Äripäeva raadio

Idufirmasid börsil turundav Funderbeam on avamas uut kampaaniat, kus osalev idufirma UpSteam Syndicate täitis raha kaasamise miinimumeesmärgi 230 000 eurot 18 tunniga. "Võib öelda, et investorite ootused sellele ettevõttele on väga suured," ütles Funderbeam onboarding'u direktor Ardo Mardisoo Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Programmis osaleva idufirma UpSteami looja ja juhatuse esimees Martin Kristerson ütles stuudios, et kaasatud raha tahetakse panna ettevalmistusse välisturgudele laienemiseks.

Külas käis ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, sotsiaaldemokraat Rene Tammist. Värske ettevõtlusminister on Eesti tööstussektori arenguvõimalused luubi alla võtnud ja tahab sektorile koos ekspertidega tugevamat tuge pakkuda. Uurisime, milliseid tööstussuundi tasub Eestis edaspidi võimsamalt arendada ja millised hakkavad ajale jalgu jääma. Milline on tööstus aastal 2030?

Ilmus värske Eesti Palgauuring 2018. Vaatasime tulemusi ja huvitavamaid leide eri sektorites ning turul tervikuna. Stuudios käis külas Fontese analüütik ja konsultant Ilmar Põhjala, kellelt küsisime, mis on viimase aastaga muutunud ja mis on olnud muutuste tõenäolised põhjused. Mida pidada silmas 2019. aastaks valmistumisel?

Hommikuprogrammi vedasid Alyona Stadnik ja Ken Rohelaan.

Saade Poliitikute töölaud keskendub riigikogu töö tulemuslikkuse parandamisele ning riigikogu maine tõstmisele. Sel teemal teevad saates oma ettepanekud Reformierakonna esimees Kaja Kallas ning ettevõtja Raivo Vare. Saatejuht on Aivar Hundimägi.

Milline on hea müügitiimi sünergia? Mis on hea müügiininese omadused aastal 2018? Mis noori töötama motiveerib? Küsimustele aitab vastuseid leida Sten Argos (Cleveroni müügi ja teeninduse divisjoni juht). Saatejuht Urmas Kamdron.

Saadet toetab www.dominatesales.ee

Hiljuti kiideti ELi tasandil heaks nn Junckeri kava pikendus, mis näeb kogu euroliidus ette 315kümne miljardi euro suuruse investeerimise VKEdele veel kolmeks aastaks – 2020. aasta lõpuni ja investeeringud kasvatatakse poolele triljonile eurole. Euroopa investeerimiskavast saab kasu ligikaudu 635 000 ettevõtet üle Euroopa. Euroopa investeerimiskava on aidanud luua juba enam kui 300 000 töökohta Euroopas. Kava maht Eestis on juuli seisuga kokku 165 miljonit eurot ja sellega peaks kaasnema üle 1 miljardi euro täiendavaid investeeringuid. Eestis saab Euroopa investeerimiskavast kasu ligikaudu 5 200 ettevõtet. Räägime Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kaudu pakutavast rahastamisest lähemalt. Külas on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, Swedbanki äripanganduse osakonnajuhataja Aira Nigul-Lepp ja Gustav/Mattias Cafe OÜ juhatuse liige Rivo Sisas. Saadet juhib Liis Amor. Saadet toetab Tallinna Sadam.

Sel nädalal algab Euroopa suurim tarbesõidukite näitus Hannoveris, kuu lõpus toimub Eesti ainus autonäitus Tartus, pärast mida avab uksed Pariisi Motoshow. Mida toob endaga kaasa autonduse tulevik ning kas ajastul, mil aina enam autotootjaid kolib oma toodete tutvustamisega sotsiaalmeediasse, on autonäitustel üldse tulevikku?

Veel võetakse saates luubi alla möödunud nädalal Göteborgis toimunud veokijuhtide maailmameistrivõistlus, kus osales ka tänavuse Eesti eelvooru võitja Marek Pilv Aspar-Trans OÜst. Stuudios on veokijuhtide Eesti eelvõistluse peakorraldaja Koit Kolganurm, Autolehe toimetaja Elmar Ots ning Volvo Estonia turundus- ja müügijuht Raili Riiberg.

Saatejuht on Tõnu Tramm.

Saadet toetab Skoda.

Vilepuhumine on oluline teene kogu ühiskonnale, sest annab teada ebaseaduslikust tegevusest, ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis inimõiguste keskuse juht Kari Käsper.

"Eesti väikeses ühiskonnas on ebaseaduslikku tegevust väga lihtne varjata, sest inimesed tunnevad inimesi ja keegi ei taha välja astuda," selgitas Käsper.

Samuti käis stuudios järgmise aasta riigieelarvest rääkimas riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Praxise ideest asendada kehtiv ravikindlustussüsteem kõikidele Eesti residentidele kehtiva ravikaitsega rääkis Praxise juht Tarmo Jüristo.

Hommikuprogrammi vedasid Indrek Mäe ja Ken Rohelaan.

Intellektuaalse omandi kaitsmise peale hakatakse sageli mõtlema alles pärast seda, kui tekib ettevõttel investeerimisvajadus ning hakatakse otsime investoreid, kes edasist tegevust rahastaksid.

Siis aga avastatakse, et intellektuaalse omandi kaitse on ettevõttes puudulik ning investorid lükkavad rahastamise otsuse edasi. Kui firma väärtuseks on suuresti mingi lahendus, näiteks äpp või programmijupp, mis kuulub firma arendajale, siis tegelikult pole see firma eriti midagi väärt, rääkisid saates "Triniti eetris" juristid Maarja Lehemets ja Peeter P. Mõtsküla.

Eestis on üheks tuntud näiteks Skype, mida õnnestus müüa mitu korda, sest üks osa kriitilisest intellektuaalomandist jäi pärast Skype’i eBayle müüki Skype’i asutajate teise ettevõttesse.

Saatejuht on Aivar Hundimägi.

Saadet toetab advokaadibüroo Triniti.

Saates esinevad ehitusmaterjalide tootjate TOPi etteotsa jõudnud ASi TMB Element juht Jaan Luts ja Talot ASi juht Rasmus Kurm. Räägitakse otsustest, mis on taganud ettevõtetele suurepärased tulemused, kuidas eksporditurgudel läbi lüüa ja miks võõrtööliste tulv tootmisettevõtetesse ei peatu. Arutletakse Eesti tootjate konkurentsivõimelisuse üle ja millised tegurid kipuvad häid tulemusi varjutama.

Saatejuht on Juuli Nemvalts.

Saadet toetab KPMG.

Tehnoloogilisi arenguhüppeid veavad tihtilugu meelelahutuslikku laadi ettevõtmised, mida võib ka oodata kosmose suunal, tõdes Dateli tarkvaraarenduse- ja tehnoloogiadirektor Agu Leinfeld saates „Tulevikuäri“, kus tuligi juttu sellest, mida toob tulevik kosmoseäris.

Üheks selliseks meelelahutuslikuks ettevõtmiseks on kosmoseturism. Näiteks teatas Elon Muski SpaceX täna, et Jaapani miljardärist Yusaku Maezawast saab 2023. aastal esimene kosmoseturist, kes lendab ümber kuu. Kosmoseturismi suunda arendavad samuti Amazoni juht Jeff Bezos ning Virgin Groupi omanik Richard Branson, kes mõlemad loodavad viia inimesi kosmosesse juba lähiajal, seda mõnesaja tuhande dollari eest.

„Võib ju mõelda, et lairiba internet tekkis kõikidele inimestele koju sellepärast, et kõik olid väga teadmisjanulised. Kahjuks ei vasta see tõele,“ lisas Leinfeld. "Kahjuks olid siuksed poolpaljad tantsivad tädid kuskil Hollandi veebikaamerate otsas need, mis pereisasid sundisid oma suhteliselt aeglaseid ühendusi viima kiiremate püsiühenduste peale."

TTÜ Mektory kosmosekeskuse juht Rauno Gordon täiendas, et kosmoseturism viib kosmosetehnoloogiat tõenäoliselt edasi suure sammuna, kuna seeläbi aitab see ka finantseerida neid raskeid hüppeid, mida muidu tehtaks 5 või 10 aastat hiljem.

"Väikest vahepealset sammu teha ei saa - kui turist läheb kosmosesse, siis temaga peab ka kaasa minema suur hulk teda elus hoidvat tehnikat," lisas ta.

Tuleviku osas näebki Gordon, et nii-öelda kosmose logistikasektor muutub üha enam kättesaadavamaks.

Vaja julget mõtlemist ja praktilisi näiteid

Dateli kosmose valdkonna juht Andreas Kiik tõi välja, et inimesed vajavad kosmosega suhestumiseks konkreetseid praktilisi näiteid. "Kui leida see konkreetne probleem, millega tegelikult see insener või ärivaldkond tegeleb igapäevaselt ja viia see kokku konkreetse lahendusega kosmosest, siis üldiselt kosmos ei ole enam nii kosmos."

Näiteks võib selleks olla sildade painete seiramine või prügi kaardistamine.

Saates osalejad julgustasid inimesi fantaasiarikkalt mõtlema ning pakkuma ka enda lahendusi välja. Agu Leinfeld tõi näite, et Jaapanis üritab üks ettevõte luua tulevikus lifte kosmosesse selleks, et maalähedasele orbiidile jõudmine oleks natuke soodsam.

„Nad ennustavad, et kolmekümne aasta pärast on olemas sellised kaablid, mis on piisavalt tugevad ja kaaluvad piisavalt vähe, et luua püsiühendus maa ja kosmose vahel,“ märkis Leinfeld. „Ma olen täiesti kindel, et seesama liftiettevõtja teeb selle protsessi käigus ka tõenäoliselt maailma kõige kiiremad liftid kuskil kõrghoonetes. Ta kindlasti mõtleb välja ülesandeid täiesti teistmoodi kui tüüpiline liftiettevõte, kes teenindab kümmekorruselist elamut.“

Leinfeld rõhutas veel, et isegi kui eesmärk on üks, siis lõppkokkuvõttes võib kasu tulla hoopis teisest suunast. „Kõik, kes täna on kosmosesse valmis minema, siis te võib-olla lähete ülesandega otsida kulda, aga kogemata protsessi käigus leiate teemandikaevanduse.“

Saates tuli veel juttu sellest, et TTÜ saadab järgmisel suvel satelliidi kosmosesse, miks on oluline hakata kosmoseprügi koristama ning milliseid läbimurdeid võiks kosmose suunal tulevikus veel oodata. Pikemalt saab kuulata juba saatest, saatejuht Priit Pokk.

Eestlastele meeldivad korrastatus ja selged käsuliinid, ütles professor Maaja Vadi Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Sellise organisatsioonikultuuri erinevalt teistest Euroopa riikidest põhjustab Eesti ettevõtete suurus, selgitas Vadi.

Miks on Eestis kokkasid praegu raskem värvata kui tarkvaraarendajaid, aitas lahti mõtestada CV-Online'i turundusjuht Rain Resmeldt Uusen.

Kristi Jõeorg Minulugu.eu-st rääkis, kuidas ettevõtted saavad oma kultuuri inimestele sobivamaks disainida.

Saadet vedasid Tiina Saar-Veelmaa ja Ken Rohelaan.