Äripäeva raadio

Kui varem olid pahalaste sihtmärgid suured ettevõtted, siis nüüd pole enam vahet, kui suur on ettevõte. "Kui ettevõte on nõus maksma kas või paarsada eurot, siis ka see on raha," ütles Telia ärikliendi üksuse direktor Tarmo Kärsna Äripäev raadio hommikuprogrammis.

Kärsna sõnul on õngitsuskirjad arenenud viimase aastaga väga kiiresti. Kui varem olid kirjad tundmatult aadressilt ja enamasti tõlgitud kehvalt eesti keelde, siis nüüd on kirjad keeleliselt märksa kvaliteetsemad ja kirja saatjana näidatakse enamasti kolleegi nime.

Lisaks selgitas Kärsna uut trendi, kuidas ettevõtteid tahetakse petta, ja jagas kuulajatele soovitusi, kuidas ennast ja ettevõtet paremini kaitsta küberkurjategijate vastu. Kolme viisi pahalastega võitlemiseks kuuleb pikemalt hommikuprogrammist.

Stuudiosse jõudis ka Ain Aaviksoo, kellest sai küberturvalisuse ettevõtte Guardtime juht. Varem pidas ta sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri ametit ning viimased kaks kuud töötas Guardtime'is meditsiinivaldkonna juhina. Uurisime tema plaane ja seda, milliseid plokiahela tehnoloogial põhinevaid lahendusi ettevõtte arendab.

Lisaks käis stuudios Miltton Eesti juhtivpartner Annika Arras, kes tuli rääkima hiljutisest äritehingust: Põhjamaade ärinõustamisettevõte Miltton Grupp omandas 95% osaluse Kristi Liiva kommunikatsioonibüroos JLP. Küsisime, mida tähendab kahe kommunikatsioonibüroo ühinemine ning mis toimub kommunikatsiooni- ja reklaamiturul Eestis.

Hommikuprogrammi vedasid Alyona Stadnik ja Ken Rohelaan.

Saate külalisteks on Pae Farmer OÜ kauaaegne juht Ülo Flaur ja Väätsa Agro pankrotipesast üles ehitanud Margus Muld. Varasemate aastate erakordselt madalad toorpiima kokkuostuhinnad viisid piimakarja kasvatajad kahjumi äärele. Kuidas rasked ajad üle elati ja mida sellest õpiti räägivad sektori tublimad. Saates osaleb KPMG esindajana Ilja Fenenko.

Saatejuht Juuli Nemvalts.

Elektroonikasektori näpujälgi võib sarnaselt IT-sektoriga leida kõikjalt me ümber, isegi kui tihtilugu jääb see meelele märkamata.

Sellest, missugused tuuled puhuvad sektori sees Eestis ja laiemalt kõneleb saates elektroonikatööstuse liidu tegevjuht Arno Kolk. Saatejuht on Priit Pokk.

Kui värskelt avaldatud relvatootjate edetabelis on ootuspäraselt eesotsas Ameerika Ühendriikide tootjad, siis on nimekirjas ka uskumatult palju ettevõtteid, kellest pole varem palju kuuldud, ütles Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Liina Laks Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

"Seal on ka "põõsatagused" ettevõtted - ei saagi aru, kust nende käive tuleb," ütles Laks. Ta lisas, et Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi koostatud edetabeli selgituse järgi peaks olema ka Hiina kõrgel kohal, aga probleem on selles, et edetabeli koostatajate jaoks on Hiina relvatootmine ja -tarne liiga segane.

Lisaks suurematele relvatootjatele arutlesid Äripäeva ajakirjanikud välisuudiste ülevaates Brexiti sündmusi, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni mänge eelarvega, Angela Merkeli üllatavalt vähetuntud järglast ning Aafrika valitsejate eripära.

Stuudios käis ka Äripäeva uuriva toimetuse juht Koit Brinkmann, kes rääkis Venemaa rongiõnnetusest, mis seisab nüüd kirvena Eesti riigiettevõtte kohal.

Hommikuprogrammi vedasid Igor Rõtov ja Ken Rohelaan.

Naisinvestorite Klubi asutaja ning investor Kristi Saare suudab täna oma passiivsest tulust ära katta kõige kriitilisemad kulud, kuid loodab täielikku finantsvabadusse jõuda viie aastaga.

Tänases saates räägib Saare, mis sisaldub tema portfellis ning milline on tema strateegia tänasel majanduses valitseval ebakindlal ajal.

Saade on salvestatud konverentsil "Workplace happiness: õnnelike töökohtade kujundamise kunst". Kadi Metsmaa räägib 2012. aastal Eesti konkurentsivõimelisemaks projekteerimisettevõtteks tunnistatud Esplani uue kontori näitel julgetest valikutest büroo kavandamisel. Kuidas kasutada isiksusteste büroo kavandamisel, et töötajad tunneks ennast oma töökohal hästi?

Teisena kõneleb töökeskkonna strateeg Tiina Liitmäe. Teemaks on Eesti riigi büroopindade kavandamise alused, head ja mitte nii head näited ning tulevikuprognoosid selles valdkonnas. Millline lahendus on Eesti oludes kõige mõistlikum ja ratsionaalsem?

Maksutahte uuringu kohaselt usub 92% inimestest, et maksude maksmine on kodanikukohus. Samas märgatavalt vähem usub, et enamik inimesi deklareerivad oma tulusid korrektselt ära, seda eriti ettevõtjad.

Saates kõnelemegi just sellest, millest maksutahe koosneb. Maksudistsipliini ja -moraaliga seonduvaid näitajaid koondava indeksi järgi arenguruumi justkui veel oleks - tulemuseks kõigest 65 punkti 100st.

Külas on MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi ja tööandjate keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab maksu- ja tolliamet.

Michal ja Vakra debateerisid saates „Kuum tool“ möödunud nädala sündmuste teemadel. Jutt tuli nii katuserahade jagamisest, Keskkonnaühenduste Koja ettepanekutest loobuda suuremate maanteede neljarealiseks ehitamisest ja lõpetada põlevkivienergeetika tootmine. Kõigil neil teemadel olid nad erimeelt ja argumenteerimise vahepeale tögasid teineteist.

Lisaks neile teemadele arutasid Michal ja Vakra ka selle üle, kas ehk Danske juhtum pole Eesti pankasid liigselt ära kohutanud ja pannud rahapesu hirmus liiga palju välismaalastest ettevõtjaid karmide reeglitega eemale hoidma. Samuti kõlas saates küsimus, mis pani Rainer Vakra silmi pööritama. Saatejuht oli Eliisa Matsalu

Sarnaselt inimesele on tehisintellekti jaoks oluline sisend, millest sõltub, kas tehisintellekt teeb kallutatud otsuseid, ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis Microsoft Eesti juht Mart Mäe.

Saatejuhi küsimuse peale, kas mõnda inimest võib tehisintellekt hakata diskrimineerima, kui ta ei mahu kindlate parameetrite sisse, ütles Mart Mäe, et tehisintellekt käitub ratsionaalselt.

"Kui anname tehisintellektile kvaliteetseid andmeid, siis tundeid tal ei ole," rõhutas Mäe. "Tal ei ole mälu, et keegi ütles talle kunagi midagi halvasti või et talle mingi organisatsioon ei meeldi. Ta pigem teeb väga ratsionaalseid otsuseid - kui tal on hea andmestik ja hea mudel, siis ta teeb neutraalseid otsuseid.

Mäe sõnul võib tehisintellektil jääda puudu küll inimlikkusest, kuid ta ei eelista, vaid ütleb, mis on parim valik.

Miks maksab Äripäeva Palga TOPi võitnud Microsoft Eesti nii suurt töötasu ja kui palju kasutab ettevõte välistöötajaid, saab kuulata pikemalt hommikuprogrammist.

Lisaks käis stuudios tänavu Eesti Ajalehtede Liidu aasta pressisõbra tiitli pälvinud riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson, kes jagas muu hulgas mõtteid pressivaenlaseks valitud Danske Banki endise juhi Aivar Rehe kohta.

20aastaseks saanud konkursist "Aasta turundustegu" rääkis konkursi rajaja ja praegu konverentsifirmat Confent juhtiv Endrik Randoja.

Hommikuprogrammi vedasid Hando Sinisalu ja Ken Rohelaan.

Saates "Müügiminutid" räägitakse sellest, kuidas digitaalne äri- ja müügimudel võtab ohjad üle. Täna oskab arvuti juba riietumisel moenõu anda. Varsti näeme roboteid meid kohvikutes tervitamas ja teenindamas. Kõiki tooted saab digitaliseerida. Kuhu me suundume ja kuidas näeb müük välja tulevikus?

Külas on Euroopa Innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk ja saadet juhib Urmas Kamdron.

Saadet toetab www.speaksmart.ee.