Arvamusfestival

Uni on elu vajalik ja tähtis osa, aga ka suur müstika, mille üle inimesel endal kontroll justkui puudub. Unenägudes käime tuntud ja tundmatutel radadel, kohtume nii tuttavate kui tundmatute inimeste ja olenditega. Kust unenäod pärit on? Kas neid saab mõjutada? Mis on hea une saladus ja kuidas see mõjutab keha ja vaimu? Kultuuriloos esindavad unenägusid müüdid, kogemuslood, uskumused ja jumalused. Kuidas meie kultuuriruumis unenägudega hakkama saadi ja kas meil olid samuti oma müüdid? Kas unenägu võib juhatada peidetud varanduse juurde, aidata otsida veesooni, ennustada sõda või hukatust? Või hoopis tulevast elukaaslast? Kas unenäod on kunsti ja kirjanduse arhiiv, meie loovuse inspireerijad? Kas noored ja vanad inimesed näevad sarnaseid unenägusid? Millised on levinumad unehäired ja kuidas nende vastu võidelda? Mida uuemat on avastatud uneteadustes? Neid ja muid küsimusi valgustatakse arutelul. Olete teretulnud lisama oma mõtteid, kogemusi ja teadmisi ning esitama ekspertidele küsimusi.

Arutelujuht: Aija Sakova

Arutelus osalejad: Psühhiaater Jüri Ennet (Põhja-Tallinna Keskhaigla), Kunstnik Kärt Summatavet, Folklorist ja usundiuurija Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum), Luuletaja Krista Ojasaar (Kirjandusteaduse suvekooli peakorraldaja)

Põhikooli lõpus sooritatavate PISA testide tulemused on Eesti õpilastel silmapaistavad nii matemaatikas kui ka loodusteadustes. Ometi ei soovi meie õpilased tihti edasi õppida erialadel, mis eeldavad matemaatika ja loodusteaduste head oskust. Ülikoolid kurdavad teadlaste järelkasvu vähesust. Koolides on puudus loodusteaduste õpetajatest, eriti matemaatikaõpetajatest. Arutelus räägime matemaatika kui loogilist mõtlemist, probleemilahendusoskust ja arutlusoskust arendava distsipliini olulisusest meie teadlas- ja insenerkonna tuleviku jaoks.

Arutelujuht: Urmas Vaino

Arutelus osalejad: Krista Fischer (Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor), Priit Vellak (Milrem AS arendusjuht, Eesti Maaülikooli doktorant), Karin Täht (Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskuse juhataja, matemaatikahariduse psühholoogia kaasprofessor),

Jüri Kurvits (Tallinna Ülikooli matemaatika didaktika lektor, Tallinna Tehnikaülikooli lektor), Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia kaasprofessor)

Naised on teaduses üha rohkem laineid löömas – nii on TLÜ teadlased silma paistnud arvukate teenetemärkidega, nad on säravad ja tegusad ning valitud mitme organisatsiooni ja juhatuse etteotsa. Räägime sellest, kuidas nad seda jõuavad ja saavad, mis on nende nõuanded ja inspireerivad lood, kuidas olla edukas teadlane, kasvatada lapsi ja panustada edukalt ühiskonda. Vestleja Katrin Niglas on osalenud mitmes siseriiklikus õppe- ja teadusvaldkonna juhtkogus ja töörühmas, võtnud sõna teaduse usaldusväärsuse, ettevõtetega koostöö jms teemadel. Vestleja Katrin Tiidenberg on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija ning õppejõud nii Eestis kui mujal, ta uurib inimeste käitumist ja tähendusloomet sotsiaalmeedias. Vestleja Katrin Poom-Valickis on juhtinud mitmeid suuri projekte ning aktiivselt avalikult sõna võtnud õpetajahariduse teemadel. Ta on üleülikoolilise õpetajahariduse arendustegevuste eestvedaja, panustanud riikliku kutseaasta programmi ja õpetajate kutsestandardi loomisse.

Arutelujuht: Mart Soonik (BFMi lektor, "Ekspert eetris" saatejuht)

Arutelus osalejad: Katrin Niglas (Tallinna Ülikooli teadusprorektor), Katrin Tiidenberg (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi osaluskultuuri professor), Katrin Poom-Valickis (haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor)

Viimase aasta jooksul oleme kuulnud erinevaid ideid sellest, kuidas erakondade rahastamine süsteem muutuda võiks: ära on tahetud kaotada nii erakondade rahastamise järelevalve komisjon; arutlusele on tulnud valimiskampaania kulutustele limiidi panek, kulutuste detailsem esitamine, järelevalve suurendamine ja isegi eraisikute annetuste ära keelamine.

Korruptsiooniriskide maandamine kõrvale jättes tekib neid ettepanekuid vaadates küsimus: kas me ei peaks astuma hoopis paar sammu tagasi ja endalt küsima, mis mõju on nendel pakutud sammudel meie demokraatiale ja kodanike osalusele ning panusele valitsemisesse?

Näeme ju, et Eestis pole viimase 10 aasta jooksul erakonna liikmeskond märkimisväärselt tõusnud; valimisaktiivsus on stagneerunud, kui mitte langustrendis; ja usaldus erakondade suunal on märkimisväärselt madal. Kas saamegi üldse seadustelt oodata, et need kaotaksid korruptsiooniriski erakondade rahastamisest või on selleks tarvis sügavat kultuurimuutust?

Arutelujuht: Johannes Tralla (ajakirjanik)

Arutelus osalejad: Talgude sütitaja on Paide Teater. Grupijuhid: Alari Rammo (Vabaühenduste Liidu huvikaitsja), Steven-Hristo Evestus (Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees), Kaimar Karu (Ettevõtja, endine IT- ja väliskaubandusminister), Jaanus Tehver (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat ja Eesti Advokatuuri esimees); Kai Klandorf (vabakonna huvikaitsja, Vabaühenduste Liidu juhataja)

Arutelu korraldaja: MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

Andmed ja nende kasutamise oskus võiksid olla väikese Eesti konkurentsieelis ning iga inimese rikkuse valemi peamine komponent. Ometi imestame ikka veel selle üle, miks teab näiteks Amazon juba enne meid, mida ostma peaksime, ning miks pidid arstid vaktsineeritavate nimekirju koostama paberi ja pastaka abil. Inimesed, ettevõtted, aga ka riik kogub ja salvestab tohutul hulgal andmeid. Selle aasta lõpus toimub taas ka rahvaloendus. Selleks, et kõikide nende andmete abil väärtust luua, peab oskama neid lugeda, analüüsida ja õigesse konteksti panna. Vastasel korral saame vaid suure hulga andmeprügi, millega pole midagi tarka peale hakata. Täna ei ole meie andmekirjaoskus kuigi heal tasemel, seda on vaja järele aidata. Millest peaksime alustama ja kui keeruline see olla saab? Kuidas andmed enda kasuks tööle panna?

Arutelujuht: Hans Lõugas (tehnoloogiaekspert)

Arutelus osalejad: Kaja Sõstra (Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuht), Marten Kaevats (Riigikantselei diginõunik), Renee Kooli (Omniva andmete juht) ja Gunnar Kukk (andmeentusiast)

Arutelu korraldaja: Statistikaamet

Koroonapandeemia kõrval võtab maailmas võimust infodeemia: olukord, kus lisaks teabe mahu kasvule kiirendavad tehnoloogilised võimalused oluliselt selle levikut. Info ülekülluses segunevad faktid kuulujuttudega. Üha raskem on tõest infot üles leida ja ära tunda.

Kuidas olla kindel, et info on objektiivne ja teaduspõhine, ning edukalt navigeerida pooltõdedest pungil infoväljas?

Kogume vestluse jooksul kokku soovitused infomüras ellujäämiseks ja valeinfo äratundmiseks. Ulatame infosügavikku uppujale mõned päästerõngad, mille abil end ise hädast välja aidata.

Arutelujuht: Aigar Vaigu (füüsik, Rakett69 saatejuht ja kohtunik, Eesti Metroloogia Keskasutuse direktor)

Arutelus osalejad: Ragne Kõuts-Klemm (Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor), Hannele Valkeeniemi (YLE produtsent); Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia kaasprofessor)

Arutelu korraldaja: Soome Instituut

Ükskõik, mis teemal me räägime – ettevõtete vastutustundlikkusest, riigivalitsemisest, spordist või ärist – , kuuleme probleemide lahendusena ikka ja jälle: „Järgmine põlvkond oskab ja teeb paremini!“ Peale selle, et põlvkonnavahetus võtab aega, ei saa me ka päris kindlad olla, et noored ikka toovad selle meelsuse muutuse, mida nii väga igatseme. Nii Euroopa kui Eesti uuringutest näha, et korruptsiooni tunnevad noored palju halvemini ära kui vanemad kodanikud ning samas ka tolereerivad nad korruptiivset käitumist rohkem. Ülemaailmselt näeme, kuidas noored demokraatlikke väärtusi aina vähem hindavad, ning teame ka, et demokraatia tugevus on otseses seoses korruptsiooni nõrkusega.

Kas võib asi olla selles, et korruptsioon on nii kauge ja nähtamatu, et see ei huvita ega kõneta, või hoopis selles, et demokraatlikes protsessides osalemine pole piisavalt põnev ega tundu vajalik?

Arutelujuht: Elsa Leiten (avaliku sektori siseaudiitor)

Arutelus osalejad: Remo Perli (PPA korruptsioonikuritegude büroo kriminaalametnik), Kadri Org-Lilleväli (Eesti Koostöö Kogu demokraatia valdkonna ekspert), Liisa Junolaine (Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse spetsialist ), Aive Pevkur (TTÜ ärikorralduse instituudi vanemlektor)

Arutelu korraldaja: MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

Andmete käitlemisel, kasutamisel ja analüüsimisel on tänapäeval kaks vastupidist suunitlust. Ühelt poolt koguneb andmeid (nii aktiivse tegevuse tulemusena kui ka enam-vähem passiivselt) aina rohkem, nende rakendamiseks kõikvõimalikeks analüüsideks on üha enam metoodilisi ja tehnoloogilisi võimalusi.

Teiselt poolt on andmed järjest rohkem rünnatavad, sellega tegelevad niihästi riiklikud struktuurid kui ka pisikelmid. Järjest uusi andmekaitse võimalusi mõeldakse välja. Muuhulgas on viimastel rahvaloendustel rakendatud andmekaitseliste piirangute tõttu mitmesuguseid andmete hägustamise meetodeid.

Kas see on mõistlik tegevus? Sarnaseid küsimusi on veel.

Kuidas sobib näiteks geeniuuringutele tuginev personaalmeditsiin kokku andmekaitseliste piirangutega? Kas ranged keelud ja piirangud tagavad selle, et kurjamid ei kasuta mobiilpositsioneerimise infot üksikisiku vastu?

Andmekaitse ja andmete analüüsimise, sh teadustegevuse vastuolu, mis on hõõgunud juba mitukümmend aastat alates andmekaitse kui institutsiooni rajamisest, vajab mõlemat poolt rahuldavat lahendust.

Arutelujuht: Meelis Käärik (TÜ matemaatik-statistika)

Arutelus osalejad: Ene-Margit Tiit (Tartu Ülikooli matemaatilise statistika

emeriitprofessor, Statistikaameti vanemmetoodik), Krista Fischer (Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor), Silja Elunurm (vandeadvokaat, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik), Kristi Lehto (Statistikaameti juhtivmetoodik), Anto Aasa (Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor)

Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool, Statistikaamet

Järjest sagedamini tekib olukord, kus tuntud inimese või intrigeeriva teema puhul on avalikkus otsustanud inimese süüküsimuse või andnud moraalse hinnangu enne, kui asi kohtusse jõuabki.

Kui ajakirjandus ja sotsiaalmeedia on oma otsuse teinud ja seda häälekalt reklaaminud, siis kas üldse ja milline mõju avalikkusele ja konkreetse inimese mainele on kohtuotsusel? Mida tuleks teha? Kas aega on võimalik tagasi pöörata või jääb inimese mällu alati kahtluseuss, et midagi seal ju pidi olema.

Kokkuvõttes peaks kõlama jääma kohtuotsus, mitte ajaleheartikkel või sotsiaalmeediapostitus – aga kuidas selleni jõuda?

Arutelujuht: Kai Härmand (Harju Maakohtu kohtunik)

Arutelus osalejad: Ingrid Kullerkann (Tartu Maakohtu kohtunik), Andreas Kangur (Viru ringkonnaprokurör), Katrin Aava (Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni õppejõud), Martin Šmutov (Õhtulehe peatoimetaja)

Arutelu korraldaja: Eesti Kohtud

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga.

Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik)

Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur)

Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.