Arvamusfestival

Septembris 20 aastat tagasi loodi Google ja aasta hiljem tutvustasid jaapanlased esimest nutitelefoni. Digiteenustel põhinevat maailma, milles täna elame, oli toona raske ette kujutada. Mida toovad meile aga järgmised 20 aastat? Kas augustihommikul aastal 2038 prindib peale plussenergiamajas ärkamist köögirobot meile geneetiliselt sobiva putukapõhise hommikusöögi enne, kui istume isesõitvasse autosse, et kihutada läbi tunneli sõbra sünnipäevale Helsinkisse? Kas meid teenindab igal sammul tehisintellektist iseõppiv assistent, kellele sada toimetust sekundis pole mingi pingutus? Kuigi sellised stsenaariumid võivad tunduda valgusaastate kaugusel, pole enamuste eelmainituslahenduste prototüübid teaduses enam uudsed. Kuidas aga soodustada seda, et need jõuaks teadusest edasi ka tootmisesse? Ja veel enam – kuidas aidata Eesti ettevõtetel luua TA-mahukate projektide abil enam lisaväärtust nii siin, kui kogu maailmas? Räägime majanduse kuldsest selgroost – kõrge lisandväärtusega tootearendusest.

Moderaator: Jüri Muttika

Osalejad: Erik Puura (Tartu Ülikool), Kaupo Reede (MKM), Jüri Nuust (ettevõtja, OÜ Fasteco) jt

Korraldajad: TTÜ, TÜ, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

... siis tuli aga sotsiaalmeedia ja inimesed kolisid oma (virtuaalsed) identiteedid sinna. Enam ei otsita Peeter Termomeetri kohta infot otsimootorist, vaid minnakse joonelt Facebooki. Nüüd on ka külmkapid internetis, kellele sobib ime hästi teksti asemel hoopis IP-aadresse meeles pidada. Kas (.ee) domeen on oma aja ära elanud? Domeeni roll on olnud interneti algusest peale võimaldada inimestel lihtsalt leida infot, mida nad otsivad - uudised.err.ee on kergem meelde jätta kui 194.36.162.136. Kas .ee domeen asendub tunnusega, mis on internetis igal liiklejal ja kõik toimib nagu vana hea" telefoniraamat? Kas poleks tore omada jätkuvalt ise kontrolli oma identiteedi üle tuues näiteks ühte kohta kokku kõik oma erinevates sotsmeedia keskkondades laiali olevad tükid - FB, Instagram, Twitter, Pinterest, LinkedIN … ? See on mõttevahetus .ee tulevikust, sest .ee on domeeninduse prototüüp Eesti inimesele.

Moderaator: Timo Võhmar (Eesti Interneti SA)

Osalejad: Peeter Marvet, Anto Veldre, Henrik Aavik

Korraldaja: Eesti Interneti SA

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Mismoodi peaks olema korraldatud lahku läinud vanemate puhul lastega seotud küsimused? Kuidas peaks riik oma sekkumispoliitikat muutma? Aruteluga üritatakse leida lahendusideid, mida ja kuidas oleks tarvis süsteemis muuta, et lapsed oleks esikohal ka siis, kui vanemad on lahku läinud. Kuidas peaksid vanemad jõudma selleni, et esikohal on lapse huvid, mitte isiklik ego või kättemaksusoov? Mida teha vanematega, kes ei oska laste hooldusküsimusi omavahel iseseisvalt klaarida? Mida peaks mõistma lapse huvidena?

Moderaator: Pille-Riin Raudsepp

Osalejad: Katrin Saali Saul (pereterapeut ja Peresaade autor), Rait Kuuse (Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler), Kristel-Liis Kaunismaa (Politsei- ja Piirivalveamet), Erkki Laaneoks (Lapsele Vanemad MTÜ)

Korraldaja: Lapsele Vanemad MTÜ

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Oma arutelus soovime mõelda sellele: Kas meie riigis on lapsed alati esikohal. Kas riigi aitamissüsteemi keskpunktiks on täiskasvanu või lapse õigused. Kui palju peab laps kannatama ennem seda kui tema õigused tagatakse. Kas oma vanematega elava lapse elu maksab sama palju kui lapsendatud või asendushooldusel lapse elu? Miks me oleme nõus maksma asendushoolduse eest selle asemel, et panustada rohkem ennetustegevusesse. Miks toetatakse vanemaid, kes ei taha abi vastu võtta ja kus on piir loota, et midagi muutub. Kus ja kellega on lapsel parem elada ja mis tingimustel?

Moderaator: Kaileen Mägi (Gordoni perekooli koolitaja ja endine ajakirjanik)

Osalejad: Liina Kersna (Riigikogu liige, Sotsiaalkomisjon), Roman Timofejev (psühholoog, pereterapeut), Ene Ahas (vandeadvokaat), Barbara Haage ja Nadezda Leosk (Sotsiaalkindlustusamet)

Korraldaja: SOS Lasteküla Eesti Ühing

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesmärk arutleda, kuidas kaasata või viia vanemaealistele seltsi ja huvitegevus lähemale, kes ise muidu kodus liikuma ei pääse.

Moderaator: Anneli Siimusaar

Osalejad: Urmas Treier (Tähtvere päevakeskusejuhataja), Eveli Lilleoja (Põhja-Sakala valla sotsiaalosakonna juhataja)

Korraldaja: Kairi Juust

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vahetustega tööl käivate vanematel on raske sobitada oma tööaega lasteaia lahtioleku ajaga. See aga kitsendab vanemate võimalusi tööturul.

Moderaatorid: Kairi Juust ja Tiia Urb

Osalejad: Ainika Zilinsk, Anneli Suits

Korraldaja: Kairi Juust

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Uuringud näitavad, et lapsed, kes magavad pikki lõunauinakuid, esineb lühem ööuni ja nende uni on rohkem häiritud. Laste ööuni ei ole piisav ja laste pikad päevased uinakud võivad olla unevõla tagajärje tulemus. Veel ütlevad uuringud, et lapsed alates 3-4aastased ei vaja lõunauinakuid või need on kuni üks tund pikad. Eesti lasteaedade keskmine lõunauinaku pikkus on 2–2.5 tundi. Arutlemegi selle üle, kas selline uinaku pikkus on mõistlik ja miks Eestis ikka veel nii pikad uinakud on kehtestatud.

Moderaator: Kene Vernik

Osalejad: Kene Vernik (psühholoog), dr. Heisl Vaher (unearst), lasteaia direktor, vanemad

Korraldaja: Hea Une Keskus

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Võtame kokku koosloome-ala aruteludes ja rühmatöödes tekkinud ideed ja ettepanekud riigi strateegilisele juhtimisele. Vaatame, kas suutsime valdkondi seostada, strateegiliselt läheneda, paremaid lahendusviise välja mõelda. Kokku võtavad koosloomeala arutelude suunajad, vestlusringi suunab omakorda Koostöö Kogu juht Teele Pehk.

Moderaator: Teele Pehk, Eesti Koostöö Kogu

Osalejad: Koosloomeala arutelude ja rühmatööde suunajad

Korraldajad: Riigikantselei, Eesti Koostöö Kogu

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Parlamendile tehtud pöördumiste menetlemise köögipool. Arutelus hindame kollektiivse pingutuse tulemuslikkust ja mõju. Arutame selle üle, kuidas üldse rahvaalgatuste mõjusust hinnata: kas parlamendikomisjonide arutelude sisukuse üle, aruteludele kutsutud osalejate järgi, algse probleemi ja pakutud lahenduse kokkulangevuse üle või hoopis mitmete tegurite koostoimes? Ühtlasi arutame, kuidas valdkondlikke eesmärke kooskõlas riigi pealisülesannetega (koostatava strateegiaga Eesti 2035) avatumalt ja mõjusamalt ellu viia.

Avame rahvaalgatuste lahendamise köögipoolt parlamendis arutatud kahe rahvaalgatuse kaudu: hoolduskindlustuse loomise ettepanek ja PÕXITi ehk põlevkivienergeetikast väljumise ettepanek.

Moderaator: Triin Vihalemm, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor

Osalejad: Hoolduskindlustuse rahvaalgatus: Kai Saks (algataja), Helmen Kütt (Riigikogu sotsiaalkomisjon), Rait Kuuse (sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler)

Korraldaja: Koostöökogu

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Participation fatigue, strategy populism, lack of leadership in state governance - sounds all too familiar? We know how to draft strategies and development plans openly and in co-creation. But what about the implementation of these strategic goals and plans? What if we replace development plans with some new tools from the digital era?

In this inspirational discussion we will look at the intruments that guide Estonian long-term development and compare the picture with the strategic approach of the Scottish government.

The discussion is part of the two-day co-creation area where the strategic state governance is in the focus and contributions to the new strategy Estonia 2035 can be made.

///

Kaasamisväsimus, arengukavade jõetus arengut suunata, eestvedamise nõrkus, strateegia-populism - tuleb tuttav ette? Strateegiaid ja arengukavasid oskame juba avatult ja koosloomeliselt koostada. Kuidas on aga lood strateegiates ja kavades kokkulepitud eesmärkide elluviimisega? Vaatame korra, millised instrumendid meil Eestis pikaajalist arengut suunavad ning võrdleme seda pilti Šoti valitsuse strateegilise agiilsusega. Mis näiteks kohustab Eestis üle 40 arengukava koostama? Mis oleksid digiajastule kohasemad alternatiiv(id) sajaleheliste pdf-ide asemel? Mis vahe on lõpututel ja lõplikel eesmärkidel strateegilises riigijuhtimises? Arutelus saavad kõik osalejad Eesti strateegilise juhtimise eest vastutajaile küsimusi esitada ja enda ammuseid ideid ühiskondlike eesmärkide elluviimise osas jagada.

Arutelu toimus inglise keeles.

Moderaator: Kaspar Kruup, generalist

Osalejad: Doreen Grove, Šoti avatud valitsemise koordinaator / Head of Open Government at the Scottish Government, Marten Kaevats, Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik / digital innovation advisor at the Estonian Government Office

Korraldaja: Eesti Koostöö Kogu / Estonian Cooperation Assembly

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.