Arvamusfestival

Ida-Virumaa õiglase ülemineku strateegia eduka koostamise ja teokstegemise üheks olulisemaks võtmesõnaks on kõigi puudutatud inimeste sisukas osalemine protsessis. Kuidas luua strateegia nii, et kõik osapooled oleksid sisuliselt kaasatud ning peaksid seega ka lõpptulemust enda omaks? Kas ja kuidas saaks koosloome sellele kaasa aidata?

Arutelu juht:

Martin Noorkõiv

Osalejad:

Hardi Murula (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit), Maiu Lauring (kodanikuühiskonna ekspert, kliima-rahvakogu algatusrühma liige), Madis Vasser (Eesti Roheline Liikumine) ja Kaire Luht (Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator)

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vanus on nagu kvantfüüsika suurus: see tekib siis, kui teda vaadeldakse või mõõdetakse. Tööandjad, poliitikud ja teadlased on jõudnud samale järeldusele selle kohta, kuidas reageerida ühiskonna vananemisele (prognooside kohaselt on 2035. aastal iga neljas Eesti elanik vanem kui 65aastane): tuleb kasutada vanemas eas inimeste potentsiaali. Tegelikkuses saavad aga vaid üksikud tõepoolest kasutada oma võimeid ja kogemusi n-ö terve elukaare ulatuses. Ja sel juhul keegi nende vanust justkui ei märkagi.

Arutelu juht: Tiina Tambaum

Osalejad: Anne Erm, Elina Orumaa (Riigi Infosüsteemi Ameti personalijuht), Marianna Laurik (Keila Rõõmu kaubamaja osakonnajuhataja) ning Janek Luts (Vikerraadio peatoimetaja)

Korraldaja: Riigikantselei ja rahandusministeerium

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kust valutab aastal 2035? Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega ka tervishoius, mis tähendab, et meditsiinitöötajate puudus süveneb veelgi. Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Uudsed raviviisid on aga kallid ning inimeste ootused heaolule ja tervishoiusüsteemile suurenevad. Seega on tähtis roll nii koostööl ja inimeste terviseteadlikkusel kui ka andmetel. Kuidas saab tehnoloogia ja andmete kasutamine parandada Eesti inimeste tervist? Mida mulle annab näiteks teadmine, et mul on kõrge tõenäosus saada infarkt ? Tahan ma seda teada? Mida ma ise ära saan teha? Kellega ma olen üldse valmis oma andmeid jagama? Kuidas koostöö kaudu tagada parim tervishoiuteenus kõigile Eesti inimestele, nende rahakotist sõltumata?

Arutelu juht: Annika Uudelepp

Osalejad: Ruth Kalda (peremeditsiini professor), Kadi Lambot (erakliinik Confido), Andres Võrk (Tartu Ülikool), Karmen Turk (AB Triniti)

Korraldaja: Riigikantselei ja rahandusministeerium

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Maailma muusikatööstus on liikunud suurtele digiplatvormidele nagu Spotify, Deezer, YouTube ja teised. Eesti muusikud seisavad valiku ees: kas minna kaasa platvormide tingimustega või riskida jääda nähtamatuks. Millised on Eesti muusika ellujäämisvõimalused ja potentsiaal globaalsel muusikaturul?

Arutelu juht: Martin Aadamsoo (digikultuuriaasta juht, endine Eesti Filmi Sihtasutuse ja Eesti Digikeskuse juht)

Osalejad: Virgo Sillamaa (Music Estonia juht), Kaspar Koppel (Head of Local, Universal Music Baltic)

Korraldaja: Martin Aadamsoo

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin

Infotarbimise harjumuste muutumine on toonud kaasa uue nähtuse – infokorratuse –, mille tuntuimaks sümptomiks on valeuudiste levik. See on kiirete tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste kõrvalnäht. Väärinfo või valeuudiste levik pole tihtipeale pelgalt süütu vähesest süvenemisest tekkinud eksimus, vaid teadlik mõjutustegevus eesmärgiga teenida isiklikku, poliitilist või majanduslikku kasu. Inforünnakud on üks populaarsemaid tööriistu, mida autoritaarsed valitsused, aga üha enam ka erinevad huvigrupid oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad. Teema tõstatus teravalt rahvusvahelise üldsuse teadvusse 2014. aastal, mil Venemaa annekteeris Krimmi ning alustas sõjategevust Ida-Ukrainas. Füüsilises ruumis toimuvat saatis intensiivne lahing inforuumis. Desinformatsioonil ja teistel inforünnakute taktikatel on selge mõju paljude riikide julgeolekupoliitilisele mõtlemisele ja käitumisele, aga ka inimeste turvatundele. Kaitseministeeriumi viimase avaliku arvamuse uuringu kohaselt tajuvad Eesti inimesed väärinfo ja valeuudiste laialdast levikut ühe suurema ohuna maailma julgeolekule. Viimatised sündmused koroonaviiruse pandeemiale reageerimisel kinnitasid taaskord, et ebakindlad olukorrad loovad soodsa kasvulava kõikvõimaliku väärinfo vohamisele ja inforünnakute läbiviimisele. Millised võiksid ja saaksid olla riiklikud ja individuaalsed vastusammud infokorratusele? Strateegilise kommunikatsiooni eksperdid puudutavad aruteluringis nii teema siseriiklikke kui rahvusvahelisi tahke.

Arutelu juht: Arp Müller (Vikerraadio ajakirjanik, ERR)

Osalejad: Kirsti Narinen (diplomaat, endine Helsingi Hübriidohtude oivakeskuse välissuhete juht ja Soome Vabariigi suursaadik Eestis), Liisa Past (Riigikantselei küberjulgeoleku nõunik), Siim Kumpas (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik), Ahto Lobjakas

Korraldaja: Riigikantselei

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Avaliku- ja kolmanda sektori strateegilise juhtimise tööriistad on ajalooliselt pärit ärisektorist. Viimases on mõju küsimus tagajärgedesse puutuv, esimestes eesmärki. Et aga avalik- ja kolmas sektor on ärijuhtimisest laenatud meetodeid kasutanud, siis on nende kõrvale arendatud eraldi mõju mõtestamise ja mõõtmise tööriistad. See ei ole mõistlik. Mõju ei peaks nendes organisatsioonides olema eraldi teema, vaid nende strateegia kese ja kogu muu strateegilise juhtimise alguspunkt.

Tahaksime koos Arvamusfestivali osalejatega kaardistada selle probleemi ulatust ja mõjusid ning siis koos teha esimesi samme lahenduste poole ka.

Arutelu juht: Martin Noorkõiv

Korraldaja: SA Domus Dorpatensis

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tavakohane erakonnajuhtide arutelu

Arutelu juht: Taavi Eilat (ERRi ajakirjanik)

Osalejad: Helir-Valdor Seeder, Indrek Saar, Kaja Kallas, Kristina Kallas, Martin Helme ja Züleyxa Izmailova

Korraldaja: Arvamusfestival

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eksperimenteerimine avalikus sektoris on vastuoluline teema. Suures plaanis leiab avalikus sektoris toetust ideele, et eksperimenteerimine võiks olla hea viis üha komplekssemate poliitikaprobleemide tõendupõhiseks lahendamiseks ja innovatsiooniks avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal tõstatuvad ka küsimused eetikast, põhiseaduspärasusest ja skaleeritavusest. Kuidas aga katsetada midagi raputavalt uuenduslikku ja tekitada ruum ideede kiireks testimiseks ilma olemasolevate normidega vastuollu minemata?

Arutelu juht: Merilin Truuväärt, Helelyn Tammsaar, Daniel Kotsjuba

Osalejad: Lauri Lugna, Külli Taro, Piret Tõnurist, Andero Uusberg

Korraldaja: Avaliku sektori innovatsioonitiim

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Digital change will destroy and create practices, end work and bring about employment. It will change how to live, how to learn, how we do work, how we are together in our leisure time.

The change has already started

Paradigm sift in which we concretely feel every day that things and practices transform.

Thus, it is time to discuss how we experience the change, what we wish from it, can we take control over it, what do fear and what should be the vision and goal of the change. Where we want to be heading.

Arutelu juht: Merja Bauters

Osalejad: Kairit Tammets (TLÜ), Edgar Aranov (Guaana), Ingrid Hindrikson (TLU EXU), Hille Hinsberg (OKEE), Mailis Timmi (HAVAS)

Korraldaja: School of Digital Technologies, Tallinn University

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Ühelt poolt tõuseb maailmas aina enam fookusesse nn kodanikuteadus, mis annab inimestele võimaluse nii teadusetegemist paremini mõista kui ka sellesse panustada, näiteks andmeid kogudes. Sellises protsessis osalemine aitab teadusetegemist ja teadusliku info olemust paremini mõista. Teiselt poolt näib, et määr, mil inimesed suvalistel alustel kokku pandud infokildudest tekkinud väärarusaamu omaks võtavad ja levitavad, ei erine aegadest, mil ligipääs tõesele infole oli palju piiratum. Kiire massikommunikatsiooni ajastul, nagu ka erinevate globaalprobleemide ajastul peaks aga kaasamõtlemine ja -tegutsemine põhinema teaduspõhistel, mitte väärmõistelistel arusaamadel. Mida teadus teab mõtlemise arengust ja kas oleks tark see teadmine laiemasse arutellu kaasata? Miks on ikkagi nii tavapärane, et kaldume kiirelt ja järeldustevabalt müüte üles noppima? Millist rolli mängivad selles protsessis inimeste endi eelnevad teadmised-uskumused ja muud omadused? Kas inimesi saaks toetada selles, et nad oleksid rahulolematumad iseenda kiirelt leitud järeldustega? On teada ka, et ka haritud inimene võib mis tahes valdkonnas, milles ta ise kõrvuni sees ei ole, valeinfot uskuma jääda või kogemuspõhiseid, ent vääraid hinnanguid loopida. Arutelu väärarusaamade ja -mõistete kujunemisest lahkavad eri valdkondade eksperdid, kes püüavad leida viise, kuidas väärarusaamade kujunemist võimalikult realistlikult, kas või iseenda peal, näitlikustada.

Arutelu juht: Eva-Maria Kangro, psühholoog ja muutuste nõustaja, Miltton

Osalejad: Grete Arro (psühholoogiateadlane, Tallinna Ülikool), Andero Uusberg (psühholoogiadeadlane, Tartu Ülikool), Janno Järve (analüütik, Rakendusuuringute Keskus CentAR), Mihkel Kangur (ökoloog ja jätkusuutliku arengu dotsent, Tallinna Ülikool), Leene Korp (kommunikatsiooniinimene, Tartu Ülikool), Arko Olesk (teadusajakirjanik, Tallinna Ülikool), Anneli Talvik (perearst), Eva-Maria Kangro (psühholoog ja muutuste nõustaja, Miltton)

Korraldaja: Tallinna Ülikool, Grete Arro

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.