Arvamusfestival

Kas pidevad uuendused ja tehnoloogiad aitavad suurendada meie ühiskonna ühtsust ja teenustele ligipääsu ning heaolu või hoopis vastupidi? Kas riigi roll on tulevikus olla uute lahenduste suurim katsetaja ja ingelinvestor või siiski mitte? Kujutame ennast aastasse 2053 ning mõtleme, milline on meie argipäev muutunud tehnoloogilises reaalsuses ning millised muudatused peame täna tegema, et 2053 Eesti oleks paik, kus tahame elada. Eesmärk on tajuda, kui ambitsioonikad me saame "Eesti 2035" strateegias olla ning millised lahendused või teemad panevad inimesi mõtlema ja ümber mõtlema.

Arutelu juht: Ivo Visak (Aestia koolitaja ja Velveti produtsent)

Osalejad: Eesti president Kersti Kaljulaid; Henry Kattago, riigikantselei strateegiabüroo juht ja "Eesti 2035" vedaja; Annika Uudelepp, OECD vanemnõunik; Tarmo Jüristo, Praxise juht.

Korraldaja: Riigikantselei

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Üleminek taastuvatele energiaallikatele on Euroopas tõsiasi ning vaidlus käib vaid selle kiiruse piisavuse üle. Ka Eesti toodab juba praegu arvestatava osa energiast taastuvatest allikatest ja täidab omale lähemaks ajaks võetud kohustusi nõnda hästi, et on suuteline ka teistele riikidele statistilisi kvoote müüma. Mida ehk laiemalt ei teadvustata, on see, et enamik Eestis toodetud taastuvenergiast tuleb puidu põletamisest. Sellel on aga hulk negatiivseid mõjusid, mille avaldumist saab osaliselt vältida. Kuna lähikümnendil on ees hulk otsuseid, mis meie tuleviku energeetikat puudutavad ning teemal on ka väga vahetu puutumus pakiliste metsa küsimustega, siis selle küsimuse lähem uurimine on hädavajalik.

Arutelu juht: Sigrid Solnik

Osalejad: Virve Sõber (Tartu Ülikooli teadur), Liis Kuresoo (Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert) Kristel Järve (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja), Kadri-Aija Viik (MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees)

Korraldaja: Eestimaa Looduse Fond

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tänapäeval on keeruline leida inimest, kes mingil moel tehnika või tehnoloogiaga kokku ei puutuks. Robootika ja AI areng on kaasa toonud revolutsioonilised arengud kõigis eluvaldkondades, alustades kommunikatsioonist ja transpordist ning lõpetades terviseteenuste ning sõjaväega. Meie seas kasvab uus põlvkond, kes on harjunud, et programmeerimine on sama oluline kui kirjaoskus ja kõike keerukat või tüütut annab automatiseerida. Kuidas ennast uue generatsiooni jaoks valmis panna? Mis roll on inimesel tulevikus? Mis saab meie töömaailmast?

Arutelu juht: Ave Laas

Osalejad: Karl-Tanel Paes (Generatsioon R esindaja, robootikahuviline), Sander Laas (Generatsioon R esindaja, robootikahuviline) , Andres Sirel (Insplay tegevjuht), Aivar Haller (Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees), Ede Shank-Tammkivi (Hüppelaud suvekooli tegevjuht)

Korraldaja: Robotex MTÜ

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Digiteadlikus toob paremad otsused, kuid ka suurema julguse riskida. Kust saab noor vajalikud digiohutuse ja küberkaitse oskused? Teisalt tuli suurima murekohana välja vähene koolipoolne tugi sisuliste digiohutuse ja küberkaitse teemade õpetamisel, sest tavaline õpetaja või õpetajaid toetav haridustehnoloog pöörab enamasti tähelepanu küll „heale käitumisele internetis“, kuid vähem õpilase tehnilisele oskusele ennast ise keerulises olukorras aidata ehk olla omamoodi loov. Lapsed ootavad huvitavat ja õpetavat sisu, kuid keegi ei paku neile seda. Lapsed tahavad olla tarbijad, mitte loojad.

Arutelu juht: Catlyn Kirna

Osalejad: Artur Luik (eetline häkker), Marit Sukk

Korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus

Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tööturul on puudu inseneridest ja teistest tehniliste erialade spetsialistidest ning tulevikus töökohtade arv tehnilistel aladel kasvab. Kuigi PISA testi järgi on Eesti noored loodus- ja täppisteadustes maailma parimad, ei minda piisavalt tehnilisi erialasid õppima ega soovita seal töötada. Inseneride puudusel teadmuspõhisele majandusele üle minna võimalik ei ole, tööviljakus ei tõuse, kui me ei saa hakata tegema nutikamat tööd. Kuhu kaob noorte huvi tehniliste erialade vastu?

Arutelu juht: Tiia Randma (Kutsekoja juhatuse liige)

Osalejad: Taavi Veskimägi (Elering, juhatuse esimees), Hendrik Voll (TalTech´i õppeprorektor), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees), Agnes Vask (Tartu Tamme Gümnaasiumi tehnoloogia õppesuuna juht ja füüsikaõpetaja)

Korraldaja: Kutsekoda

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tugispetsialistide (eriti logopeedide ja eripedagoogide) puudusest on saanud üldtuntud teave. Pikas plaanis tuleb spetsialiste kindlasti juurde koolitada, kuid see võtab aastaid. Kuidas toimida juba täna nii, et vähese ressursi juures saaksid kõik lapsed vajalikku abi? Tutvustame olemasolevaid ideid ning loome ühiselt lahenduste kava, mis võiks aidata kõiki Eesti haridusasutusi ja omavalitsusi, keda tugispetsialistide puudus kimbutab.

Arutelu juht: Tandemjuhid Nele Labi (Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht) ja Liina Põld (Haapsalu Linnavalitsuse abilinnapea hariduse alal)

Osalejad: Mailis Reps (Eesti haridus- ja teadusminister), Terje Jürivete (Pärnu linna kaasava hariduse spetsialist) Aaro Nursi (logopeedide kutsekomisjoni liige ning Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse juht), Karin Soosalu (Neeme kooli direktor) Marie Petrovitš (Innove Rajaleidja videologopeed), Tiina Kütt (Innove Rajaleidja Lääne-Eesti piirkonna juht), Piret Liba (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik)

Korraldaja: SA Innove

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti koolides on terav puudus õpetajatest ning erinevate uuringute ja analüüside põhjal see probleem lähiaastatel ainult süveneb. Gümnaasiumilõpetajate huvi õpetajaks õppimise vastu on väike. Samas on mõnevõrra kasvanud teiselt erialalt tulnud inimeste huvi omandada õpetajaamet ümber- või täiendusõppes. Arutelu käigus avame peamisi põhjuseid, kuidas ennetada noorte õpetajate läbipõlemist ja koolist lahkumist. Ka seda, kuidas lahendada õpetajate kriisi ja milliseid oskusi, teadmisi, haridustaset ning hoiakuid peaksid kandma inimesed, kes tulevad karjääripöörde kaudu õpetama.

Arutelu juht: Heidi Maiberg (DD Stratlab)

Osalejad: Kristi Vinter (Tallinna Ülikool), Jüri Kurvits (TLU didaktik), Margot Möller (Noored Kooli), Mart Kiis (õpetaja), Raino Liblik (Tallinna Kuristiku Gümnaasium), Margit Timakov (Õpetajate Liit), Katri Lamesoo (TÜ haridusuuenduskeskus), Meelis Brikker (Tartu Erakool, DigiYouth), Triin Noorkõiv (Alustavat õpetajat toetav kool), Pirkko Valge (Heateo SA), Anne Pärtel (Kehra kool), Ulvi Mustmaa, Ita Ilves (TÜ Haridusuuenduskeskus, Miina Härma Gümnaasium), Mari-Liis Nummert (TÜ eetikakeskus, Noored Kooli vilistlane), Joosep Heinsalu (õpetajaõppe üliõpilane) ja mitmed teised.

Korraldaja: Huvitav Kool

Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Koos ajaga ja arengutega ühiskonnas on muutumises ka Eesti lasteaed. Iga päev puutuvad lasteaednikud kokku erinevate olukordadega, kus on määravaks avatus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, koostööoskus ja meeskonnatöö. Meie koolieelikud on tublid akadeemilistes oskustes, kuid sotsiaalne koolivalmidus jääb vajaka. Miks? Kas ja mil moel peaks Eesti lasteaed muutuma? Missugused on tulevikuoskused, mida ootame lasteaiast kooli astujalt. Mida ootab ja vajab ühiskond? Milline roll on tuleviku lasteaias õpetajal. Mida ootab kool? Mida peaks lasteaias muutma, et paraneks meie koolieelikute sotsiaalne koolivalmidus.

Arutelu juht: Anneli Adermann

Osalejad: Katrin Helendi (Tartu lasteaed “Terake” direktor), Jaana Koger (Tartu lasteaed “Terake” õpetaja), Maie Roos (MLA Viimsi Lasteaiad direktor), Eda-Mai Tammiste, (Anija Valla Lasteaiad direktor), Anneli Laamann (Teelahkme Lasteaia direktor), Mailis Reps ja Kaidi Maask (HTM-i esindajad)

Korraldaja: Eesti Lasteaednike Liit

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas haridus on unistuste elluviija ja ilusa elu tagaja, millised trendid kujundavad hariduselu homme? Oleme hoogsalt astumas mitmekesisesse haridus- ja tööelu trendide maailma: elukestev õpe, töökohapõhine õpe, e-õpe, voucher, vabakutselisus, kodukontor, üldpädevuste olulisus, erialateadmiste lühiajalisus, tehnoloogia areng. Paneme kokku visioonipildi kõrgkooli õppest ja õppejõu näost, rollidest ja edukuskriteeriumitest aastal 2030, tagamaks tudengisõbralik, tööandjate ja riigi ootustele vastav ning mõnus, pöörane ja praktiline haridus.

Arutelu juht: Kristjan Oad (EEK Mainor tegevjuht)

Osalejad: Mailis Reps (Haridusminister); Kristiina Tõnnisson (TÜ, kõrgharidusjuht ja kõrghariduse programmide rahvusvaheline hindaja); Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor); Enno Lend (TKTK rektor); Mait Rungi (EEK Mainor rektor).

Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eestis on koolide tase erinev tulenevalt laste vanemate sotsiaalmajaduslikust ning rahvuslikust taustast. Vanemate ootused haridusele ning laste ligipääs kvaliteetsele haridusele mõjutavad õpilase tuleviku võimalusi. Milline on hea haridus? Kuidas siis ikkagi on, kas me suudame väikekoolides pakkuda sama head haridust kui keskuste koolides? Kes vastutab maakoolide kvaliteedi eest ning kas suurem kaasamine (vanemad, ettevõtjad jne) võiks anda noortele erinevaid perspektiive? Üritame kummutada või kinnitada levinud seisukohti: “Hea haridus on kallis”, “Laps peab saama käia kodulähedases koolis”, “Maa/väikekoolides on väiksemad võimalused saada head haridust”, “Mammutkoolid ei ole lapsesõbralikud”.

Arutelu juht: Angela Ader (DD Stratlab )

Osalejad: Grete-Stina Haaristo (Anna Haava nim Pala Kool), Raino Liblik (Tallinna Kuristiku Gümnaasium ), Heidi Uustalu (Kiviõli 1. Keskkool), Tartu Demokraatiliku Võlukooli esindaja

Korraldaja: Huvitav Kool

Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.