Arvamusfestival

Kool ja õpetajad on osa noorte igapäevaelust nii täna kui 50 aastat tagasi, kuid midagi on muutunud. Uue põlvkonna eeskujudeks online maailmas on saanud influencerid, kelle platvormiks Youtube ja Instagram. Kas õpetajad käivad ajaga kaasas ja milline peaks olema õpetaja suhe influenceritega - adresseerida, kritiseerida, analüüsida, ignoreerida? Kuidas tajuvad uued arvamusliidrid ise oma vastutust noore publiku ees? Võibolla on mõlemal poole üksteiselt midagi õppida!

Arutelu juht: Kärt Lehis (DD Stratlab)

Osalejad: Inga Kukk (lapsevanem); Merilin Taimre (influencer ja blogi Paljas Porgand asutaja); Roomet Poom (Youtuber); Robin Koovit (õpilane, Viljandi Gümnaasium - Aasta Kool 2019); Martin Pent (õpetaja, Haljala Kool)

Korraldaja: Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Discussion is about the benefits of diversity for different types of organisations. Diverse workforce brings along open-mindedness and helps to grasp all potential business opportunities. It is fruitful on both management level as well as in the overall workforce. Several researches have proven that companies with more women in management positions are more profitable (IMF 2016). Research also indicates companies with more diverse workforces perform better financially (McKinsey & Company, 2018). Why diversity brings various benefits? Are Nordic and Baltic companies realizing this competitive edge?

Moderator: Annika Arras (CEO & Partner at Miltton New Nordics)

Participants: Piia Karhu, Senior Vice President, Customer experience, Finnair; Anu Realo (PhD), professor, Warwicki University (Great Britain) and University of Tartu; Kaire Tero, HR manager, Rimi Eesti Food AS; Jevgeni Ossinovski, Parliament of Estonia; Ahmed Abdirahman, Policy Expert at Stockholm Chamber of Commerce, Sweden (policy adviser, Stockholm Chamber of Commerce)

Organiser: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Discussion took place on 9th of August 2019 in Paide. It was recorded outdoors where blowing wind and rustling rain add a little flavour.

Kui tahame säilitada ning parandada Eesti konkurentsivõimet, peavad ettevõtete investeeringud tööstuse kaasajastamisse oluliselt suurenema. Ehk teisisõnu - tööstuse digipööre Eestis on võimalik, kuid veel enam vajalik. Kuidas teha seda aga olukorras, kus siinsest tööstussektorist moodustavad olulise osa väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks võib tootlikkuse tõstmine läbi digitaliseerimise osutuda väljakutseks, mille jaoks jääb puudu nii ajast kui ressursist?

Arutelu juht: Jana Pavlenkova (Prototron)

Osalejad: Raul Kirsimäe (Swedbank), Siim Sirel (Eziil), Tauno Otto (TalTech)

Korraldaja: Swedbank

Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

The Global economy has increased ten-fold during past 70 years. The economic model based on technological progress, cheap energy input and mass-scale production has created abundance of material goods and welfare. However, by now this model is compromised – broken the planetary boundaries and led humankind to the verge of social and ecological crisis. How to move on with a better plan? Consumption is the fuel for economy – how will the business do in the post-growth economy? Is circular and bioeconomy the right vehicle? Is it possible really to detach growth from resource consumption? Some socio-economic studies refer to new alternatives. These are crucial issues for politicians, social scientists, economists and entrepreneurs. For all of us.

Moderator: Kristi Saare

Participants: Kristiina Esop (Head of CSR Estonia), Mika Pantzar (Finnish futrist and economist), Mikael Malmaeus (scientist at Swedish Institute of Environment), Tea Danilov (Head of Foresight Centre at the Estonian Parliament)

Organiser: Nordic Council of Ministers´ Office in Estonia (NORDEN)

Discussion took place on 9th of August 2019 in Paide.

The discussion was recorded outdoors where blowing wind and rustling rain add a little flavour.

Erinevate vähemuste kohtumisel tekib paljusus, kelle rikkusteks pole mitte raha ja investeeringud, vaid kogemused ja lood, avatumad vaatenurgad, võrdsemad võimalused. Neurodiversiteet, feminism, veganlus, lgbt+ ja inimõigused on tulevikumajanduse väärtused. Arutelus toome need välja praeguse majandussüsteemi ahelatest. Küsime, kas innovaatilised avatud kontorid ja kiidetud ringmajandusmudelid ikka loovad uusi väärtusi? Kuidas saaksime objektistavast majanduskeskkonnast edasi liikuda? Kuidas saavad erinevad vabadusliikumised eraldi ja koos muuta seda, mida raha eest saab? Kuidas saame erisusi toetades jõuda lahendusteni, mis tagavad kõigile majandusliku heaolu?

Arutelu juht: Siim Vahtrus (SpeakSmart)

Osalejad: Aet Kuusik (Feministeerium), Kadri Sikk (Eesti Vegan Selts), Kristiina Raud (Eesti LGBT Ühing), Kaarel Veskis (Eesti Autistide Liit), Liina Rajaveer (Eesti Inimõiguste Keskus).

Korraldaja: Eesti Vegan Selts

Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. Tehniliste probleemide tõttu on salvestus lõpu poolt lühem kui toimunud arutelu.

Arutelu salvestuses esineb äikesetormist põhjustatud katkestusi ning salvestus on lühem kui toimunud arutelu.

Lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik. Naftatipu järgses maailmas on aeg hakata ümber mõtestama seda, kuidas me oma elu elame ja mis see hea elu üldse on. Sest kui me seda ei tee, tehakse see meie eest ja hoopis teistsugustele ideaalidele toetudes. Üks peadtõstev alternatiiv on tasaareng (degrowth), mis kätkeb endas majandusmootori läbilaskevõime sihilikku kahandamist, lihtsustusi elukorralduses ja sügavamat suhestumises keskkonnaga. Lähenemise pooldajad taotlevad võrdsemat ühiskonda, tervislikumat elustiili ja terviklikemaid inimsuhteid. Kuidas saaks Eestist esimene riiklik tasaarengu viljeleja, et olla valmis kõikvõimalikeks tulevikustsenaariumiteks? Tuleb lihtsalt tegema hakata! Mini-häkatoni käigus tutvustatakse lühidalt tasaarengu peamisi põhimõtteid ning eri valdkonna ekspertide käe all katsetavad osalejad erinevaid tasaarengu vaimust kantud uudseid lähenemisi kohe ka Arvamusfestivali laiemas kontekstis.

Arutelu juht: Madis Vasser

Osalejad: Liisa Aavik (nullkulu ekspert), Rainer Eidemiller (lokaalne valuuta), Riinu Lepa (uued ettevõtlusmudelid), Madis Vasser (raamistamine)

Korraldaja: Madis Vasser

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teise pensionisamba võimalik vabatahtlikuks muutmine on tihti nii kaugena tunduva pensioniteema taas teravalt päevakorda toonud. Tulevikuettekujutused väärikast vanaduspõlvest on ilusad, aga kuidas sinna jõuda? Mõtleme kaugemale: milline võiks olla pensionisüsteem aastal 2050? Kas meil on lootust pensioni saada? Kas ja kuidas selle eest võiks hoolt kanda? Sammastega või sammasteta? Milliseid alternatiive võiks praegusele süsteemile olla?

Arutelu juht: Kati Voomets (Swedbanki Rahaasjade teabekeskus)

Osalejad: Kristjan Tamla (Swedbanki pensionifondide juht), Lauri Leppik (Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur), Mare Veermaa (Järvamaa Pensionäride Koondise juht), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liidu juht), Tõnn Talpsepp (Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht ja TalTech vanemteadur)

Korraldaja: Swedbank

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Täna moodustavad inimsekkumist nõudvad käelised tegevused (rutiinsed raamatupidamistegevused; maksu- ja statistikaaruannete koostamine ja edastamine; topelt andmesisestamine; saatelehtede, deklaratsioonide täitmine jne) kogu majandus- ja ettevõtlustegevusest ligi poole, mistõttu läheb praktiliselt pool võimalikust väärtusloomest ja kvaliteedist kaduma. Reaalajamajandus on turuosaliste digitaalsete ühenduste võrgustik, kus tehingud on automaatsed ja andmed digitaalselt töödeldavas vormis, seejuures reaalajas ja standardiseeritud kujul. Reaalajamajandus hõlmab endas masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi nagu e-arved, e-kviitungid, e-saatelehed ja e-aruanded, mille eesmärk on jõuda bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonnani. Lisaks ettevõtluskeskkonnale on reaalajamajandusel potentsiaalne mõju ka tarbimiskeskkonnale, võimaldades tarbijatel saada täpsemat ja usaldusväärsemat infot toodete kohta, sealhulgas näiteks seda, kui suur on ühe toote süsinikujalajälg võrreldes mõne teisega.

Kui palju teeme tühitööd ja kui kaugel oleme reaalajas toimuvatest finantstehingutest ja administratiivsetest toimingutest ning kas üldiselt oleme valmis mõtlema reaalajas ja online’is toimiva ühiskonna suunas? Tehnoloogia areng on loonud võimalused tühitöö kaotada ja andmeid efektiivsemalt edastama, kuid nüüd on küsimus selles, kas oleme ise valmis muutuma ja harjumuspärast unustama, sealhulgas tarbimisharjumusi muutma?

Arutelu juht: Christman Roos

Osalejad: Christman Roos, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik, reaalajamajanduse visionäär ja entusiast Janek Rozov, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja, avalike e-teenuste „nähtamatuks“ muutja Külli Kraner, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna juhataja, reaalajamajanduse visionäär ja eestvedaja Aime Roosioja, Türi Vallavalitsuse finantsjuht, raamatupidamise ning e-arvete asjatundja Kaido Heinsalu, Tieto Estonia AS äriarendusjuht, reaalajamajanduse entusiast ja kasutajakogemuse (UX) asjatundja Liisi Karindi, keskkonnateadliku startup’i "EcoLogIT" kaasasutaja, reaalajamajanduse entusiast ja süsinikujalajäljekütt Marika Korka, Statistikaameti äritehnoloogia osakonna arenduste juht, reaalajamajanduse entusiast ja aruandluse asjatundja

Korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas see on meie tulevik, et meie terviseandmeid hakkavad analüüsima ja otsuseid vastu võtma robotid? Mis on selle ohud või kasud inimesele? Kas neid innovatsioone tehnoloogias peaks kartma? Kui palju me tavainimestena peame teadma sellest, kuidas meiega seotud otsuseid tehakse juba praegu ja kuhu liigub tulevik? Kellele kuulub rakk, süda, maks, mis 3D prinditakse? Ja, kes vastutab? Kas meditsiini puudutavaid otsuseid saab teha vaid tõenäosuse ja matemaatilisuse teel? Juriidilises maailmas räägitakse juba ka robotite inimõigustest. Mis saab siis kui nendele meie tervist analüüsivale robotile antakse inimõigused? Tehnoloogiline maailmalõpp?

Moderaator: Peeter Marvet (tehnokratt, Zone Media OÜ)

Esinejad: Ants Nõmper (advokaadibüroo Ellex Raidla), Tõnu Esko (Tartu Ülikool), Krista Fischer (Geenivaramu), Katrin Laas-Mikko (bioeetik, SK ID Solutions AS kvaliteedijuht)

Korraldaja: Eesti Interneti SA

Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kodanikuks olemise tuum on poliitiline kodakondsus: see, kui palju inimene on sisuliselt kõrgema võimu kandja oma seisundi, teadmiste, oskuste ja tegutsemisvalmiduse poolest. Poliitilise kodakondsuse oleviku- ja tulevikuperspektiividele oligi pühendatud eestikeelse teadusajakirja Acta Politica Estica EV 100 erinumber, mida kohapeal ka esitletakse. Arutelus rakendatakse neid lähenemisi, et mõtestada Arvamusfestivali tänast rolli ja arenguvõimalusi sisulise kodakondsuse kasvatajana. Arutelus osalevad Acta autorid, Arvamusfestivali korraldajad ja külalised. Samuti saab lugeda trükisooja erinumbrit.

Moderaator: Leif Kalev

Osalejad: Acta Politica Estica erinumbri autorid Raivo Vetik, Mari-Liis Jakobson ja Gerly Tammiste.

Korraldaja: Acta Politica Estica

Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.