Arvamusfestival

Koroonašokist toibuv Euroopa püüab majandust elavdada seninägematu ühislaenuga, mis paneb liidu solidaarsuse taas proovile. Kas eelmise finantskriisi vigu suudetakse vältida? Kuidas sobitub 750 miljardi eurone plaaster EL-i majanduse haavadele ja kas taastumispaketi võrrandisse võiksid kuuluda ka uued Euroopa maksud, mille Eesti valitsus on välistanud? Ja kuna Suurbritannia kõnelused EL-iga triivivad taas karide suunas, püüame ennustada, mis juhtub 1. jaanuaril 2021.

Arutelu juht: Johannes Tralla (ERR)

Osalejad: Eestist valitud europarlamendi liikmed

Korraldaja: Euroopa Parlamendi Büroo Eestis

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

2020. aastal valmis Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvedamisel uuring Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide hulgas, mis nentis, et soolise ja seksuaalse ahistamise tagajärgedega tegelemine on kõrgkoolides vähe reguleeritud. Millised reeglid ja seadused kehtivad laiemalt ülikoolides ahistamise kohta? Kuidas läheneda tunnetuslikele/kultuurilistele erinevustele? Kust leida häid eeskujusid süsteemide loomiseks antud olukordadega toimetulemisel? Kellel langeb vastutus olukordade lahendamisel? Kuidas tuua teema ühiskonnas tabu staatusest välja? Arutelul on kirjutustõlge.

Arutelu juht:

Heliis Nemsitsveridze (ajakirjanik)

Osalejad:

Tanel Kiik (sotsiaalminister), Katrin Niglas (TLÜ teadusprorektor), Rain Kooli (ajakirjanik), Aet Kuusik (Feministeeriumi toimetaja), Eva Liina Kliiman (EÜLi soolise ja seksuaalse ahistamise uuringu üks eestvedajatest)

Korraldaja:

Eesti Üliõpilaskondade Liit

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Mais 2021 ootab Eestit ees juba kolmas ÜRO inimõiguste ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi panust inimõiguste tagamisele ja kaitsmisele. Riikide soovitustest ja hinnangutest koostatakse põhjalik kokkuvõte, millest peaks saama oluline inimõiguste kaitse tööriist nii riigile kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele. Mais annab Eesti aru, kuidas eelmisel korral saadud soovitusi on viimase viie aasta jooksul rakendatud. Kas selliseid aruandeid ja ülevaatusi tehakse, et kaitsta iga Eesti inimese elu, õigusi ja heaolu, või on see lihtsalt üks rahvusvaheline kohustus? Mis on rahvusvaheliste lepingute ja kohustuste otsene kasu Eesti inimesele? Arutelul on kirjutustõlge.

Viipekeel

Arutelu juht:

Ahto Lobjakas

Osalejad:

Juta Saarevet (Õiguskantsleri kantselei, puuetega inimeste õiguste valdkonna juht), Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor, Turu ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent, Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert)

Korraldaja:

Eesti Inimõiguste Keskus

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas meil on vabadust olla mittevegan, kui:

* maailm on kliimakriisis ja tööstuslik loomakasvatus toodab pea viiendiku kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest, põhjustab veekogude eutrofeerumist ja reostumist, liigilise mitmekesisuse hävingut ja antimikroobiresistentsuse teket;

* teadlased on kinnitanud, et nii loomad kui ka inimesed on eneseteadlikud ja tundevõimelised, seades nii ühtmoodi küsimärgi alla loomade väärkohtlemise, tapmise ja ärakasutamise;

* meile on kättesaadavad eetilised alternatiivid ning võimalus luua tingimused, mis soodustavad paremate valikute tegemist? Praegu nõutavad veganid vähemusena läbi raskuste endale õigusi, et saada veendumustekohast kohtlemist avalikes asutustes, töökohtadel, kaubanduses. Arutelus küsime, kas peaks ehk hoopis maailm ümber veganite muutuma? Võibolla polegi enam ratsionaalset põhjendust ega moraalset alust olla mittevegan? Arutelul on kirjutustõlge.

Viipekeel

Arutelu juht:

Mari-Liis Sepper

Osalejad:

Siim Tuisk (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond), Kaspar Kurve (Eestimaa Rohelised), Kristina Kallas (Eesti 200)

Korraldaja:

Eesti Vegan Selts

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

ÜRO Pagulasameti andmetel on 1% maailma elanikkonnast põgenikud. Eestigi pakub varjupaika mõnesajale inimesele, kes on koduriigist põgenenud tagakiusamise eest, sõja või vägivaldsete konfliktide tõttu. Pagulased arutavad oma identiteedi ja kuulumise üle: kuivõrd mõjutab nende unikaalne olukord seda, kuidas nemad Eestisse suhtuvad ja kuidas Eestis nendesse suhtutakse? Millisena näevad nad oma rolli Eesti ühiskonna liikmetena? Ja mida Eesti võiks teha kogu maailma pagulaste heaks? Arutelul on kirjutustõlge.

Arutelu juht:

Kari Käsper (ÜRO pagulasamet)

Osalejad:

Inimesed, kes on Eestis varjupaiga saanud.

Korraldaja:

ÜRO Pagulasamet

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Oleme harjunud, et Eestis pole suurt vajadust ei humanitaarabi ega rahuvalvamise järele. Kas hindame end ümbritsevat rahu ja inimõigusi või oleme muutunud selle suhtes mugavaks? Või on hoopis Eestil endal rahu tagamisega probleeme? Eesti, olles julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2020-2021, seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas sellega, kuidas hoida maailmas rahu. Tulenevalt inimõiguste konventsioonist on Eestiski kõigil õigus näiteks rahumeelsetele kogunemistele ja poliitilisele osalusele, aga ka õigus olla diskrimineerimata ning tunda ennast turvaliselt. Arutelus käsitletakse, kuidas noored saavad olla rahu ja sildade loojateks eri eluvaldkondades, edendades sellega ühiskonnas inimõiguste ja demokraatia põhimõtteid. Arutelul on kirjutustõlge.

Viipekeel

Arutelu juht:

Eva Lennuk (Eesti ÜRO noordelegaat)

Osalejad:

Krista Mulenok (ÜRO res 1325 "Naised, rahu ja julgeolek" kogemus, Eesti NATO Ühing), Eimar Veldre (kogukondliku turvalisuse poliitika eestvedaja, Siseministeerium), Susanna Veevo (arengukoostöö ümarlaua huvikaitse ekspert, Youth Peace MTÜ esindaja), Margot Künnapuu (kolonelleitnant)

Korraldaja:

Eesti Noorteühenduste Liit

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Puuetega inimeste iseseisvaks eluks ja kõigis eluvaldkondades täielikuks osalemiseks peab riik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tagama võrdsetel alustel juurdepääsu füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele. Milliste katsumustega seisame silmitsi ja millised on lahendused seoses juurdepääsuga digitaalsele infole? Arutelul on ka kirjutustõlge

Viipekeel

Arutelu juht:

Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda)

Osalejad:

Jakob Rosin (Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees), Triin Kask (Eesti Asutajate Seltsi juhatuse liige, ettevõtja), Mari-Ell Mets (Trinidad Wiseman kasutajakogemuse disainer ja ligipääsetavuse ekspert), Helena Lepp (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik), Jana Korberg (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja, Telia Eesti projektijuht), Raimo Reiman (Riigi Infosüsteemi Ameti riigiportaali eesti.ee osakonna juhataja)

Korraldaja:

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Viimasel aastal on perepoliitikast palju räägitud pigem naiste võtmes. Kuhu kuuluvad aga mehed ning mis on nende roll perepoliitika kujundamisel? Kas kolmepealine troika - karjäär, pere, lapsed - on jõukohane üksnes väljavalituile? Kas isadele on tagatud võrdsed võimalused vanemaks olemisel? Arutelul on kirjutustõlge.

Viipekeel

Arutelu juht:

Ireen Kangro, MTÜ Lastekaitse Liit

Osalejad:

Hillar Petersen (MTÜ Lasterikkad Isad), Tanel Jäppinen (vanemlusmentor), Liina Kanter (sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja), Palbo Vernik (isa), Aimar Ventsel (TÜ etnoloog)

Korraldaja:

Lastekaitse Liit

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Matemaatika pole koolis kõige populaarsem õppeaine, ka ülikoolis ei soovi liiga paljud matemaatikat õppida ning matemaatikaõpetajaks õppijaid napib. Arutleme, millised on teaduspõhised võimalused matemaatika õppimist õpilastele nauditavamaks teha. Teisisõnu, mida ütleb teadus (hariduspsühholoogia, matemaatika didaktika): millist matemaatikatundi õpilased armastaksid? Samuti tuleb arutluse alla võimaluste paljusus, mida matemaatika heal tasemel omandamine tulevikus õpilastele avab. Siit jõuame loomulikul moel arutluseni matemaatika olulisusest teiste teadusalade baasina ning seega võimalusena teaduse edasises arengus..

Arutelu juht:

Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia vanemteadur)

Osalejad:

Karin Täht, Kati Aus, Jüri Kurvits, Marina Kurvits

Korraldaja:

Karin Täht (Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskus)

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti ülikoolides on hoogustunud neoliberaalsest ideoloogiast kantud protsessid: teaduse suurenev projektipõhisus, ülikoolide üha hierarhilisem juhtimine, teadustulemuste mõõtmine, tenuurisüsteemide rakendamine, rahvusvahelistumine ja tehnikaalade eelistamine riiklikus teadusrahastuses. Neid protsesse soodustab riigi teadusraha nappus, mille tõttu teadlased konkureerivad väheste ressursside pärast. Need arengud kujundavad ümber teadustöö olemust ja funktsioone ning süvendavad ebavõrdsust teaduses. Akadeemilised lõhed võivad olla soolised, etnilised, erialade ja teadusasutuste vahelised. Need lõhed vormivad ka teaduse sisu, kujundades arusaamu sellest, milline teadus on väärtuslik ja milline teisejärguline. Arutame, mida kujutavad endast ja kuidas väljenduvad akadeemilised lõhed Eesti teaduses, millised tagajärjed on neil teadlastele ja teadusele, mida saaks ette võtta lõhede vähendamiseks ja kes peaks seda tegema.

Arutelu juht:

Kadri Aavik (Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent), Ester Oras (Tartu Ülikooli analüütilise keemia ja arheoloogia vanemteadur)

Osalejad:

Jaan Aru (ENTA), Triin Roosalu (TLÜ), Mari Sarv (Eesti Kirjandusmuuseum), Andi Hektor (KBFI)

Korraldaja:

Kadri Aavik (Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent)

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.