Arvamusfestival

Koroonaviiruse suure leviku ajal tegid väga paljud inimesed nii Eestis kui ka mujal maailmas kaugtööd. Üha enam on kuulda, et inimesed ei soovi ka pärast koroonaviiruse kadumist kontorisse naasta. Kas kaugtöö on tulnud selleks, et jääda? Kuidas tekitada meeskonnatunnet ning juhtida tulemuslikult, kui kollektiiv on kaugtööl? Kas kaugtöö tekitab uusi riske? Mida peaks riik tegema?

Arutelujuht: Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler)

Osalejad: Maarika Lember (Sunergos konsultant/coach),

Maret Maripuu (Tööinspektsioon),

Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliit),

Evely Gorobinski (SOL Baltikumi personali- ja kvaliteedijuht, tbc.)

Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Mis piirini on riigi proaktiivsus abimeetmete pakkumisel ja tagamisel vajalik ja õigustatud? Kus on õige tasakaal vanema otsustusõiguse (otsustusõigusesse sekkumise) ja laste abistamise (sh nt probleemide ennetamise eesmärgil) vahel? Kas ja kui kaugele peab riik minema olukorras, kus vanemad on erimeelsusel (nt kas riik peaks eos kõik peretoetused pooleks jagama)?

Arutelujuht: muusik Reigo Ahven

Osaleajd: Kristi Paron (Õiguskantsleri Büroo, laste õiguste osakonna vanemnõunik)

Ain Kaare (Tartu Ülikooli Kliinikum, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja)

Helmer Hallik (Häirekeskus, Lõuna keskuse juht)

Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus, vandeadvokaat)

Noorte esindaja (tbc.) Triin Sooäär (Lastekaitse Liidu noortekogu juht)

Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Sissejuhatav arutelu uue valmiva heaolu arengukava 2023-2030 teemadesse, kus erinevate eluvaldkondade esindajad ja eksperdid mõtestavad lahti heaolu oma vaatenurgast ning kuulajatel on võimalik küsida, kaasa mõelda ja arutada nii koha peal kui ka virtuaalselt.

Arutelujuht: Margo Loor (SpeakSmart)

Osalejad: Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Tanel Kiik (tervise- ja tööminister), Rait Kuuse (sotsiaalala asekantsler), Sten Andreas Ehrlich (tööala asekantsler)

Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Ühiskond on võidelnud viirusega üle pooleteise aasta ja me oleme avastanud, et me jääme alles ja kohaneme kõigega, majandus isegi kasvab. Majandus kasvab aga põhivajaduse arvelt. Kultuuri nende hulka ei ole arvatud, sest inimene ei pea teatris või kontserdil käima, küll aga elama soojas toas ja sööma. Kuude kaupa arvati, et kultuur mahub ekraani taha, kuni avastati, et ei, keegi ei jaksa neid lõputuid videovahendusi jälgida, ja muusikud lähevad toidukulleriteks. Kuidas säilitada teatrid, kontserdiühingud, festivalid, promootorid, helitehnikud, kunstigaleriid, eramuuseumid, kinod, bassimehed ja DJ-d? Mida me oleme senisest covid-kogemusest õppinud ja mida teha kolmanda laine puhul teisiti? Ka kirjanik tahab oma raamatu esitlusel tähelepanu ja kunstnik näituse avamisel pokaale kokku lüüa. Tseremoonia on kultuuris pea sama tähtis kui teos, need kaks kokku loovad sündmuse.

Arutelujuht: Valner Valme, Edasi kultuuritoimetaja

Osalejad: Helen Sildna (kontserdikorraldaja), Kristjan Järvi (muusik), Meelis Kubits (Kultuuripartnerlus), Armin Kõomägi (kirjanik ja ettevõtja).

Arutelu korraldaja: Edasi.org

Platvormidel nagu Bolt ja Wolt töötab Eestis igal nädalal 56 000 inimest, mitte-eestlasi veelgi rohkem, kuid nende kohta puudub statistika. Euroopa lõikes tehakse platvormitööd enim riikides, kus sissetulekud on madalad, seega on toidukulleri ja sõidujagaja suurim motivaator pääseda vaesusest. Miks pole sellistel võtmetöötajatel aga tervisekindlustust, pensionit, vanemapuhkust ega haigushüvitist? Kas töötajate vajadusi ignoreeriv äpp on jätkusuutlik äriidee?

Arutelujuht: Marian Võsumets, ajakirjanik, filmitegija ja Edasi kaasautor

Osalejad: Henri Arras (Bolti valitsussuhete juht), Kaire Holts (TalTech’i platvormitöö teadur), Feliks Solovov (Taksokoondise liige ja taksojuht); Tanel Kiik (tervise- ja tööminister)

Arutelu korraldaja: Edasi.org

Kolm tööstusrevolutsiooni vabastasid vaevarikkast kehalisest tööst. Nutikate masinate revolutsioon vabastab pead vaevarikkast pingutustest. Mis saab ülikoolidest ja teadlastest? Kuhu peaks siirduma inimeste unikaalseks peetud vaimne potentsiaal? Mis juhtub enne seda tööturul? Konservatiivne ühiskond on nagu Titanicu orkester, mis mängib põlvini vees muutumatuse lootuse nooti. Teda kammitsevad harjumused, kehtivad kokkulepped ning hirm uue ees. Murrangu käivitab ootamatu ja tugev jõud. Näiteks Covid-19 sunnitud ülikooli õppetöö virtualiseerimine. Millega harjusid enim õppijad. Kaugtööga avastati vabadus geograafilisest asukohast. Tööd pakutakse kohaliku asemel sobivamale. Kõrghariduse kõrvale sünnivad programmid nagu "Google Career Certificates" – pooleaastased kursused, mis aitavad saada kvalifikatsiooni kõrgepalgalistel ja kiiresti kasvavatel töövaldkondadel, ilma ülikoolis õppimata. Järsku seda tahamegi, aga ei julge tunnistada? Või tunnistame, et ei taha?

Arutelujuht: Kristjan Port, Tallinna Ülikooli professor ja Edasi kolumnist

Osalejad: Linnar Viik (IT-visionäär), Kai Realo (Eesti Tööandjate Keskliidu juht, Circle K Eesti juht).

Arutelu korraldaja: Edasi.org

Aafrikat on peetud veel mõnda aega tagasi „kaotatud kontinendiks“. Seda on lõhestamas arvukad ajaloolis-poliitilised, usulis-kultuurilised, loodusressursside ja majandushuvidega seotud ning muud konfliktid. Kuid samas on tegu kontinendiga, mille kasvupotentsiaali on alahinnatud. Sealne elanikkonna juurdekasv moodustab sajandi keskpaigaks kaugelt üle poole ning noorte inimeste osakaal sealsetes ühiskondades on kordades suurem, kui vananeva ühiskonnaga juhtmaades. Aafrika riikide majanduskavu tempod jätavad teiste piirkondade, isegi Kagu-Aasia omad kaugele selja taha. Kõik see räägib tohutust potentsiaalist. Kas ja kuidas seda paremini ära kasutada? Mis on seejuures ohud ja eripärad? Rääkida tuleks ka sellest, mis peab olema läänemaailma roll ja kuidas teha, et aafriklased ei liiguks massiliselt ära oma kodust.

Arutelujuht: Raivo Vare, majandusekspert ja Edasi kolumnist

Osalejad: Tanel Sepp (Eesti asjur Aafrika Liidu juures), Karin Kaup-Lapõnin (endine diplomaat, IT ettevõtja), Ken Saan (kultuuriettevõtja, seikleja).

Arutelu korraldaja: Edasi.org

Rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” on möödunud kaks aastat. Peetud on debatte, hüppeliselt on tõusnud ELi kliimaambitsioon, põlevkivitööstus langeb vaikselt turukonkurentsist välja ja emissioonid vähenevad. Sellest aga ei piisa. Kas aastaks 2050 ei pruugi me üleminekuni jõuda, kui puuduvad julged otsused, selge kava ja kokkulepe ühiseks pingutuseks? Muutused ei ole lihtsad ja kindlasti ei ole need valutud. Aruteluga vaatamegi üleminekut õigluse seisukohastst ja anname hääle neile, keda muutused erineval moel puudutavad. Mida tähendab kliimaneutraalsus meist igaühe jaoks, milliseid loobumisi eeldab ja mida võime sellest võita? Kuidas paremini mõista neid, kes tulihingeliselt muutuse vastu seisavad, ja neid, kes justkui toimiva lammutamist nõuavad? Siirdeprotsessist puudutatud räägivad oma loo, muutuste juhid aitavad neid mõtestada ja arutelus osalejad erinevaid lahendusi hinnata.

Arutelujuht: Helen Tammemäe (Miltton)

Osalejad: Margit Keller, TÜ suurte siirete töörühma juht

Jaak Aab, riigihaldusminister

Madis Vasser, aktivist

oma lugu jagavad inimesed, kes muutustes sees

Arutelu korraldaja: Eestimaa Looduse Fond

Rohepööre ja „Talust taldrikule” strateegia on viimase aja kuumad teemad. Need puudutavad meie kõigi toidulauda. Kas rohepööre meie toidulaual on võimalik ning kuidas seda saavutada? Arutleme selle üle, millised on võimalused ning takistused planeedisõbraliku toidu valiku teel. Proovime aru saada, kui palju kõnetab rohepööre toidulaual l inimesi laiemalt ja kui palju üldse teatakse toidu keskkonnamõjust. Publik saab sõna sekka ja planeedisõbraliku ampsu põske!

Arutelujuht: Silvia Lotman (Eestimaa Looduse Fond)

Osalejad: * Siim Tiidemann (Maaeluministeerium, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler)

* Laura Truija (keskkonnasõbraliku toidu entusiast)

* Annely Holm (Muhu Liha Tulundusühistu)

* Ülle Prommik (Tartu linn, Tervishoiuteenistus, tervisespetsialist)

* Dan Prits (Köömen Catering)

Arutelu korraldaja: Eestimaa Looduse Fond

20. sajandi imematerjal plastmass ümbritseb meid kõikjal. Aga kas 21. sajandil on see veel meile vajalik? Kas plasti tasub karta ja selle avastamist kahetseda või tuleks hoopis seda materjali kiita ja kadestada? Räägime plasti kasutamisest ja taaskasutamisest tänapäeval, sealhulgas väikestest ja suurtest muutustest, mis saavad alguse nii riigi, kogukonna kui ka üksikisiku tasandil, et tulevikus plastiprobleem seljatada.

Arutelujuht: Anna Celine Kraus (Wise And Shine)

Osalejad: Andres Krumme (TalTechi materjali ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor), Kadi Jaanisoo-Kuld (saatejuht ja ajakirjanik), Pilleriin Laanemets (Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht), Daniel Raljov (plasti ümbertöötlemist propageeriv kogukonna Precious Plastic Estonia esindaja), Rainer Pesti (Ragn Sells turundus- ja kommunikatsioonijuht)

Arutelu korraldaja: Wise And Shine