Arvamusfestival

Räägime e-spordi sisust ja telgitagustest, e-sportlaste vaimsest ja füüsilisest treeningkavast ning kogu selle sektori arengutest laiemalt. Paneme võrdlusse e-spordi ja traditsioonilise spordi ning arutame, kuidas erinevad vaataja- ja osaluskogemused. Kokkuvõttes võtame ette suure küsimuse: kas e-sport on sport?

Arutelujuht: Karl Anton

Arutelus osalejad: Korvpallitreener Jaak Salumets ja Eesti e-sportlased

Arutelu korraldaja: Telia

Eestis on terved sektorid ja elualad praegu kadumas ja ümberõpet vajab tohutu hulk inimesi. Millised on need tööd ja oskused, millel on tulevikku ja millega tegeledes ma ennast ka 10 aasta pärast tööl õnnelikuna tunneks. Kas ma saan ikkagi töötada ükskõik kust maailma otsast, või mitte? Kas meie riik toetab paindlikkust, mobiilsust ja ümberõpet tööturul?

Arutelujuht: Kärt Kinnas (Personalijuhtimise arendamise ühingu (PARE) tegevjuht)

Arutelus osalejad: Tiia Randma (Sihtasutus Kutsekoda juhatuse liige, OSKA programmijuht), Linda Sassian (Vali IT programmi kaudu karjääripöörde teinud IT valdkonnas töötav juht), Marek Kiisa (uuendusliku Jõhvi kooli asutaja), Ingrid Viinapuu (Telia Eesti personalidirektor)

Arutelu korraldaja: Telia

Bitcoin ja blockchain - midagi kuskil toimub, aga mis täpselt ja kus? Kas see ongi minu võimalus rikastuda, uus finantsreaalsus, milles peame varsti elama hakkama? Mida ma peaks teadma või kartma? Räägime turvalisusest ja privaatsusest ning mõjust finantssüsteemile. Arutellu toome krüptoentusiasti ja investori, riigi finantsinstutsiooni ökonomisti ja küberturbe eksperdi. Kas kõik need vaated saavad kuskil kokku ka ja saabub lõpuks selgus, või oleme arutelu lõpus samas kohas - ikkagi jääb krüptoraha teema hämaraks?

Arutelujuht: Indrek Lepik (Eesti Espressi ajakirjanik)

Arutelus osalejad: Karl Anton (Telia TV valdkonna juht Baltikumis), Liina Laas (Eesti bitcoini liidu asutajaliige, investor ja krüptoentusiast), Peeter Luikmel (Eesti Panga ökonomist)

Arutelu keskmes on segane ja keeruline inforuum, milles me kõik täna elame. Valeuudiste levikust ja mõjust on palju juttu olnud - vaatame peale, kui kaugele on tehnoloogia ses osas tänaseks juba arenenud ja mida sellega teha saab, olgu siis head või kurja? Kas uued tehnoloogiad annavad näiteks ka võimalusi valeuudiste äratundmiseks ja vähendamiseks? Kuidas ajakirjanikud erinevatel allikatel vahet teevad, kas alati teevad? Kuidas saaksime elanikkonnas infokriitilisust tõsta? Milline on valeuudiste laiem ühiskondlik mõju? Lisaks anname kindlasti ka praktilisi soovitusi, kuidas vale ära tunda.

Arutelujuht: Henrik Roonemaa

Arutelus osalejad: Martin Laine (ajakirjanik), Maia Klaasen (Tartu Ülikooli meediauurija), Lauri Ilison (iduettevõtte Feelingstream tehnoloogiajuht)

Arutelu korraldaja: Telia

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad? Miks on nii, et kogu arenenud maailmas hakkasid kroonilised tervisehädad vohama samal ajal, kui tekkis komme toitumist riiklikult reguleerida? Miks annavad toitumisnõustajad ja arstid soovitusi, mis sobivad vaid väiksele osale inimestest? Miks tembeldatakse kõik veidigi normist kõrvale kalduvad toitumispõhimõtted "uhuuks”? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püüame arutelus vastuseid leida.

Arutelujuht: Aet Kiisla (tervisehuviline sotsiaalteadlane)

Arutelus osalejad: Külli Holsting (toitumisterapeut), Kaarel Adamberg (toidu- ja mikrobioomiteadlane)

Eesti vajab ambitsioonikat ja ühiskonda liitvat tulevikuvisiooni, sest meie avalikus debatis puudub kaugemasse tuleviku suunatud fookus. Ambitsioonika tulevikunägemuse asemel käib avalik vastandumine ja huvirühmade võitlus. Samas on COVID-19 näidanud, kui kiiresti ja kergesti haavatav on kogu maailm, isegi kõige arenenumad riigid. Maailma ainus tee edasi on liikuda suurema jätkusuutlikkuse suunas. Aga kuidas me teame, et oleme piisavalt jätku­suutlikud? Üks võimalus on mõelda, kas me saame hakkama kosmoses. Kosmos keskkonnana on halastamatu ja seal on ressurssidel ja inimeseks olemisel hoopis teine tähendus. Tehnoloogia, looduse ja inimeseks olemise järgmine suur väljakutse on viia elu väljapoole meie koduplaneeti. Selle ambitsiooniga tegelevad nii ettevõtjad-innovaatorid, suurriigid kui ka meelelahutustööstus. Millised on Eesti tugevused, valikud ja tee selle inimkonna järgmise suure peatüki kirjutamisel? Kas oleme valmis saama aastaks 2100 kosmoseühiskonnaks?

Arutelujuht: Linnar Viik

Arutelus osalejad: Kristjan Port, Madis Võõras, Agu Leinfeld

Globaalne pandeemia on esile tõstnud teadlaste rolli ja tähtsuse ühiskonnas – seda nii riiklikul tasandil otsuste tegemisel kui ka indiviidi tasandil teaduspõhise info jagamisel ja selgitamisel. Seetõttu on teadlastest saanud omamoodi suunamudijad, kelle ekspertarvamust kuulame ning võtame aluseks igapäevastes toimingutes. Teadlased on teaduskommunikatsioonis aktiivselt kasutusse võtnud lisaks tavameediale mitu sotsiaalmeediakanalit, mis võimaldavad kiire ja vahetu suhtluse. Arutelul räägime teadlaste kogemustest teaduskommunikatsioonist erinevates kanalites ning võimalustest, kuidas teadlasi inimestele lähemale tuua.

Arutelujuht: Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor)

Arutelus osalejad: Irja Lutsar (Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor), Erik Abner (Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur), Natalia Pervjakova (Tartu Ülikooli geeniteadlane), Orina Jakovleva (Tartu Ülikool, arstiteaduse esimese kursuse tudeng)

Üha enam on nii avalikkuses kui ka teaduspoliitikas juttu humanitaarteaduste vältimatusest nagu ka sellest, et ehk vajavad humanitaarteadused uusmõtestust. On kõlanud seisukohti, et tulevikukümnendid on humanitaarvaldkonna teadmiste ja teadlaste eest vedada, kuna küsimus inimeseks olemisest ning meie eluviisi jätkusuutlikkusest on vaieldamatult nihkunud keskmesse. Innovatsioonist – teadmiste abil põhimõtteliste uuenduste loomisest – on jällegi saanud moesõna. Samas kerkib innovatsioonist kõnelemisel esmajoones silme ette midagi tehnoloogia või majanduse vallast, üha enam on juttu ka haridus- ja sotsiaalsest innovatsioonist. Ühiskonna sidususe vaatepunktist on oluline, et nii innovatsioon kui ka teadmussiire oleks täidetud ka humanitaarse sisuga. Kuidas paremini mõtestada humanitaarteaduste valdkonna tähendusloomet ja sissevaateid innovatsiooni ja teadmussiirde keeles? Kuidas tagada, et humanitaarteadlased julgeksid ja tahaksid oma valdkonna välistes debattides ja ettevõtmises kaasa lüüa?

Arutelujuht: Martin Bristol

Arutelus osalejad: Indrek Tammeaid, Aija Sakova, Renno Veinthal, Andres Reiman

Usu ja maitse üle ei tasu vaielda, ütleb rahvatarkus, kuid ometi on mõlemad teemad tänaseni kirglike sõnavõttude ja kommentaaride kohtumispaik. Ajaloolistest kirjalikest allikatest on pärit üldistav vaade Eesti maarahvast kui paganatest. Aga mis peitub sõna "pagan" taga neis, peamiselt kirikumeeste kirjutistes? Kui vaadata ajalooliste dokumentide taha, siis on pilt kindlasti hoopis kirjum ja küsimus, kes on kristlane, kes on pagan, sõltub ennekõike hoopis küsijast. Missugune on tänane vaade Eesti usunditele? Seda iseloomustab suur kirevus, aga on see suurem kui teistes riikides? Kas meil on teatavaid püsihoiakuid ja -väärtusi ning millised need on? Kuidas näeb usuline kirevus välja kriitilisest vaatepunktist, mida järgida ja mida mitte? Neil ja lähedastel põnevatel teemadel arutlevad parimad usundispetsialistid ja kriitiliste vaatepunktide esindajad.

Arutelujuht: Atko-Sulhan Remmel

Arutelus osalejad: Filosoof Meelis Friedenthal (Tartu Ülikool), Usundiuurija ja religiooniarheoloog Tõnno Jonuks (Eesti Kirjandusmuuseum), Füüsik ja foorumi Skeptik vedaja Martin Vällik (Tallinna Inglise Kolledž), Usundiuurija Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum)

Hetkel on Eestis töötavatest teadlastest on umbes kümnendik välisteadlased ning rahvusvahelisi doktoriõppe üliõpilasi pea kolmandik. Kas need suhtarvud on Eesti riigi jaoks parajad ning kas Eesti on paik, kus ihaldatakse teadust teha või on tegu teise-kolmanda ringi valikuga? Arutluse alla tuleb ühelt poolt see, mis põhjustel peaks Eesti riik välisteadlasi tööle soovima, mis ohud või võimalused siin eksisteerivad. Teisalt võiks arutelu anda aimu, mis on grantide või perekondlike põhjuste kõrval faktorid, mis kutsuvad välisteadlast Eestis teaduse tegemise kasuks otsustama, mis aga loobuma.

Arutelujuht: Katrin Pihor

Arutelus osalejad: Prof. Steffen Manfred Noe (Eesti Maaülikooli metsandusliku modelleerimise ja suurandmete professor), Akad. Maarja Kruusmaa (Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor ja biorobootika professor), Harry Kattai (Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik), Prof. Olaf Mertelsmann (Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor), Regina-Nino Mion (Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduste ja visuaalkultuuri instituudi teadur)