Arvamusfestival

Äsja tühistas riigikohus osa Rail Balticu trassi planeeringust. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et riigihalduse minister kehtestas Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna Rail Balticu mõju Luitemaa kaitsealale polnud välja selgitatud. Mida tähendaks Rail Balticu rajamine niigi suure raiesurve all olevatele metsadele ja neis elavate liikidele? Kas lubatud süsinikuheite vähendamine õigustaks eluslooduse kadu Eestis?

Arutelu juht:

Joonas Laks

Osalejad:

Olev-Andres Tinn, Inga Raitar, Priit Humal

Korraldaja:

Erakond Eestimaa Rohelised

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vihjeandmist ei peeta Eestis soositud nähtuseks. Inimestele, kes julgevad ebaõigluse või pettuste kohta sõna võtta, saab tavaliselt osaks avalikkuse või, mis veelgi hullem, kolleegide, sõprade ja pereliikmete kriitika. Siiski peaks vihjeandjate kaitse seadusandliku raamistiku puudumine muutuma 2021. aasta lõpuks, kui Eesti õigusaktidesse võetakse üle ELi direktiiv liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta. Direktiiviga kehtestatakse konkreetsed normid, kuidas nii ettevõtted kui ka avaliku sektori asutused peavad tagama vihjeandja konfidentsiaalsuse ja kaitse survemeetmete eest. Korruptsiooni ennetamiseks nii avalikus kui ka erasektoris on oluline julgustada töötajaid rikkumistest teavitama ja kaitsta neid siis, kui nad seda teevad. Vihjeandjate kaitse on üldsuse huvide kaitsmiseks ning avatud organisatsioonikultuuri edendamiseks väga oluline. Organisatsioonis toimepandavate rikkumiste esimesed tunnistajad ongi tihtipeale töötajad. Teabe kiire edastamine võib aidata avastada rikkumisi, mis kahjustavad organisatsiooni mainet ja finantse, ning kaitsta inimesi kahju või isegi surma eest. Siiski jääb küsimus – kas seadusel on võime mõjutada ühiskondlikku suhtumist paremuse poole? Mida teevad ettevõtted ja asutused juba praegu vihjeandjate kaitsmiseks ja mida tuleks teha veel paremini?

Arutelu juht: Carina Paju (tegevjuht, Korruptsioonivaba Eesti)

Osalejad: Martin Laine (ajakirjanik,Ekspress Meedia), Mare Tannberg (nõunik, Justiitsministeerium), Tõnis Sepp (riskijuht, Eesti Energia), Anna Romberg (peakonsultant ja asutaja, Anchor Integrity / Anti Corruption).

Korraldaja: Nordic Council of Ministers' Office in Estonia

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Arutleme koalitsioonilepingus kirjeldatud plaani üle viia kohalike omavalitsuste valimiste ajal läbi referendum teemal, kas põhiseaduses tuleb reguleerida, et abielu on mehe ja naise vaheline liit.

Arutelu juht:

Neeme Raud

Osalejad:

Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees), Marina Kaljurand (Euroopa Parlamendi liige), Madis Kallas (endine Saaremaa vallavanem), Kristel Rannaääre (Eesti LGBT Ühingu tegevjuht)

Korraldaja:

Sotsiaaldemokraatlik erakond

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Meie, keskealised, vaidleme Eesti poliitikas, et kellel on õigus selle üle, milline homne maailm välja näeb, kas liberaalidel või konservatiividel. Keeme üle, kui meile tundub, et keegi on meid ebaõiglaselt nimetanud vasakpoolseteks või parempoolseteks. Aga kas see ei räägi rohkem mitte meie enda minevikust? Noored vaatavad seda ükskõikselt pealt, ja küsivad meilt: „Kellele seda maailmavaadet tulevikus enam tarvis on?“. Selles arutelus arutlevad tuleviku maailmavaate üle Eesti 200 keskealised, keda küsitleb Eesti 200 noor.

Arutelu juht:

Daniel Kõiv (Noor Eesti 200)

Osalejad:

Margot Roose, Kristina Kallas, Aleksei Jašin, Kristin Siil

Korraldaja:

Erakond Eesti 200

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kümned maailma riigid on asunud otsima lahendusi väärinfo ja desinformatsiooni vohamisele inforuumis (eriti veebis), üritades seda ühel või teisel moel reguleerida. Lähematest näidetest võib tuua Prantsusmaa infomanipulatsioonide vastase seaduse ja mööndustega ka Saksamaa vihakõnevastase seaduse. Mõlema puhul on aga kritiseeritud, et need piiravad ülemäära inimeste põhiõigusi. Kuidas tagada, et väärinfovastane võitlus, mis on kahtlemata vajalik, ei rikuks ebaproportsionaalselt sõnavabadust ja teisi põhiõigusi? Milliseid (seadusandlikke) võimalusi inforuumi korrastamiseks sisu reguleerimise kõrval veel on? COVID-19 pandeemia alguses muutsid suured veebiplatvormid pea üleöö oma poliitikat mitte olla "tõekuulutajad", nagu nad seda ise varem sõnastanud olid. Platvormide kiiret reaktsiooni väärinfo laialdasele levikule – või infodeemiale, nagu WHO seda COVID-19 pandeemia tuules kutsuma hakkas – ning tõese info levitamist on kiidetud ja põhjusega. Samal ajal tekitab see hulgaliselt küsimusi läbipaistvuse, vastutuse, andmekaitse ja sõnavabaduse kohta, sest erinevalt riikidest, kelle eriolukorrad on ajutised ja seadusega sätestatud, ei anna veebiplatvormid oma toimetuslikest otsustest, ajutistest erireeglitest ja teistest kasutajaid mõjutavatest sammudest kellelegi aru.

Arutelu juht: Dr. Paloma Krõõt Tupay (TÜ riigiõiguste lektor)

Osalejad: Kai Härmand (Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler), Karmen Turk (Triniti vandeadvokaat), Neeme Korv (Äripäeva arvamustoimetuse juht).

Korraldaja: Tartu Ülikool, Dr. Paloma Krõõt Tupay

Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas ja kuivõrd on võrreldes 1990ndatega muutunud meie arusaamad ja ootused vabadustele? Tänavuse festivali finaalis arutlevad kolme põhiseadusliku institutsiooni juhid, kuidas on meie vabadused 30 aastaga realiseerunud, millised vabadused on veel realiseerumata ning kas meid ähvardab oht kalduda end ise okupeerima ja oma vabadustest loobuma.

Osalejad: Kersti Kaljulaid (Vabariigi President), Ülle Madise (õiguskantsler), Ivo Pilving (Riigikohtu halduskolleegiumi esimees)

Korraldaja: Arvamusfestival

Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Nakkushaiguste levik on aktuaalseks muutunud tänu kahele tegurile: inimesed reisivad senisest rohkem, samas on vaktsineeritus mitmetes riikides langenud. Eesti on tänu oma kõrgele vaktsineeritusele siiani suutnud edukalt vältida näiteks suuremaid leetripuhanguid, kuid vaktsineerituse langemisel võib ka Eestit tulevikus tabada kas leetrite või mõne muu ohtliku nakkushaiguse puhang. Arutleme, kuidas sellist stsenaariumit oleks võimalik vältida.

Arutelu juht: Simmo Saar

Osalejad: Martin Kadai (Terviseamet), Tanel Kiik (sotsiaalminister), Karmen Joller (perearst), Ene Tomberg (Lastekaitse Liidu juht)

Korraldaja: Simmo Saar, Eike Kingsepp

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Iga neljas inimene kogeb elu jooksul kergemat või raskemat vaimse tervise häiret. Olgu selleks siis depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire, skisofreenia või miski muu. See inimene võib vabalt olla Sinu pereliige, kolleeg, võõras inimene bussipeatuses või sina ise, ilma seda teadmata. Aga pole hullu, me kõik oleme inimesed - me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsiliselt tervisest, vahel vaimsest tervisest. Nagu meie füüsiline tervis vajab erinevatel põhjustel tähelepanu, vajab seda ka meie vaimne tervis. Paraku suhtume loomulikult ja mõistvalt sellesse, kui meie enda või kellegi teise füüsiline tervis järgi annab. Vaimse tervise muresid aga ümbritseb hämar müstikaloor, milles hõljuvad ringi stigmad, hirmud ja väärarusaamad. Nii ei jõuagi paljud vaimse tervise häirega inimesed kunagi arsti juurde - me ei julge ka iseendale tunnistada, et midagi on viga. Mida ometi teha, kui tunned, et sa ise või sõber hakkate "hulluks minema"?

Arutelu juht: Jüri Butšakov

Osalejad: Psühhiaater; inimene, kes on juba hulluks läinud; inimene, kes kardab, et võib hulluks minna; hullu inimese lähedane

Korraldaja: Sotsiaalministeerium

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Aastal 2018 algas suur tormijooks geenidoonoriks saamiseks - serverid olid umbes ning inimesed helistasid küsimusega “Kas mina ka ikka saan veel”. Tagasiside enda terviseriskide kohta; personaalsed ravimisoovitused tuginedes geeniandmetele; soov panustada teaduse arengusse; ning uudishimu “Mida minu andmetest siis välja lugeda saab?” motiveerisid inimesi enda andmeid Geenivaramule usaldama. Küll aga kaugeltki kõik ei ole nii vaimustuses sellest võimalusest, tihtipeale on põhjuseks erinevad hirmud, milline oht võib peituda selles, kui geeniandmed on kuskil olemas. “Äkki müüakse mu andmed kindlustusfirmale maha?” “Mis siis saab, kui keegi häkib sisse Geenivaramu serveritesse?” jne. Tahame arutleda, milliseid võimalusi pakub üksikisikule ning teadusele tervikuna geenidoonorite värbamine ning millised on ohud/müüdid sellega seoses.

Arutelu juht: Mihkel Kärmas

Osalejad: Andres Metspalu (Eesti Geenivaramu, TÜ), Aime Keis (TÜ), Ants Nõmper (Ellex Raidla Advokaadibüroo)

Korraldaja: Nele Taba, Annely Allik

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Ebaravi võib olla nii kasutu kui ka ohtlik, sest tõenduspõhise ravi eiramisel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Internetiajastul jõuab inimeseni aga palju eksitavat infot, mistõttu võib inimene langetada ka endale kahjulikke otsuseid. Seega - kuidas ja kas üldse kaitsta inimest tema enda eest? Kes seda peaks tegema? Kodu, kool, arstid, terviseamet?

Arutelu juht: Simmo Saar

Osalejad: Tanel Kiik (sotsiaalminister), Liisa Pakosta (võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), Tuuli Jõesaar (ajakirjanik), Martin Vällik (skeptik)

Korraldaja: Simmo Saar, Eike Kingsepp

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.