Arvamusfestival

Arutleme, mismoodi Eesti lapsevanem lahku läheb: mis teda toetab ja mis takistab viisakalt lahkuminemast. Millised on laste raskused, kui vanemad lähevad lahku? Kas me peaksime tunnustama lapsevanemate kokkujäämist ja ühist raskuste lahendamist või leppima, et kärgpered on peamine perevorm, ning tõstma teadlikkust rahumeelsest kooselust kooselusse liikumisest? Kuidas õpetada täiskasvanuid oma emotsioone hoidma ja kuidas selle kõrval last märgata? Elatisabi, suhtluskord, perelepitus - kuidas riik reguleerib ja toetab lapsevanemate lahkuminekut?

Arutelujuht: Urmas Vaino

Arutelus osalejad: Liina Naaber-Kivisoo (Viru maakohtu esimees), Mariann Treimann (blogija), Tiit Kõnnussaar (pereterapeut), Andres Aru (Õiguskantsleri kantselei)

Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Toome esile mure – ligi 800 last kasvab täna asutusepõhisel asendushooldusel (pere- ja asenduskodudes e vana nimetusega lastekodus), ligi 250 last eraldatakse igal aastal perekonnast ja üle poole nendest lastest vajavad asendushooldust. Avame võimaliku lahenduse – räägime kasuvanemlusest ja hooldusperest kui ühest vanemluse vormist. Toetudes inimeste isiklikele ja professionaalsetele kogemustele, on arutluse all mitmed teemad. Lapsed, kes ei saa kasvada sünniperes – kes need lapsed on ja mida nad vajavad? Kes on hoolduspere ja kuidas on olla hooldusere vanem? Mida annab see võimalus lapsele ja vanematele endile? Purustame arutelus inimeste seas levinud müüdid, nt: olen üksik, aga hoolduspereks sobivad vaid paarid; mul ei ole oma maja; olen liiga noor või vana; hoolduspere vanemaks on keeruline saada; ma ei saa lapsega hakkama – need lapsed on keerulised; samast soost paar ei saa olla hoolduspere; saan käia asenduskodudes ja valida endale sobiva lapse; laps naaseb ootamatult sünnivanemate juurde – räägime, kuidas asjadega tegelikult on!

Arutelu juht: Urmas Vaino

Arutelus osalevad: Kaia Iva (Türi Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja); Meelis Kukk (Tallinna Lastekodu juhataja); Elise Nikonov ja Norman Ojasoo (hoolduspere vanemad); Aigar Sinijõe ( hoolduspere kogemusega noor); Nadežda Leosk (Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna nõunik)

Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Haridus- ja sotsiaalvaldkondade koostöö lapse toetamisel. Sotsiaalsüsteemis on hetkel pigem puudespetsiifilisus, hariduses räägitakse tuge vajavast lapsest. Kui lapsel on puue, siis kelle roll on teda toetada – haridusasutuses, kodus, mänguväljakul? Seadused (SHS, LasteKs, PGS) võimaldavad teha koostööd ja kohustavad tuge tagama, kuid on omavahel dubleerivad, millest tulenevalt oleneb lapsega tegelevast isikust, kes ja kuidas tuge pakub/tagab. Kuidas jõuda valdkonnaülese lahenduskesksuseni ja võimalikult ennetavas võtmes?

Arutelu juht: Urmas Vaino

Arutelus osalevad: Irma Väre - Viljandi Vallavalitsuse abivallavanem (haridus, kultuur, sotsiaal); Ebeli Berkman – Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna juhataja, puudega lapse vanem; Marta Rohtla - Sotsiaalkindlustusameti puudega laste tugiteenuste juht; Elisabeth Egel – noorte esindaja; Pille Prey – Sotsiaalkindlustusameti ennetusteenuse konsultant.

Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

The development of technology soon allows us to understand each other regardless one's language skills. What would it change in Estonia-Finland relations? What should we do together so that it would be possible asap? Shall we dream of a bilingual distribution of TV channels of YLE and ERR in both countries?

Arutelujuht: Jaak Aaviksoo (co-author of the third report on future Estonian-Finnish cooperation)

Arutelus osalevad: Tanel Alumäe (language technologist at TalTech), Rain Kooli (journalist at ERR and YLE), Reijo Paananen (Secretary-General of Nordic-IN)

Arutelu korraldaja: Estonian Foreign Policy Institute in cooperation with Ministry of Foreign Affairs

Cross-border working and immigrants in work – how does the developing labour market look like in the Nordic-Baltic region? How will the cross-border working develop after Covid and what challenges are we seeing on both ends? Will there be a labour shortage and where does the new talent come from? What will be the potential problems and how to overcome them? How much should the neighbouring country support the mobility of the foreign workforce, and how much should the country's own workers be protected?

Arutelujuht: Esa Suominen(Rud Pedersen Public Affais Finland, Partner & Chair of the Board)

Arutelus osalevad: Marina Kaljurand (Member of the European Parliament) Sten Andreas Ehrlich (Deputy Secretary General on Labour and Employment Policy), Reijo Paananen (Secretary-General of Nordic-IN)

Arutelu korraldaja: Rud Pedersen Public Affairs

Tutvustus: Möödunud poolteist aastat näitas nii meil kui kõikjal mujal Euroopas ja maailmas, kuivõrd habras võib kriisis olla naabritevaheline suhtlus ning kuivõrd olulised sealjuures riikidevahelised ühendused, suhtlus ja avatus. Arutleme, kuidas tagada kestlikud ühendused heanaaberlikus konkurentsis, kus samaaegselt on võimalik nii võita kui kaotada. Otsime vastust küsimusele, kas on piisav kui Eesti ja Läti ehitavad Rail Balticat või peaks selle põhjapoolseim punkt olema hoopis Helsingi? Kas ja kellele on vajalikud Soome lahe tunnel või laevaühendus või mõlemad? Kes on ühenduste loomises võitjad, kes kaotajad ning milline on ühenduste mõju riigi arengule ning naabersuhetele AD2021.

Arutelu juht: Tea Danilov (Arenguseire keskuse juhataja)

Arutelus osalevad: Veiko Spolitis (Endine ajakirjanik, Läti poliitik ja politoloog, Helsingi ülikool); Tõnu Grünberg (RB Estonia juht), Eva Killar (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist), Timo Kantola (Soome suursaadik Eestis), Rain Kooli (ERR korrespondent Soomes), Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht), Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Taastamise ja vastupanuvõime rakkerühm (RECOVER).

Arutelu korraldaja: Rail Baltic Estonia

Working life is facing significant changes. The covid pandemic affected most the culture of working in white-collar jobs, but not all labourers had a chance for remote working. Some professions became even a health hazard. Among the most suffering groups were young workers who had to find new solutions. What lessons were learned from the pandemic concerning working life and how to promote equality among different professions while taking care of the youth? The focus of the discussion is on systemic changes in contemporary working life. Reflections will be made on the first large scale remote working during the corona pandemic. Should similar flexibility continue or not? How do we have to adapt? What is everyone´s role in this transition?

Arutelujuht: Christman Roos (Rud Pedersen Public Affairs Estonia, consultant)

Arutelus osalevad: Erik Mikkus (The Estonian National Youth Council), Johanna Vallistu (Foresight Centre, expert), Samuel Laurinkari (Head of Global Public Policy at Wolt, Finland)

Arutelu korraldaja: Rud Pedersen Public Affairs

Covid-19 pandeemiaga kaasnevad debatid on senisest teravamalt tõstnud esile küsimused vabaduse ja vastutuse vahekorrast. Kas riigil on õigus muuta kohustuslikuks vaktsineerimist või diskrimineerida inimesi selle alusel; kas võime kehtestada reisipiiranguid või inimesi sundtestida? Need küsimused on laiemad ning puudutavad meie tervishoiukorraldust ja sotsiaalsüsteemi tervikuna. Meie arusaam põhiõigustest toetub liberaalsele maailmavaatele, mille kohaselt me oleme oma otsustes ja tegudes vabad, niikaua kui need ei kahjusta teisi inimesi, ning et me võtame ise vastutuse oma valikute eest. Aga meil on ka arusaam solidaarsusest, mille järgi ühiskond peab kandma hoolt hättasattunute eest, isegi kui häda tuleneb vabatahtlikest valikutest. Arutelus küsime, kas Eestis üritatakse võtta endale sobivaim külg ameerikalikust liberalismist ja euroopalikust solidaarsusest lähtudes, nii et jõuame absurdsete olukordadeni, kus vabadus on individualiseeritud, aga vastutus kollektiviseeritud? Kui jah, siis kas peaksime piirama vabadusi või suurendama individuaalset vastutust? Aga küsime ka, et juhul, kui inimeste valikud on suuresti geneetiliselt määratud, siis kas me saame neid üldse teha vastutavaks oma elustiili ja tegude tagajärgede eest?

Arutelujuht: Mats Volberg

Arutelus osalejad: Jevgeni Ossinovski, Lili Milani, Pärtel Piirimäe, Kadri Simm

Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös TÜ filosoofia- ja semiootika instituudiga.

Rahvuse jätkusuutlikkus on Eesti riigi oluline põhiseaduslik eesmärk. Selle saavutamise eeldus on, et meil sünnib praegusest enam lapsi. Selleks on vajalik perede majanduslik kindlustunne, kuid tähtis roll on ka väärtushinnangutel ja headel paarisuhetel. Laste arvu ideaal ja kaaskodanike suhtumine lasterikastesse peredesse omavad selget mõju sündide arvule. Hoiakuid on võimalik “nügida”, nagu ka anda väikeseid, kuid otsustavaid käitumislikke tõukeid, kuid kui tugev mõjutamine ja missuguste vahenditega on lasterikkuse suurendamiseks aktsepteeritavad?

Arutelujuht: Liisa Pakosta (võrdsete võimaluste volinik)

Arutelus osalejad: Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia president), Heidi Reinson (Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert), Katrin Kiisk (perekonnaõiguse jurist, Pere Sihtkapitali nõukogu esimees), Kirke Katariina Siimso (värske Tartu Ülikooli vilistlane)

Arutelu korraldaja: Pere Sihtkapital SA

Muusika: Marti Tärn

Sõnad: Sten-Olle Moldau

Esitaja: Vaiko Eplik

Taustavokaal: Liina Saar

Kitarrid: Erki Pärnoja

Trumm, bass, klahvpillid: Marti Tärn

Heli kokkumäng: Sten-Olle Moldau