikoda, mille eripära on see, et seal ei kasutata pärmi. Seetõttu on toodete valmistamise aeg küllaltki pikk ehk 24 tundi.

Käsitööleib on tänapäeval kindlasti trend, kuid selle turg on suhteliselt kitsas. Intervjuus räägivad Vassili ja Anna, miks nad just selle tegevusala valisid ja kuidas neil õnnestub pidada sellist eksootilist pereäri.

Paljud tööandjad kurdavad tänapäeval, et häid töötajaid on raske leida. Kindlasti on see probleemiks ka Anna ja Vassili jaoks. Kuid nad rääkisid lisaks ka ühest väga ebatavalisest probleemist. Nimelt, nende äris oleneb palju sellest, kuidas tunneb ennast juuretis, mis on käsitööleiva oluline komponent.

Saadet juhib Polina Volkova.