Arvamusfestival

Arvamusfestivali kohtusaalis on rollid vahetunud (nt kohtunik on süüdistatav, prokurör on kaitsja, advokaat on kohtunik, pealtvaatajate seast kutsutakse rahvakohtunikud). Toimub istung ebatraditsioonilises kohtusaalis, kus kaasa rääkida ja mõelda saavad kõik osalised.

Arutelu juht: Kai Härmand (justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler)

Osalejad: Justiitsminister Urmas Reinsalu, Tartu Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer, Riigikohtu kohtunik Villu Kõve, Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja, Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm, Paul Keres (vandeadvokaat), kaks pealtvaatajat

Korraldaja: Justiitsministeerium

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Levib arusaam, et Eesti riik ja selle ametnikud salastavad dokumente liiga kergekäeliselt. Et lihtsam on mõne vähese või rohkem asjakohase paragrahviga tempel peale lüüa kui see avalikustada. Miks on läbipaistvas ja avatus riigis nii palju saladusi? Kas võiks salastamise aluste kõrval olla ka näiteks mittesalastamise juhend? Arutame konkreetset juhtumite näitel, kas või mismoodi oleks võinud või pidanud dokumentidega ümber käima.

Arutelu juht: Harry Tuul (Riigiprokuratuur)

Osalejad: Äripäeva uuriva toimetuse juht Piret Reiljan, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep, Riigikontrolör Janar Holm, Advokaadibüroo Triniti partner ja vandeadvokaat Karmen Turk

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Aruteludes otsime vastust küsimustele, millest peab kohtunik lähtuma kohtuotsuse tegemisel? Kas seaduse järgi „õige“ kohtuotsus saab ja peab alati olema ka „õiglane“ tegelikult toimunu suhtes? Kas ei ole meie ootused kohtu suhtes liiga suured, et ainult kohus suudab kõik küsimused lõplikult ja õiglaselt lahendada? Kohtus ei ole automaatikat ega masinat, mis otsuseid langetab. Ei ole olemas seadust, mis annab vastuse kõikidele küsimustele. On inimesed, on nende arusaamad, haritus, vaated ja väärtused. Arutleme üheskoos, kuidas leida tasakaal „õige“ ja „õiglase“ vahel.

Arutelu juht: Kai Härmand (justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler)

Osalejad: Justiitsminister Urmas Reinsalu, Tartu Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer, Riigikohtu kohtunik Villu Kõve, Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja, Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm, advokaat, õigusteadlane

Korraldaja: Justiitsministeerium

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Retkel Taara tammikust Maarjamaale mõtleme, mis neid kahte mõttemaastikku eristab ja ühendab. Uurime ja arutleme, millisel arusaamal on tõepõhi all ja milline suhtumine on pigem müüt või eelarvamus. Arutelu on mõeldud neile, keda huvitab eestlase maailmapilt, seosed meie rahvuskultuuri ja usu vahel. Miks paavst tuleb Eestisse? Kas kõrberahva usk sobib metsarahvale? Millesse usub see, kes ütleb, et ta ei usu midagi ega kedagi? Kas usume Jumalasse, sooneutraalsusse, teaduse ja ratsionalismi kõikvõimsusse, eestlusesse, helgesse tulevikku, enesesse? Teema valiku aluseks on rohked emotsionaalsed kommentaarid meedias. Käsitleme teemat ausalt ja avatult, ilma tabudeta. Selgitame, mida arvatakse, mida teatakse. Kuivõrd on emotsionaalne hoiak kattuv sotsioloogiiliste uuringute tulemustega? Traditsioonilise rahvakultuuri ja kristliku kultuuri kokkupuutepunktid (kihelkonnad, laulu- ja tantsupeod, vaimulikud rahvalaulud ja koraaliviisid, Piibli pärimus regivärsilises rahvalaulus, pühapaigad, ütlused ja vanasõnad, rahvakalendri tähtpäevad, rahvausund). Mida ütlevad enda ja teiste usu kohta erinevate kristlike konfessioonide, erinevate usundite ja mittekristlike liikumiste esindajad Eestis, milliseid omavahelisi kokkupuutepunkte nad näevad (inglid, jumalused, palve pühadus jms) ning mida arvab sellest mitteusklik inimene?

Arutelu juht: Jaanus Kangur

Osalejad: Regina Hansen, Madis Iganõmm, Marju Kõivupuu, Urmas Viilma, Kuldar Taveter, Martin Vällik, Kristi Ockba, Avo Üprus, Lea Altnurme, Tauri Tölpt, Andres Heinapuu

Korraldaja: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Kirikute Nõukogu

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teema veidi teaduslikum nimetus seostub mõistetega „vikaarkristlus“, „asenduskristlus“, „parakristlus“, „eestlase kristlus“. Tartu Ülikooli religioonisotsioloogia vanemteadur Lea Altnurme kirjutab, et eestlaste usku võiks nimetada vikaarkristluseks, kus usukauge enamus soovib, et usklik vähemus hoiaks tallel traditsioonilist õpetust, praktikat ja moraali. 47% eestlastest suhtus 2010. aastal kristlusesse sõbralikult, 44% oli ristitud. Ainult 5% oli skeptiliselt või vaenulikult meelestatud (andmed siin ja järgnevalt Saar Polli küsitlusest „Elust, usust ja usuelust, 2010“. Samas ei soovita end siduda konkreetse kogudusega ning räägitakse palju „oma usust“. Missugune on see OMA USK, mida tunnistab 41% vastanutest? Millesse või kellesse eestlane usub? Aga eestimaalane? Kui kristlik või mittekristlik on Eesti ühiskond? Kuidas toimib religioon/kristlus Eesti ühiskonnas? Milline on või võiks olla kristluse ja kiriku roll tänapäeva Eesti ühiskonnas? Kuna suurem osa venekeelsest elanikkonnast määratleb end usuliselt, siis kas usk on järjekordne „Vene värk“? Või nagu varem arvati, „sakslus“ või „kadakasakslus“?

Arutelu juht: Silver Tambur

Osalejad: Eerik Jõks, Liina Kilemit, Annely Neame, Lea Altnurme, Atko Remmel

Korraldaja: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Kirikute Nõukogu

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Piirideta maailmas on eriti oluline teada, millised reaktsioonid käivitab meile harjumuspärane käitumine teistes. Samas tingivad käitumist teadmised või nende puudumine, kultuur ja usulised veendumused. Terrorism. Riikidevahelised suhted. Kaubandus ja ettevõtlus. Vaja on tunda tausta. Mis on radikaliseerumine? Moslem ei tähenda terroristi. Mitu korda pead tänama taanlast? Aga jaapanlast? Kuidas kaubelda hiinlastega? Venelastega? Hindudega? Kas usuline ignorantsus on turvarisk või tänapäeva trend? Kas konservatiivsus on tagurlikkus ja vanamoelisus?

Arutelu juht: Triin Käpp

Osalejad: Urmas Viilma, Priit Sibul, Heiki Haljasorg, Egle Hollman, Olga Schihalejev, Rahel Toomik, Kristi Ockba

Korraldaja: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Kirikute Nõukogu

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas perekond on endiselt ühiskonna alustala (kui jah, siis milline perekond)? Kuivõrd tähenduslik on abielu tänapäeva inimese jaoks? Kas pikaajalisest õnnelikust abielust üldse sobib enam rääkida? Milline perekond oleks lapse jaoks parim kasvukeskkond? Palju ning emotsionaalselt on räägitud rikastavatest erinevustest. Nüüd tundub, et esimene vaimustus on möödas ja erinevused kipuvad normideks. Kas eilsed normid on tänased lahknevused? Arutelu korraldajad usuvad, et need küsimused puudutavad igaüht, ning on veendunud, et igaühel on ka õigus oma seisukoha väärikaks väljendamiseks. Kas abielu on oma aja ära elanud? Kas abielu on sooline või kultuuriline fenomen? Kui vana on nn traditsiooniline abielu? Kas põhiseadus kaitseb abielu?

Arutelu juht: Karmen Maikalu

Osalejad: Kaia Kapsta-Forrester, Priit Sibul, Urmas Viilma, Triin Käpp, Dagmar Lamp

Korraldaja: Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Kirikute Nõukogu

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Olles väikseima ökoloogilise jalajäljega elektrienergia tootmise viis, pälvib tuuleenergia suure üldsuse toetuse. Ometi takistab sageli selle levikut kogukondlik vastuseis ning jääb kõlama seisukoht, et tuulikud ei peaks asuma minu tagaaias (ing k not in my backyard, NIMBY). Kuidas kohalik kogukond saavutaks enda jaoks parima lahenduse ja kuidas tuuleenergia arendajad suhtuvad kohalike muredesse? Kas on võimalik planeerida ka nii, et tuulikud ilmestaksid maastikku? Toome arutelu vormis teemasse selgust ja mõistmist.

Arutelu juht: Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koda)

Osalejad: Tuuliki Kasonen (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon), Grete Arro (TLÜ), Tiit Oidjärv (Rahandusministeerium), Indrek Allmann (arhitekt)

Korraldaja: Nelja Energia

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Helitehnilise praagi tõttu on salvestus mittetäielik. Vabandust!

Energiavõrkudes liigub üha enam andmeid ja informatsiooni. Nutika tehnika hulk kasvab kiirenevas tempos nagu ka andmete töötlemise, kombineerimise ja väärindamise võimalused. Samas suurendavad targad võrgud ja suured andmehulgad riske. Lekkida võivad delikaatsed isikuandmed, ärikriitiline info, löögi alla võib sattuda elutähtsa teenuse tagamine. Maailm on juba kogenud reaalseid küberrünnakuid energiasüsteemidele. Kas teame ja teadvustame neid riske, kas oskame nendega elada?

Arutelu juht: Taavi Veskimägi (Elering)

Osalejad: Piret Pernik (Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus), Anto Veldre (infoturbeekspert), Oliver Väärtnõu (Cybernetica AS)

Korraldaja: Elering

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Raadioside häirete tõttu esineb helisalvestuses müra ja katkestusi. Vabandust!

Tuuleenergeetikal on oluline roll taastuvenergiale üleminekul ning Eestis on väga head tingimused tuuleenergia kasutuselevõtuks. Kui palju tuulikuid aga Eesti vajab ning kui palju meie elektrivõrku ja maastikule mahub? Millised piirangud ja tõkked on Eestis tuuleparkide rajamisele? Mida teha siis kui keskkonna-, riigi- ja kogukonnakaitselised huvid kombineerituna ei lasegi kuhugi tuulikuid ehitada? Nende strateegiliselt oluliste küsimuste üle loodame tänavusel Arvamusfestivalil avatud ringis arutleda.

Arutelu juht: Tuuliki Kasonen (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon)

Osalejad: Martin Kruus (Nelja Energia), Meelis Oidsalu (Kaitseministeerium), Taavi Veskimägi (Elering), Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Aleksei Lotman (Eestimaa Looduse Fond), Pille Metspalu (Hendrikson & KO ja Eesti Planeerijate Ühing)

Korraldaja: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.