Arvamusfestival

Otsus saada palju lapsi sõltub paljudest erinevatest teguritest. Keskmine eestlane soovib kahte või kolme last, kuid reaalsuses need soovid ei täitu. Paneel keskendub põhjustele ja teguritele, mis mõjutavad laste saamist ning osalejad jagavad isiklikke kogemusi ja seisukohti.

Arutelu juhib: Marii Karell (ajakirjanik)

Osalejad: Priit Sibul (Riigikogu liige, nelja lapse isa), Siiri Oviir (Eesti Naisliidu esinaine), Kerstin Meresma (Postimehe ajakirjanik)

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Спикеры и темы отдельных выступлений. "Системные недостатки русскоязычного медиа-пространства Эстонии. Медиагигиена". Александр Смирнов (Таллинн), медиаэксперт. "Важность точных определений (на примере – «ополченцы», «сепаратисты» или «российские оккупанты»)". Евген Цыбуленко (Таллинн), профессор международного права, председатель Украинского землячества Эстонии. "Попытки российских СМИ влиять на внутриполитическое развитие в Эстонии", Олег Самородний (Хийумаа), журналист, аналитик, член правления Baltic Center for Russian Studies.

Arutelu juht: Олег Кудрин (Таллинн-Рига-Киев), собкор Укринформа в странах Балтии и РФ. Эксперты в аудитории – представители украинской диаспоры Эстонии (Вира Конык, Сергей Ищенко, Таллинн)

Osalejad: Александр Смирнов (Таллинн), медиаэксперт. "Важность точных определений (на примере – «ополченцы», «сепаратисты» или «российские оккупанты»)". Евген Цыбуленко (Таллинн), профессор международного права, председатель Украинского землячества Эстонии. "Попытки российских СМИ влиять на внутриполитическое развитие в Эстонии", Олег Самородний (Хийумаа), журналист, аналитик, член правления Baltic Center for Russian Studies.

Korraldaja: гражданская инициатива

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Расположенная на побережье Средиземного моря страна Правдия является членом НАТО с 2015 года. В один день эта маленькая южная страна была поражена массовыми кибер- атаками. В социальных сетях распространяются призывы к массовым протестам на улицах столицы Правды. Экстремисты требуют присоединения южного региона Правдии к соседней стране Врусии, которую эксперты подозревают в кибератаках. Основываясь на статье 4 Вашингтонского договора, Правдия просит созвать союзников на экстренную консультацию для получения поддержки. Как НАТО будет оценивать ситуацию? Кто из союзников проявит солидарность? Как проводятся подобные напряженные консультации в Брюсселе в штаб-квартире НАТО? Приходи и прими участие в ролевой игре по консультациям в НАТО в качестве одного из представителей стран-союзников!

Vahemere ääres asuv Pravdija on NATO liige aastast 2015. See lõunamaine väikeriik sattus ühel päeval massiivsete küberrünnakute alla. Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed rahvaprotestideks Pravdija pealinna tänavatel. Äärmuslased nõuavad Pravdija lõunapoolse piirkonna üleandmist naaberriigile Vrusija, mida kahtlustatakse küberrünnakute korraldamises. Washingtoni lepingu 4. artiklist lähtudes, taotleb Pravdija erakorraliselt välknõupidamisi liitlastega, kellelt otsib tuge. Kuidas hindab olukorda NATO? Kes liitlastest näitab solidaarsust? Kuidas toimuvad pingelised konsultatsioonid Brüsselis NATO peakorteris? Tule ja osale liitlasriigi esindajana mängulises NATO konsultatsioonis!

Korraldaja: Sinu Riigi Kaitse

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Rahvadiplomaatia – kas üks Eesti julgeoleku alustala? by

Naised kaitseväes- utoopia, reaalsus või luupainaja? by

Poliitika on teoorias väga põnev, praktikas ainult siis kui kõikide lubaduste järel ka muutused hakkavad toimuma. Seepärast on poliitikud Riigikogu valimiste raames kutsutud akvaariumisse, et ühiselt noortega a) õpingute ja töö ühildamise b) ettevõtlikkuse c) ja kodanikuks kasvamise teemadel arutleda nii, et koorunud head mõtted ka hiljem päris maailmas ilmavalgust näeksid.

Arutelu juht: Karl Andreas Sprenk (ENL)

Osalejad: Marcus Ehasoo (EÕEL), Roger Tibar (ENL), Britt Järvet (EÜL), Liina Kersna (REF), Joonas Laks (Rohelised), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (IRL)

Korraldaja: Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Viimatistel valimistel avanes esmakordselt võimalus valima minna 16 aastased noortel. Kõige intrigeerivamaks punktiks kujunes noorte valimisaktiivsus ning poliitikute hoiak uutesse valijatesse. Põhiseaduse muutmine tõi endaga kaasa ka noori kandideerijaid, kes alles õpivad gümnaasiumites ning kutsekoolides, kellest mitmed on tänasel päeval Volikogude liikmed. Paraku tõi põhiseaduse muutmine kaasa ka palju poleemikat - noored valimisvalvurid teavitasid sadadest rikkumistest, mis peaks ilmestama noorte suurt huvi, kuid siiski noorte valimisaktiivsus jäi ometi väga madalaks. Arutelu eesmärk on teha kokkuvõtteid ning analüüsida miks noorte valimisaktiivsus jäi nõndavõrd kasinaks ja milliseid parandusi on võimalik teha, et noorte huvi oleks riigikogu valimistel kõrgem. Aruteluvorm on traditsioonilises paneeldiskussiooni formaadis. Tegemist on haarava teemaga, kus noortel on võimalik ise jagada oma kogemusi. Tegemist on kogemustega, mida on vähestel Eestis ning mida veel vähemad oskavad kommenteerida. Palju poleemikat kaasa toonud põhiseadusemuudatus viskas ülesse mitmeid keerukaid küsimusi, millele loodeti leida vastusi peale KOV-valimiste lõppemist, kuid mis paraku jäidki õhku. Arutelul osalevad 18-21 aastased noored, kes on kandideerinud KOV-valimistel ning saavutanud märkimisväärse tulemuse. Osalejatena on kutsutud kõikide erakondade nimekirjades kandideerinud noored ja ühe noore, kes kandideeris valimisliidu nimekirjas.

Arutelu juht: Andreas Kaju

Osalejad: Rynaldo Puusep (Valimisliit Uus Aeg) Andri Võsokovski (SDE), Elar Niglas (EKRE), Andrus Punt (RE) Eingard Tops (KE) Karl Sander Kase (Isamaa)

Korraldaja: Avatud Ühiskond MTÜ

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Mõned usuvad, et krüptoraha on tuleviku raha ja kasvab veel. Teised usuvad, et see on mull, mille lõhkemisel jääb järele hulk vaesunud inimesi. Eesti pank väidab, et krüptorahad on järjekordne Ponzi skeem, samal ajal kui noored eestlased on rajanud uue ajastu panga Change ja väidavad, et ehitavad panka krüptoinimestele. Milline on tuleviku valuuta? Mida noor peab teadma krüptorahadest?

Arutelu juht: Asse Sauga (investor, koolitaja, iduettevõtja ja raamatu "Kõik sai alguse bitcoinist" autor)

Osalejad: Kristjan Kangro (Founder and CEO of Change), Kalle Palling (MP Parliament of Estonia, Vice- Chair of Environment), Joonatan Uusväli (finantsetevõtete grupi IT juht), Rauno Sigur (väikeinvestor)

Korraldaja: MTÜ Eesti Noored Talendid

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teadlased ennustavad Eestile lähemateks kümnenditeks rahvaarvu jätkuvat ja olulist kahanemist. Kahanev rahvaarv kujutab meie riigi harjumuspärase toimimise, keele ja kultuuri ning elukeskkonna säilimisele tõsist probleemi. Lastes demograafilistel trendidel vaikselt isevoolu minna, avastame end ühel hetkel olukorras, kus rahvastiku kahanemine muutub pöördumatuks. Täna saame veel trende muuta – seda siis, kui hakkame inimvara küsimusega teadlikult ja süstemaatiliselt tegutsema nüüd ja praegu.

Arvamusfestivalil arutleme Eesti kestma jäämisest hoolijatega rahvastikukriisi, tänaste väljakutsete ja võimalike lahenduste üle. Mida tähendab rahvastiku vähenemine riigi ja avalike teenuste ülalpidamise kontekstis? Mis saab meie majandusest, haridusest, keelest ja kultuurist? Millise elukeskkonna peame looma, et inimesed tahaksid Eestis elada, õppida, töötada ja pere luua? Millised on proovikivid ja lahendused sündimuse, rände ja tööhõive kontekstis? Tule ja too oma mõtted arutellu, milles sündinud küsimused ja ideed jõuavad õhtul festivali lõpetavasse samateemalisse parlamendierakondade esimeeste debatti!

Kasutame formaati, kus kõik osalejad saavad kaasa rääkida, probleemi erinevaid tahke ning vaateid kõrvutada, murettekitavasse piisavalt sügavuti minna ning soovitud muutusteks võimalused leida. See nõuab aega, kuid tulemuseks on läbimõeldumad ideed ja lahenduskäigud.

Arutelu juht: Maris Jõgeva koos Jane Oblika, Kristi Liiva ja Teele Nageliga.

Osalejad: Ekspertidena osalevad teiste hulgas Alis Tammur, Mihkel Servinski, Ave Lauren ja Lea Danilson-Järg.

Korraldajad: Avatud Eesti Fond, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Tööandjate Keskliit, EAS Work In Estonia programm, Teenusmajanduse Koda, Mainor AS, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste Liit, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja mitmed vabatahtlikud.

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. Natuke on lõpus veel pahasti.

Kuidas suurendada ühiskonna avatust? Kuidas avada süstlavahetuspunkt või vangide majutuskeskus, kui ühiskond on tervikuna vastu? Valmimas on uued kriminaalpoliitika põhialused, milles on olulisteks eesmärkideks korduvkuritegevuse vähendamine, sõltlaste ja vaimse tervise häiretega inimeste ravimine jmt. See on edukas vaid siis, kui ühiskond neid püüdlusi toetab. Paraku põkkume sageli just ühiskonna vastuseisu taha, kes selliste abikeskuste rajamise vastu naabruskonnas on. Arutelus keskendume ühiskondlike hirmude ületamisele ja nendega samaaegselt poliitika tegemises arvestamisele.

Arutelu juht: Mari-Liis Sööt (Justiitsministeerium) ja Jürgen Klemm (Siseministeerium)

Osalejad: Raiman Kukk, Indrek Ojari, Aet Annist, Sven Kivisildnik ja Kaarel B Väljamäe

Korraldaja: Justiitsministeerium

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.