Arvamusfestival

Arutelujuht: Liisu Lass ja Mirjam Mõttus (mõlemad ERR)

Osalejad: Martin Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Jüri Ratas (Keskerakond), Kaja Kallas (Reformierakond), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Arutelu korraldaja: ERR

Kui me kujundame tulevikku, kas me siis ka päriselt teame näiteks millisest elukeskkonnast praegused noored unistavad? Arutelu keskendub just noorte endi välja pakutud lahendustele, mis on sündinud „Eesti 2035“ noorte arvamusrännaku läbimise järel. Arutelul osalevad nende ideede autorid, et üheskoos pakutud lahendusi veelgi täpsemaks argumenteerida. Samuti analüüsivad neid ideid valdkonnaeksperdid, kes aitavad mõelda, millised peaksid olema esimesed konkreetsed sammud, et mõtetest saaks tegelikkus. Lisaks saab igaüks nii arutelu käigus kui ka terve Arvamusfestivali ajal ise „Eesti 2035“ noorte arvamusrännaku läbida ja seeläbi suunata arutelu kulgu.

Arutelujuht: Ivo Krustok (Keskkonnaministeerium)

Arutelu korraldaja: Riigikantselei (Eesti 2035)

Kriis pole veel läbi. Seni on see toonud Euroopale keerulisima aja pärast II maailmasõda, palju kriitikat ja rahulolematust. Ühiskonnad on suletud, majanduslangus seninägematu. Aga on ka edulugusid, meditsiinitöötajad on teinud vapustavat tööd. Samuti õpetajad. IT-sektor on pakkunud välja kiireid lahendusi elu ümberkorraldamiseks. Rahvusvahelises koostöös tehti vaktsiini väljatöötamise kiiruse maailmarekord. Taas on saanud Euroopas selgeks, et üheskoos leitakse paremad lahendused kui igaüks ainult enda eest välja olles. Kriisid on selleks, et neist õppida. Arutame selle üle, milliseid muutusi Euroopa vajab. Eestlased leiavad, et tervishoid on olulisim teema nii Euroopas kui ka Eestis. Kas see on valdkond, kus sooviksime Euroopast rohkem tuge? Mida tuleb teha kriisist väljumiseks nii, et Euroopa oleks tulevikus konkurentsivõimelisem, suudaks ohjata kliimamuutusi ja käia kaasas digitaalse arenguga?

Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR)

Osalejad: Kersti Kaljulaid (EV president), Triin Hertman (Grünfin asutaja), Henrik Hololei (Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor), Maarja Kruusmaa (TalTechi teadusprorektor), Sten Tamkivi (ettevõtja ja investor).

Arutelu korraldaja: Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Valikuline mutism on ärevushäire, mida iseloomustab võimetus teatud olukordades verbaalselt suhelda ehk rääkida. See on diagnoos, mida esineb sama sageli kui autismi. Uuringute põhjal on valikuline mutism rohkesti valesti diagnoositud ja halvasti juhitud lapsepõlve ärevushäire. Enamasti esineb häire lastel, üksikutel juhtudel ka täiskasvanueas.Inimestel puudub teadlikkus valikulisest mutismist ja selle olemusest, seetõttu ei osata paljudel juhtudel igapäevaselt sellega arvestada ning lapse arengut positiivselt toetada.

Arutelu käigus soovitakse tõsta inimeste teadlikkust diagnoosist ning leida viise, kuidas sellega arvestada, last toetada, ning millised on võimalused toimetulekuks.

Eesmärgiks on luua kaasahaarav ja mõtlemapanev arutelu, mille käigus jõutakse võimalusteni, kuidas lapsevanem, õpetaja, tugispetsialistid, ringijuhid saavad lapse toetamiseks koostööd teha. Soov on arutelu visualiseerides jõuda infovoldikuni, mis tutvustab diagnoosi ka hiljem laiemale üldsusele. Teema puudutab kõiki inimesi, kes oma elus puutuvad kokku lastega.

Arutelujuht: Kadi Jaanisoo-Kuld

Arutelus osalejad: Terje Sild (lapsevanem), Gerli Mikk (eripedagoog), Katri-Evelin Kalaus (kliiniline psühholoog), Sirli Kivisaar (mänguterapeut), Lea Kutsar (kogemuse jagaja)

Arutelu korraldaja: Paide Hillar Hanssoo põhikool

Globaalne tervisekriis on pannud ühiskonda rääkima vaimse tervise teemadel. Millises seisus on aga eakate inimeste vaimne tervis? Meil kõigil on eakaid lähedasi, kelle eest varem või hiljem hoolitsema asume, seega peab nende vaimne tervis olema oluline teema iga ühiskonnagrupi jaoks. Kuidas saab noorem generatsioon eakatel väärikalt vananeda aidata? Milline on hingehoiu kättesaadavus hooldekodudes ja haiglates ning kas seda vajadust julgetakse kommunikeerida? Kuidas aidata eakatel vaimselt surmaks valmistuda? Millist rolli mängib eakatesse panustamisel kirik?

Arutelujuht: Mikael Raihhelgauz (Kõrgema Usuteadusliku Seminari arendusjuht)

Arutelus osalejad: Katri Aaslav-Tepandi (Sotsiaalministeeriumi vanemkaplan ja hingehoidja), Meego Remmel (eetika õppejõud ja Eesti Kirikute Nõukogu asepresident), Karmen Joller (perearst), Elina Väizene (MTÜ Jututaja vabatahtlik), Ilve-Teisi Remmel (Eesti koduõenduse rajaja)

Arutelu korraldaja: Eesti Kirikute Nõukogu

Vaimse tervise kriis viitab pinna jalge alt kaotamisele ja perspektiivide puudumisele. Ent mis aitab edasi? Meie kultuuri elujõu allikad on alles. Tuleb teadvustada, kust neid leida. Millist rolli täidavad need inimese elus, milliseid väärtusi esindavad, kuidas võiksid nad meid kriisides aidata? Kõneks tulevad inimese loovus, suhe loodusega, kunstid, suhtluskultuur, emakeel, huviharidus, meedia mõju inimese vaimsusele.

Arutelujuht: Pille Lill (ooperilaulja)

Arutelus osalejad: Jüri Viikberg (keeleteadlane), Tiiu Kuurme (kasvatusteadlane), Egge Kulbok-Lattik (kultuuripoliitika uurija), Kadri Alesmaa-Visnap (kunstnik), Jaak Visnap (kunstnik), Tiina Park (teleajakirjanik)

Arutelu korraldaja: Eesti Kultuur Koda

Öö puudutab kõiki linnakodanikke sama palju kui päev – kui mitte ööelus osalemise, siis näiteks linna majandusliku olukorra kaudu. Linnad, kus on ööpäev läbi kättesaadav mitmekülgne kultuurielu, tasuta ühistransport, kõrgel tasemel lastehoid ja tervislik toit, on atraktiivsed nii kohalikele, kes peavad öösel töötama, turistidele kui ka neile, kes otsivad võimalust välismaale tööle minna.

Arutelujuht: Marian Võsumets

Arutelus osalejad: Aivar Riisalu (Tallinna abilinnapea), Kaido Saarniit (Kesklinna politseijaoskonna juht), Liisi Ree(DJ, sündmuste korraldaja), Natalie Mets(Tallinna sotsiaaldemokraatide öölinnapea kandidaat)

Arutelu korraldaja: IDA raadio

Milline roll peaks religioonil riigis olema? Kuhu maani on võimalik riiki ja religiooni eraldi hoida? Kas üldse peakski? Võtame arutluse alla Euroopa riigid ja nende eripärased suhted religiooniga. Fookuse asetame Prantsusmaale, mis on tuntud “laïcité” ehk erakordselt tugeva sekulaarse riigi põhimõtte poolest. Kas Prantsusmaa teeb õigesti või teeb suur võitlus usu vastu hoopis usuvähemustele liiga? Võtame lahti sekulaarsuse ja religioosusse rolli riigis tänapäeval.

Arutelujuht: Helena Eglit

Arutelus osalejad: Elo Süld, Philippe Jourdan ja Alar Kilp

Arutelu korraldaja: TÜ Rahvusvaheliste Suhete Ring

Ma olen tolerantne, ei istu purjus peaga rooli, teen jätkusuutlikke valikuid ning aitan neid, kes abi vajavad. Ma teen seda, sest mul ei ole suva. Ma ei ela autopiloodil, vaid teen oma igapäevaelus valikuid mis aitavad kujundada sallivat ja jätkusuutlikku maailma.

See on lihtne, kuniks asi puudutab minu enda valikuid ja käitumis. See on lihtne, kui küsimus on anonüümsetes ühiskondlikes protsessides või võõraste inimeste käitumises. Aga mis saab siis, kui mu pere, sõprade või ülemuse käitumine on minu väärtustega vastuolus? Kas ma jään endale kindlaks, kui sõber tahab purjus peaga rooli istuda, kui onu Vello teeb juubelilauas kohatuid kommentaare või minu ülemust süüdistatakse ahistamises? Need on sageli hetked, kus tekib sotsiaalne dilemma. Miks on lähedase või minu suhtes jõupositsioonil oleva inimese väära käitumise korral raske sekkuda? Mida me kardame? Mis on “halo efekt” ja kuidas see meid mõjutab?

"Mul ei ole suva” paneelis arutame, kuidas sellistes olukordades toime tulla ning mida teha selleks, et meie ühiskonnas oleks vähem neid, kes otsustavad mis tahes kiusamise vormi kohates vaikides kõrvalt vaadata. Arutame, kuidas soodustada ühiskonnas kodanikuaktivismi ning “mul ei ole suva” suhtumist ning käitumismustreid. Meil kõigil on oma südameteemad. Aga mida me nende ühiskondlike probleemide lahendamiseks päriselt ära teeme?

Arutelujuht: Kristel Leif

Arutelus osalejad: Carine Jessica Kostla, Asso Soosalu, Maria Murumaa Mengel, Brait Pilvik, Marko Uibu

Arutelu korraldaja: MTÜ Arengufestivalid

Viimasel aastal on noortele pakkunud kõneainet erinevad teemad alates vaimsest tervisest keskkonnani välja. Lisaks noortele psühhiaatrilise abi kättesaadavuse võimaldamine, mille arutelu keskendus rohkem noorte adekvaatse otsustusvõime puudumisele kui sisule. Miks peaks noor edaspidi panustama kogukonda ja laiemalt Eestisse, kui juba varakult antakse märku, et tema hääl ei loe ja arvamus pole piisavalt küps?

Vaimse tervise teemadega on tõusnud päevakorda selge sõnum “tule ja räägi”, samas ühiskonnana me täna justkui ei õpeta inimesi rääkima ning enda eest seisma. Praktika on olnud, et räägivad vaid need, kel kõva hääl, ning ülejäänud on vait. Turvatunde tagab kuuluvus, sh kuulumine kogukonda ning kaasamine on esimene samm, andmaks märku, et iga ühiskonnaliige on oluline – ainult nii jõuavad kuulajateni ühiskonnaliikmete arvamused, sh rõõmu- ja muremõtted. 

Arutelujuht: Triin Roos (Eesti Noorteühenduste Liidu juht)

Arutelus osalejad: Kristjan Kruus (Tallinna Haridusameti noorsootöö osakonna noorte tugiprogrammi „Hoog sisse“ projektijuht), Daniel Kõiv ( noorte esindaja; aktivist, kes istus Toompeal plakatiga “Mask on seksikas”), Berit Tugi (Mulgi valla noortevolikogu esimees), Henri Holtsmeier (kliimaaktivist; Fridays For Future esindaja
)

Arutelu korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit