Äripäeva raadio

Natuke üle poole ettevõtjatest peab valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks ja vaid kolm protsenti vastanutest positiivseks, selgus tööandjate keskliidu küsitlusest.

See tähendab, et praeguse Jüri Ratase konservatiivse valitsuse reiting ettevõtjate seas on oluliselt madalam kui eelmisel Ratase juhitud kabinetil. Tööandjate muresid lahkas neljapäeva hommikul tööandjate keskliidu analüütik Raul Aron.

Samas ei keskendu me ainult probleemidele, vaid pakume välja lahendusi. Sestap rääkis Eesti lennukastri juht Kristo Reinsalu, kuidas Eesti metsandusest juba kaks korda suurem valdkond lennundus veel mitu korda suuremaks ja võimsamaks kasvatatakse.

Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova rääkis kurikuulsa Toomas Trompi tegemistest ehitusturul.

Saadet juhivad Allan Rajavee ja Kaspar Allik.

Värskelt valminud rahvastikuprognoosi järgi kahaneb Eesti elanikkond järgmiste kümnenditega 1,2 miljonini. Prognoos on senisest optimistlikum, aga sellega muutused ei piirdu.

Miks inimesi vähemaks jääb ja mida saab prognoosist veel välja lugeda ning milliseid väljakutseid see ettevõtjaile ja poliitikuile esitab, seda aitavad saates selgitada prognoosi üks autoreid statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalosakonna juhtivanalüütik Alis Tammur ja Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.

Saatejuht on Rivo Sarapik.

Seekord on lisaks autosõpradest saatejuhtidele Hindrek Männikule ja Tõnu Trammile stuudios United Motors juhatuse liige ja üks omanikest Jaanus Nieländer.

Nimelt müüs ettevõte paar aastat tagasi BMW esindused Inchcape Motorsile. Saadud raha eest ei jäänud omanikud aga muretut vanaduspõlve ootama, vaid otsustati alustada taas nullist. Esmalt soetati Peugeot ja Hyundai müüja Auto Forte, napilt kuu aega tagasi võeti Silberautolt üle Jeep`i müük. Kas sellega ettevõtte ambitsioonid piirduvad või on see alles algus?

Saadet toetab Vianor Autokeskus.

Seekordses saates tuleb juttu sellest, miks on teises pensionisambas poole võrra vähem raha kui seal võiks olla ja kas tehtud kahju saab tasa teha.

Kas sel aastal jõustuvad II samba investeeringuid puudutavad muutused tagavad sealt tulevikus suurema pensioni ning kui reaalne on ootus, et kaks esimest sammast annavad rohkem kui praegu ennustatud 40% senisest sissetulekust, milliseid muutuseid teine sammas hädasti vajab ja paljust muust tuleb samuti saates juttu.

Saates on külas Luminori peaökonomist Tõnu Palm, Luminori pensionite juht Martin Rajasalu ja Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht ning TalTechi vanemteadur Tõnn Talpsepp.

Saatejuht on Rivo Sarapik.

Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm räägib suurest laenuintresside hinnavahest Soomes ja Eestis, restoraniäri majanduslikust poolest ning ehitusturu uuematest arengutest.

Stuudios on Leib Restorani osanik ja üks juhte Kristjan Peäske ning äsja suurtest ehituslepingutest teada andnud Nordeconi juhatuse esimees Gerd Müller.

Saadet juhivad Kaspar Allik ja Meelis Mandel.

Saates käsitleme viimasel ajal kirgi kütnud tundlikku reklaamivaldkonda ja uurime üleüldse reklaamiagentuuride rolli ning vastutusvaldkonda. Stuudiosse on palutud Agentuur La Ecwadori tegevjuht, Heily Aavik ja Turudajate Liidu tegevjuht, Maarit Mäeveer.

Saatejuht on Uku Nurk.

Tänases Investor Toomase tunnis teeme juttu kolmest aktsiaideest ning võtame kokku kuu börsidel.

Muuhulgas arutame, kas Baltikal on elulootust, kui hea investeering oleks Arco Vara, miks Investor Toomas LHV võlakirju ei märkinud ning uurime, kuidas Investor Toomase portfellil juunis läks.

Saate lõpetavad kolm aktsiaideed.

Saates arutlevad börsitoimetuse ajakirjanikud Anu Lill, Kaspar Allik ja Liina Laks.

Teisipäevases hommikuprogrammis tuli värske Lehe Pruulikoja omaniku Tanel Nurmeotsaga juttu sellest, kas Eesti käsitööõllede turg hakkab täis saama.

Keskkonnaminister Rene Kokk selgitas, millised on Eesti sammud energeetikas, tööstuses, transpordis ja põllumajanduses, et keskkonnajalajälge vähendada, ning selgitab ka, kuidas hindab uue metsanduse arengukava valmimist.

Samuti tuleb juttu sellest, miks pooled tippjuhtidest oma tegevusele edu ei oota. Teemat avab KPMG ärinõustamise ja IT-teenuste juht Tarmo Toiger.

Kuidas saab Eesti ettevõte lüüa läbi kosmoses, sellest rääkis Spaceit juht Silver Lodi.

Hommikuprogrammi veavad Rivo Sarapik ja Kaspar Allik.

Saade on salvestatud Pärnu Juhtimiskonverentsil, mille seekordne juhtmõte oli muutu või sure.

Luminori teenusedisaini juht Lars Erik Hion (pildil) kõneleb Luminori kogemusest, kus rakendatakse kliendist lähtuva organisatsiooni printsiipe ning tema juhtida on osakond, mis aitab luua tugevaid seoseid kliendi heaolu ja ettevõtte majandusliku edu vahel. Hion räägib, kuidas disainmõtlemise tööriistakast, eriti selle visuaalne osa, on selge ja arusaadav kõigile, olenemata erialasest taustast. Ühiselt saavad kaasa rääkida nii turundaja, tarkvaraarendaja, tippjuht kui jurist, kes tavaolukorras räägivad tehniliselt võttes küll eesti keelt, aga üksteisest tihti suurt aru ei saa.

Teises saatepooles kõneleb psühholoogiateadlane Andero Uusberg. Tartu Ülikooli teadlase loos saame teada, kui altid on inimesed muutustele ja mis protsessid ajus päriselt käivad, kui inimene mõne muutusega tegeleb.

Seekordses „Kuumas Toolis“ võeti vaatluse alla Eesti pensionisüsteem laiemalt ja selle teine sammas kitsamalt. Tuleva fondijuht ja asutaja Tõnu Pekk ja Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik arutasid koos saatejuht Jaanus Vogelbergiga, miks on Eesti võtnud pensionite puhul sihiks nii madala lati, kui 40% inimese viimasest keskmisest palgast. Näiteks Hollandis on eesmärk 2,5 korda kõrgem – normaalseks peetakse, et pensionile jäämisega ei kaasne langust elustandardis.

Lahendusi pakuti saates mitmeid – ühelt poolt saab olemasolevat süsteemi torkida uute ja innovaatiliste turuosaliste poolt, nagu näiteks Tuleva enda indeksfondid. Teisalt on aga vaja ka riiklikku initsiatiivi, et pensionisüsteemi sisuliselt, mitte vaid kosmeetiliselt reformida.

Saatekülalised olid ühel meelel, et enne, kui teine sammas vabatahtlikuks teha, tuleks see korda teha. Jutt sellest, kuidas „raha põleb“, võib panna eestimaalased hoolimata 20-protsendilisest tulumaksukohustusest raha tõesti teisest sambast välja tõmbama ja ehk mitte kõige mõistlikumalt „reinvesteerima“.