Arvamusfestival

„Maailma õnneindeksi tabelis on jõudnud esikohale Eesti!“ – võib kõlada utopistliku soovina, aga kuidas kõlaks see Eesti tulevikunarratiivina?! Per aspera ad astra. Mis teeb üldse ühiskonnast ja riigist õnneliku paiga? Kuidas tunneb ennast Eesti inimene täna? Mis mõjutab tema heaolu? Miks oleme Euroopas esirinnas nii depressioonide kui ärevushäirete osas? Kuidas saaksime olukorda parandada? Mis aitaks jõuda võimalikult kõrge vaimse, füüsilise ning materiaalse heaoluni?

Arutelujuht: Tiina Saar-Veelmaa

Osalejad: Kristina Kallas (Eesti 200), Peeter Ernits (EKRE), Kristian Jaani (Keskerakond), Andres Sutt (Reformierakond), Johanna-Maria Tõugu (Rohelised)

Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Eestis on 12 muinsuskaitseala, millest 11 linnasüdametes. Kui jätta välja suurlinnad, mõjutab kõiki neid linnu rahvaarvu kahanemine, ajalooliste linnasüdamete elukvaliteeti kujundab hooajalisus, ning oluliste funktsioonide kolimine kesklinnadest eemale, aga samuti ka väärtuslik arhitektuurne keskkond ning ruumiline järjepidevus. Tühjad hooned on kasutamata potentsiaal kohalikus arengus, nii kestlikkuse kui hästi toimiva kogukonna seisukohast.

Kuidas leida hoonetele uusi kasutusi, tegeleda ettevõtlusega kui talvehooajal on linn tühi, kas uus on alati parem kui vana, milline roll linnasüdamete arengus on elanikel ja omavalitsusel, on vaid mõned küsimused, millele me paneeldiskussioonis vastuseid otsime. Hüüdlause „(Vana)linna, elama!“ taga on soov leida üles pärandi potentsiaal, näha mitmekesise linnalise keskkonna elamisväärsust ja panna linnasüdamed elama. Hästi toimivas väikelinna südames on kõik eluks vajalik käe jala juures, olemasolev keskkond on inimsõbralik ja mitmekesine – kuid kuidas jõuda selleni kahanevates linnades?

Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere

Osalejad: Siim Raie - Muinsuskaitseameti peadirektor, Rainer Eidemiller - Paide SRIK, Madle Lippus - Elav Tänav , Eimar Veldre - Paide vanalinna elanik, aktiivne kodanik

Arutelu korraldaja: Muinsuskaitseamet/Eesti Kusntiakadeemia/Manchesteri Arhitektuuriülikool

Toiduraiskamine on sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik katastroof.

Planeedi “parim enne” on juba ületatud - kuidas pöörduda inimkonnana tagasi “kõlblik kuni” viimaselt tunnilt?

Lahendused (toidu)raiskamisele on olemas, kuid muutused kipuvad tulema teosammul.

Kuidas tempot tõsta? Kuidas kutsuda ellu otsustavaid muutusi nüüd ja kohe - olla Eestina maailmale eeskujuks? Köögilauajuttude eesmärk on leida võimalusi toidu senisest paremaks väärindamiseks ja toetada Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist. Arutelu ajal valmistab päästetud toidust süüa tippkokk Peeter Pihel. Pop-up kohvik HOMME SAABUB PARADIIS on avatud terve päev kl 12-20, kus toitu pakuvad erinevate toidupäästmiskogukondade esindajad.

Arutelujuht: Märt Treier

Osalejad: KÖÖGILAUA TAGA KOHTUVAD: Maaeluminister Urmas Kruuse, toidupäästmise eest Sotsiaalministeeriumis vastutav Tea Varrak, Toidupanga juht Piet Boerefijn, Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser, Rimi Eesti Food AS tegevdirektor Vaido Padumäe, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ja vabatahtlikud toidupäästjad üle Eesti. SÜÜA TEEB tippkokk Peeter Pihel SÜÜA SAAB pop-up kohvikus HOMME SAABUB PARADIIS

Arutelu korraldaja: Tartu toidupäästjate kogukonna esindaja (kambas on ka teised kogukonna esindajad)

Kuidas teha Eestis nii, et kohalikke veinitalusid ühendav turisminähtus Eesti veinitee oleks kõige vingem asi, mida eestlased võiksid maailmale tutvustada? Kas kohalikku käsitööd, maamajandust ja turismivaldkonda ühendav projekt võiks sümbioosis eksisteerides olla see õige “Eesti Nokia”? Arutame Eesti veini ja Eesti veiniturismi potentsiaali üle muutuva kliimaga veinimaailmas, et leida uusi vaaternurki ja ideid ning tutvustada juba tehtut. 1. alateema: Mis on Eesti vein? 2. alateema: Veiniturism Eestis. 3. alateema: Kuidas eesmärgini jõuda?

Arutelujuht: Gregor Alaküla

Osalejad: Osalevad veinikaupmees, sommeljee ja veinireiside korraldaja Igor Sööt, turismispetsialist ja Eesti Turismifirmade Liidu projektijuht Tiiu Vilbrant ning Eesti Veinitee juhatuse liige ja veinimeister Tiina Kuuler.

Arutelu korraldaja: MTÜ Eesti Veinitee

Kesk-Eesti ametnike välitööd on neljandat aastat toimuv koostöövorm riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike vahel, et ühiselt leida lahendusteid piirkonna arenguga seotud küsimustele. Sel korral, 9.-13. augustil osalevad välitöödel Järva- ja Jõgevamaa kuus omavalitsust ning seitse ministeeriumit, toimub 20 temaatilist seminari ja konverentsi, mis puudutavad Kesk-Eesti arengu jaoks olulisi teemasid: põllumajandus, sotsiaalhoolekanne, elamuehitus, väikekeskuste areng, haridusasutuste tulevik, rohepööre, ühistransport jne. Seminaridel tõstatatud arenguprobleemid ja nende lahendused võetakse kokku välitööde viimasel päeval, 13. augustil Paide Keskväljakul toimuval lõpukonverentsil, kus lisaks lepitakse ka kokku jätkutegevustes, mille eesmärk on välja pakutud lahendusteid hakata ellu viima. Lõpukonverentsi on oodatud kuulama ja aruteludel osalema kõik.

13:00 Avamine, riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnavõtt.

13:10 Koondkokkuvõte välitööde seminaridest, jätkutegevuste ideede tutvustus (Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet, regionaalhalduse osakonna Võru talituse juhataja Toomas Piirmann).

13:40 Arutelud töögruppides (seminaride lahendusteed ja jätkutegevused)

14:30 Arutelude kokkuvõtted (esitavad arutelugruppide esindajad)

15:30-16:00 Välitööde lõpetamine (Kesk-Eesti välitööde toimkonna liikmed: Rainer Eidemiller, Taivo Tali, Ruth Aarma, Maimu Kelder + SOM esindajad?).

Arutelujuht: Märt Treier

Koroonakriis meenutas eriti teravalt, et töö tegemine käib nii töökohal kui ka kodus. Mida võib töötaja teha siis, kui majapidamistööd kasvavad üle pea, lasteaed on suvel kinni ja tööl nõutakse ületundide tegemist? Kas töö ja pereelu ühitamine on põhiõigus? Kas see suurendab või vähendab soolist võrdõiguslikkust? Kes vastutab, et töötaja töö saab kõige paremal moel tehtud ka siis, kui kodus on vaja pereliiget hooldada? Kes kaitseb kelle õigusi kõige selle juures?

Kas töö ja pereelu ühitamine suurendab või vähendab soolist võrdõiguslikkust? Lapsevanemana kasvavad majapidamistööd üle pea? Kuidas hoolitseda haige sugulase eest ning käia täiskoormusega tööl? Kuidas on koroonakriis mõjutanud töö ja pereelu kohustuste jagamist? Kes peaks töö ja pereelu ühitamist soodustama? Oma kogemusest räägivad töötavad emad ja isad.

Arutelujuht: Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik

Osalejad: Siret Kotka, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Kaupo Lepasepp, Soraineni Eesti kontori juhtivpartner, vandeadvokaat

Astrid Karpender, Türi raamatukogu juhataja, ema

Erkki Laaneoks, Lapsele Vanemad MTÜ, isa

Arutelu korraldaja: VV büroo

Erinevad uuringud on näidanud, et paindlikud töövormid ning peresõbralik töökorraldus võivad ettevõtjatele kasulikud olla – vähendada tööjõu voolavust, töölt puudumist, parandada ettevõtte mainet, töötajate lojaalsust ja tervist, aga ka vähendada töötajate stressi, mis võib ettevõtte tootlikkust vähendada.

Kas töö-ja pereelu tasakaalu ettevõtte seisukohalt on võimalik saavutada - mis on tööandjate mured ja väljakutsed? Mida saab organisatsioon ettevõtte töötaja jaoks teha? Kas töötajal on ka kohustused või ainult õigused?Mis on juhi roll töö ja pereelu tasakaalu loomisel, kas eeskujul on tähtsust?

Arutelu toob välja personalivaldkonna tipptegijate kogemused, edu- ja ebaõnnelood nii Eesti kogemusest kui ka rahvusvahelisest perspektiivist.

Kas töö-ja pereelu tasakaalu ettevõtte seisukohalt on võimalik saavutada - mis on tööandjate mured ja väljakutsed? Mida saab organisatsioon ettevõtte töötaja jaoks teha? Kas töötajal on ka kohustused või ainult õigused? Mis on juhi roll töö ja pereelu tasakaalu loomisel, kas eeskujul on tähtsust?

Arutelu toob välja personalivaldkonna tipptegijate kogemused, edu- ja ebaõnnelood nii Eesti kogemusest kui ka rahvusvahelisest perspektiivist.

Arutelujuht: Ester Eomois, EBSi juhtimise õppejõud ja Viveo Health partnersuhete juht

Osalejad: Ülle Matt (Swedbanki personalijuht, juhtide coach),

Renita Käsper (Testlio ülemaailmse värbamise juht),

Signe Lass (Helmese talendijuht),

Mariann Luhaoja (Topia, people and culture manager),

Velgi Jaansalu (Expert Elektroonika personali- ja teenindusjuht),

Kristina Sisin (Breakwater Technologies personalijuht)

Arutelu korraldaja: EBS (VV büroo)

Teadlased ja poliitikakujundajad arutavad TLÜ uuringu “Soolise palgalõhe vähendamine” tulemustele tuginedes, kuidas mõjutab vanemapuhkus naiste majanduslikku toimetulekut edasises elus. Eesti suure, 20-protsendilise soolise palgalõhe üks põhjuseid on pikad katkestused naiste tööelus, mida vanemahüvitis soosib. Madalam palk ei tähenda mitte ainult majanduslikku ebakindlust ja sõltuvust teistest pereliikmetest vaid ka madalamat pensioni ja vaesust vanaduspõlves, mistõttu seda on kujundlikult hakatud nimetama emadustrahviks. Kas ettevõte peaks vanemapuhkuselt naasvate inimeste (enamasti naiste) palgataseme üle vaatama? Kes peaks siin sekkuma? Lõppkokkuvõttes on vaesus koormaks riigi sotsiaalsüsteemile ja selle maksame ikkagi kinni maksumaksjatena me kõik.

Arutelujuht: Barbi Pilvre, TLÜ dotsent, TLÜ projekti “Soolise palgalõhe vähendamine” kommunikatsioonijuht

Osalejad: Triin Roosalu, TLÜ vanemteadur; Marge Unt, TLÜ professor; Riina Sikkut, Riigikogu liige; Mari Kooskora, EENA Ettevõtlusklubi president, EBS ärieetika kaasprofessor, ärieetikakeskuse juhataja

Arutelu korraldaja: TLÜ

Eesti rahvastik vananeb ja kasvab tuge vajavate inimeste arv. Arutelu eesmärk on tekitada diskussioon, kuidas tagada kõige suurema hooldusvajadusega inimestele kvaliteetne ja rahaliselt kättesaadav teenus ning et ka hooldekodus elades jääb inimesele alles tema väärikus ja majanduslik toimetulek. Mida saame teha selleks, et vähendada lähedaste koormust hooldekodus elava lähedase kulude katmisel ja tagada pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlik rahastamine?

Arutelujuht: Lenno Uusküla (majandusspetsialist)

Osalejad: Kadri Kuulpak – ajakirjanik,

Heli Kallasmaa – Pärnu Sotsiaalkeskuse juhataja,

Riho Rahuoja – Hiiumaa Sotsiaalkeskuse juhataja,

Marion Teder – CareMate asutaja,

Erakondade esindajad

Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Kuidas tagada eakatele/kõrgemas keskeas inimestele väärikas pensionipõlv? Kas pensionipõlves väärikaks elamiseks piisab riiklikust vanaduspensionist või peaks igaüks ise juurde koguma? Kuidas pensionipõlveks koguda, kas tulevik on krüpto? Kas parim pensionisammas on lapsed? Kas pensionipõlves töötamine on uus normaalsus? Kuidas kõrges eas töötamiseks valmistuda?

Arutelujuht: Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler)

Osalejad: Aimar Altosaar (MTÜ Kuldliiga),

Tõnu Pekk (Tuleva),

Georg Männik (sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuekspert),

Kristjan Kangro (Change Invest, tbc.)

Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium