Arvamusfestival

Kräppinfo, desinfo, rämpskirjandus - kas ja kuivõrd palju peaks raamatukogu andma nõu raamatute sisu usaldusväärsuse osas ajal, mil ilmub palju nn lameda maa teooriale, esoteerikale põhinevat kirjandust? Milline on kirjastaja vastutus kahtlase teemakäsitluse avaldamisel? Milline on raamatukaupluste vastutus selle turundamisel? Kust läheb sõnavabaduse piir ja piir inimese elu ja tervise ohtu seadmisel?

Arutelujuht: Argo Kerb (Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht)

Arutelus osalejad: Reet Lubi (Viljandi raamatukogu direktor), Tiina Kaalep (kirjastus Hea Lugu tegevjuht), Triinu Kööba (raamatupood Puänt eestvedaja)

Arutelu korraldaja: Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga

Kuidas saaks Eesti kõrgharidussüsteem "ajaga kaasas käia" ning koolitada tuleviku oskustega eksperte ja spetsialiste? Teema on ajendatud Euroopa Liidu Roheleppest ning Eesti kliimaeesmärkidest, mille kohaselt peame ette võtma tõsiseid samme, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Tehtavad investeeringud on paljulubavad ning toovad loodetavasti kaasa nii tööstuse kui energiatootmise rohestamise. Sellega seoses loodame luua vajalikke "tulevikutöökohti". Juba praegu näeme, et ettevõtted värbavad enda kollektiividesse roheeksperte. Küsimus seisneb aga selles, kas praegune kõrgharidussüsteem koolitab vajalike teadmistega tulevikutegijaid? Tulevikutrendid näitavad, et ühiskonnas toimuvad arengud järjest kiiremas tempos – sama kiires tempos aeguvad ka teadmised. Kuna uued "rohetuuled" ja tehnoloogia areng nõuavad ajaga kaasas käivat õpet (sh ümber- ja elukestev õpe), siis puudutab teema kõiki ühiskonnakihte.

Arutelujuht: Kaisa Hansen

Arutelus osalejad: Grete Arro (Tallinna Tehnikaülikooli hariduspsühholoogia ja didaktika spetsialist, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur),

Mario Kadastik (Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja teadusdirektor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president), Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Sander Ots (Comodule’i tootejuht),

Tiit Land (Tallinna Tehnikaülikooli rektor)

Arutelu korraldaja: Tallinna Tehnikaülikool (Ettevõtlusosakond)

Andekus on kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või erivõimetes, loomingulisuses või motivatsioonis. Andekus annab põhjuse oodata inimeselt silmapaistvaid isiklikke ja/või ühiskondlikke saavutusi. Andekatele lastele tähelepanu pööramine ei tähenda privileege ja lisavõimalusi, vaid eelduste loomist nende võimete igakülgseks arenguks, sest andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal, samas esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Kust siis jookseb andekuse piir? Kuidas tunda ära, kas laps on andekas, ja kas andekuse mittetuvastamine muudab andeka hoopis alasooritajaks? Millist võimetekohast keskkonda andekas vajab ja kelle mure selle loomine on? Kas teaduskoolid peaksid tegelema ainult olümpiaadidel osalejatega või lasub teaduskoolidel ja teadushuvihariduse pakkujatel hoopis laiem vastutus ka huviäratajatena laste ja noorte seas?

Arutelujuht: Matti Orav

Arutelus osalejad: Viire Sepp (MTÜ Eesti talendikeskus), Mari Järve (MTÜ Taibukate Teaduskool, tegevjuht), Riin Tamm (HTM noorte- ja andepoliitika osakond, juhataja), Erik Mandel (olümpiaadidel edukalt esinenud noor),

Ana Valdmann (TÜ teaduskooli direktor, bioloogiaõpetaja, lapsevanem), Martin Saar (Reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja)

Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli teaduskool

Eestis on elukestvas õppes osalemine kõrge, kuid vähem õpivad need, kes seda enim vajaksid. Õppimises on märgatav lõhe rahvuseti – teisest rahvusest elanikud täiendavad end vähem ja piirkonniti – rohkem Põhja-Eestis. Probleemiks on katkenud haridusteega noorte suur osa rahvastikus. Õppimise vastu huvi tekitamiseks ja tasemeõppesse naasmise toetamiseks sobivad hästi vabahariduses pakutavad võimalused: isiksuse arengut, loovust, ettevõtlikkust, kodanikuaktiivsust arendavad koolitused jm.

Arutelujuht: Anzori Barkalaja

Arutelus osalejad: Siirius Sikka (vabaharidusliku koolituskeskuse esindaja), Terje Paes (õpioskuste koolitaja vabahariduses, isikuarengu koolitaja ja aasta koolitaja 2020), Igor Jallai (ettevõtja, kohaliku omavalitsuse esindaja)

Arutelu korraldaja: Eesti Vabaharidusliit

Rohkem kui aasta vahelduva eduga distantsõpet on õpilaste oskuste ja hoiakute erinevused teravalt esile toonud. Mõned lapsed õppisid kodus pareminigi kui koolis, kuid suurel osal oli raskusi oma tööaja planeerimise, energia kokkuvõtmise ja motivatsiooniga – teisisõnu, nende õpioskused on nõrgad. Arutelu käigus keskendume sellele, milline on erinevate osapoolte rollid õpi- ja sotsiaalsete oskuste õpetamisel ja mida tuleb teha koroonakriisis esiletulnud õpioskuste lõhe ületamiseks.

Arutelujuht: Toomas Tuul (DD StratLab)

Arutelus osalejad: Kristi Mumm (Tartu Forseliuse kooli õppejuht), Maria Erss (Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur), Paide Gümnaasiumi õpilane.

Arutelu korraldaja: SA Noored Kooli

Nanotehnoloogiad, isesõitvad autod ja tehisintellekt on pikast loetelust vaid mõned, mis on saamas meie igapäevaelu osaks. Hariduse omandajad peavad õppetöö käigus saama uusi teadmisi ja arenema, et edukalt toime tulla tänapäeva ühiskonna väljakutsetega. Autoriõiguse seaduses on toodud erandid, millele tuginedes võivad õppeasutused kasutada teiste isikute loomingut ilma loata ja tasu maksmiseta. Samas on iga erandiga seotud ka terve rida kohustusi, mida teoste kasutaja peaks nõuetekohaselt järgima. Õppetöö on pidevas arengus, järjest enam võetakse kasutusele digitaalset õppevara, õpe on liikunud klassiruumist veebi. Õppeprotsess muutub, samal ajal pärineb osa autoriõiguse seaduse sätteid, mis reguleerivad teoste vaba kasutust, 28 aasta tagusest ajast. Arutleme, kas ja kuidas autoriõigused aitavad kaasa või hoopis piiravad teadmuse levikut ning milline võiks olla tänapäeva ühiskonda kõige paremini sobiv lahendus ning millises suunas edasi liikuda.

Arutelujuht: Gert Raudsep (Eesti Teatriliidu esimees, näitleja)

Arutelus osalejad: Anneli Ott (Eesti Vabariigi kultuuriminister), Juko-Mart Kõlar (Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor), Urmas Ambur (Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor)

Arutelu korraldaja: Eesti Esitajate Liit

Tänast elu Eestis analüüsides jääb vägisi mulje, et tasakaal riigi fookuse osas on paigast ära. Panustame riigina jätkuvalt infrastruktuuri ehk lihtsustatult betooni, aga ehk on aeg küps, et investeerida inimestesse. Teisisõnu panustada pikemaajalise mõjuga valdkondadesse nagu eluhõlmav õpe ja oma kodanike kompetentsuse tõstmine. Me ei räägi formaalharidusest, seal juba käib tänu vabaühendustele terve rida haridusuuendusi. Reaalne täiskasvanud inimese õppimise fookus on liikunud tööalasele õppele, töökohal õppimisele ning terviklikule eneseharimisele. Inimene ei pea ülikoolist väljudes olema „valmis“. Vastupidi – töö on õppimiseks ja arenemiseks. Näiteks 59%-le Y-põlvkonnast on näiteks juba praegu tööle minemisel oluline, kui palju antakse neile võimalust täiendkoolituseks ja õppimiseks. Selline õppimine, mis on pidev, inimese elukaart hõlmav ning tema isiklikke eesmärke toetav on ühe rahuloleva, ennast teostava ja ühiskonnale väärtusliku inimese kasvulava. Kas elukestev õpe võiks olla digitaalse ühiskonna järel järgmine Eesti edulugu?

Arutelujuht: Margo Loor

Arutelus osalejad: Merle Liisu Lindma (Microsoft personalipartner (Senior HR Business Partner Experiences + Devices), Jari Kukkonen (EBS Executive Education juhataja, Executive MBA juhtivõppejõud), Raul Ennus (Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liige, Juunika Koolituse juhtivpartner)

Arutelu korraldaja: Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit

Eestit kiidetakse paljude riikidega võrreldes võrdseid võimalusi pakkuva haridussüsteemi pärast. Samas teame, et venekeelsete põhikoolide lõpetajate tulemused jäävad PISA testide järgi eestikeelsetest maha pooleteise õppeaasta võrra; iga viies põhikooli lõpetaja ei omanda keskharidust; haridustee katkestajate seas on poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid jpm. Laste sotsiaalmajanduslik taust mängib sageli suuremat rolli kui kooli kvaliteet. Selle mõju vähendamine tähendaks aga sageli kodu mõju vähendamist. Kellel peaks Eestis olema võrdne võimalus saada väga hea haridus? Eesti ja muu emakeelega õpilastel? Poistel ja tüdrukutel? Ekstravertidel ja introvertidel? Muusika- ja robootikahuvilistel? Milliseid ootusi haridusele seame ja kelle asi on need täita?

Arutelujuht: Indrek Lillemägi (Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor)

Arutelus osalejad: Aune Valk (TÜ õppeprorektor), Joosep Norma (Noored Kooli koolitusjuht), Irene Käosaar (Integratsiooni SA juht), Atko-Madis Tammar (õiguskantsleri nõunik)

Arutelu korraldaja: SA Noored Kooli

Ühiskonna arenedes on üha ebaselgem, mida peaks inimene teadma või oskama. Pikalt kestnud pandeemias oodatakse küll stabiilsust ja meelerahu, kuid meid hoiatatakse tuleviku eest, mis toob kaasa enamgi ettearvamatut, konflikte ja raskeid otsuseid. Oleme riukalike probleemide tormituultes – probleemid, mis on kas raskesti hoomatavad või mille lahendamine vajab erinevate osapoolte koostööd ja panust, eeldab empaatiat, enesekontrolli ning kriitilist mõtlemist. Samas ka teatavat vastuhakku ja meelekindlust ebamugavaid küsimusi küsida ning muutusi ellu viia. Arengu- ja haridusstrateegiad rõhutavad tundmatu tulevikuga toimetulekuks üldpädevuste toetamise vajalikkust. Need võimaldavad kohaneda, olla paindlik, õppida ja ümber õppida, tegutseda meeskonnana, toimida ettenägematute probleemide keskel. Ühe üldoskuse ja elu läbiva joone võib kokku võtta mõistesse "loovus" - probleemi mõistmine, mõtestamine ja lahendamine, uudne asjade nägemise ja käsitlemise viis, sügav huvi maailma korralduse ja inimsuhete vastu, julgus hakata minema mööda tundmata teed. Kuidas luua loovuse sünniks sobilik keskkond, kuidas anda vajalikku aega ja võimalust?

Arutelujuht: Tiia Randma (OSKA programmijuht)

Arutelus osalevad: Jüri Mäemat (nakatus kunsti- ja loovuspisikuga Paides ja on seda nelikümmend aastat rõõmuga edasi andnud lastele Pelgulinna Gümnaasiumis), Mirell Merirand (ringmajanduse ja startup ettevõtluse õpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, koolitaja), Laineli Parrest (hariduselt interdistsiplinaar. Kunstiringi, Tartu ja Tallinna kunstikõrgkoolide vilistlane, kaasaegse kunsti õpetaja, loovtöötubade juhendaja, Viljandi Kunstikooli direktor), Anneli Porri (kunstihariduse lektor Eesti Kunstiakadeemias, kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator), Piret Viirpalu (saarlasest kunstiõpetajate koolitaja Tartu Ülikoolis, Tartu Lastekunstikooli direktor)

Arutelu korraldaja: Kõrgem Kunstikool Pallas

Kõigi Eesti MTÜ ja Sotsiaalkindlustusameti ühine arutelu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisest ja sellele reageerimisest. 2021. aasta veebruaris jõudis meediasse nii juhtum, kus Viru maakohus lõpetas oportuniteediga kriminaalmenetluse vanemate suhtes, kes piinasid oma lapsi. Samal kuul said alaealise poisiga raha eest seksinud mehed lühikesed tingimisi karistused. Viimaks julgevad ohvrid rääkida, aga süsteem kaitseb justkui vägivallatsejaid ja toimepanijaid. Selle aluseks on süütuse presumptsioon, aga kas süütuks tunnistamine ei tule meie riigis liiga kergekäeliselt? Millist ühiskonda me sellega kasvatame, kui vägivallale adekvaatselt ei reageerita? Teema on nüansirohke ning erinevaid asjasse puutuvaid osapooli ja spetsialiste palju. Meie soovime algatada debatti ja uurida, miks asjad on nagu nad on, millised on erinevate osapoolte vaatenurgad. Mida MEIE saame teha selleks, et ära hoida ära laste seksuaalset väärkohtemist ja tõsta sellel teemal teadlikkust? Mida saab ära teha laps, lapsevanem ja inimesed, kes on lapse ümber. Kuidas luua ennetuses tulemuslik koostöö - kes, keda ja kuidas toetab? Ning milline on meedia roll ennetustöös?

Arutelujuht: Urmas Vaino

Arutelus osalejad: Osalejad: Kristina Birk-Vellemaa (Seksuaaltervise Liit, koolitaja); Sven Anton (jurist); Tebi Margaret Viron (noore hääl arutelus); Margo Orupõld (MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskuse juht); Anna Frank-Viron ( sotsiaalkindlustusameti lastemaja juht); Martin Laine (Ekspress Meedia uuriva toimetuse reporter); Sten Lind (kohtunik)

Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet ja Kõigi Eesti MTÜ