Arvamusfestival

Arvamusfestivalil toimunud paneelarutelu keskendus infosõjale, demokraatia tugevdamisele ja kogukondade efektiivsele kaasamisele. Olles sügavale juurdunud küsimustes nagu väärinfo levik, kommunikeerimine ja usalduse loomine, pakkusid panelistid mitmeid teravaid ja edasi viivaid vaatenurki.

📌 Demokraatia ja infosõja tasakaalustamine Eestis.

📌 Kogukondade kaasamise meetodite parandamine ja regulaarne rakendamine.

📌 Väärinfo monitoorimine ja faktikontrolismi olulised aspektid.

💬 „Demokraatia maailmas, Eestis õnneks mitte veel väga, on taandunud 10 aastat järjest.” – Margo Tundmatu

💬 „Avalik teave ei jõua nendeni... ja siis nad hakkavad haarama selle järgi, mis on neile kättesaadav...” – Maarja-Liina Saar

💬 „Kui me mõtleme, et jätame selle kaasamise lihtsalt ära. Ei, te istute kohtus inimestega pärast.” – Keiu Telve

💬 „See peabki olema hind, mida ühiskond talub.” – Martin Laine

💬 „Jääda objektiivsesse reaalsusesse on keeruline, kui vastas on süsteem.” – Martin Laine

„Meie rahvas mingit järgmist okupatsiooni enam üle ei ela.” – Peeter Tali | Kuidas Rahastada Riigikaitset?

Riigikaitse rahastamine on alati olnud tuline teema, kuid tänases maailmas on see saanud veelgi olulisemaks. Selle arutelu käigus keskenduti Eesti riigikaitsekulutuste planeerimisele ja vajadusele leidlikult rahastamisallikaid leida.

📌 Riigikaitsekulude kavandamine 2026. aastaks

📌 Euroopa Liidu eelarve ja rahastusmehhanismid

📌 Kinnisvaraga seotud maksupoliitika mõjud

Korraldaja: Eesti Väitlusselts koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega

Moderaator: Andreas Kaju

Osalejad:

Meelis Oidsalu (julgeolekuekspert)

Liis Elmik (Swedbanki vanemökonomist)

Madis Vasser (Rohetiiger)

Rainer Saks (julgeolekuekspert)

Tuleviku hariduse arutelu keskendus Eesti haridussüsteemi arengu stsenaariumide loomisele aastaks 2035. Arutelu tõstatas küsimusi, kuidas tehnoloogia ja loovus mõjutavad õpetamise viise ning õpilaste arengut. Tõstatati stsenaariumide põhise lahenduste leidmise tähtsus ja koostöövajadus tuleviku lõimimiseks haridusse.

**Teemad:**

- Hariduse tulevikustsenaariumid ja nende mõju õpetajatele.

- Tehnoloogia roll ja väljakutsed hariduses.

- Õpetajate sotsiaalsete ja loovate oskuste säilitamine.

- Stsenaariumide arendamise ja koostöövajadus.

Arutelus osalejad: publik ja „Noored Kooli“ osalejad ning vilistlased.

Arutelujuht: Madeleine Tults (Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi meetodijuht ja tulevikumõtlemise konsultant), Johanna Vallistu (Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi tegevjuht ja tulevikumõtlemise konsultant)

Kuidas saavad koolijuhid juhtida muutust hariduse tulevikus? See küsimus pani aluse Arvamusfestivali arutelule, kus fookuses olid koolijuhtide juhtimisrollid ja hariduse tulevik. Kuulajad said väärt mõtteid ja praktilisi juhiseid, kuidas haridussüsteemi arendada ja kogukonda tõhusamalt kaasata.

**Parimad tsitaadid**:

- „Kas koolijuht on tippjuht? Ma arvan, et täiesti kindlalt tippjuht.” → Liisa-Maria Lees

- „Haridus ja hariduskogemus loovad meie riigi ja tuleviku.” → Egle Rumberg

- „Kui me tahame, et iga Eesti koolijuht oleks tippjuht, siis me peaks tahtma ka, et iga Eesti omavalitsuse juht oleks tippjuht.” → Egle Rumberg

- „Kaasamine on ju väga paljuski päeva lõpuks kaasatute tunne.” → Jüri Käosaar

**Teemad**

- Koolijuhtide strateegilise planeerimise tugevdamist.

- Juhtimise autonoomsuse ja toetusmehhanismide parandamist.

- Lahenduste leidmist ressursside ja tulevikuoskuste haldusele.

- Rolli ja vastutuse selgust kogukonna ja omavalitsuste kaasamisel.

Arutelus osalejad: Romet Piller (Rõngu Keskkooli juht), Egle Rumberg (Audru Kooli ja Lindi Lasteaed-Algkooli direktor, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore haridustegelase preemia laureaat), Jüri Käosaar (Harku Vallavalitsuse abivallavanem), Liisa-Maria Lees (Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juht)

Arutelujuht: Urmo Uiboleht (TERA koolijuht ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees)

Kuidas muuta haridussüsteem tulevikukindlaks? Arutlus keskendus tehisintellekti kasvavale rollile hariduses ja tehnoloogia integreerimisest tulenevatele võimalustele ja väljakutsetele.

**“Haridus peab olema uudishimu turgutaja, mitte lihtsalt faktide õpetaja.”**

→ Karola rõhutas hariduse eesmärki [12:34].

**“Hindamine on üks väga oluline komponent õppimises.”**

→ Siim tähelepanu hindamise olulisusele [18:06].

**“Haridussüsteem peab muutuma säilenõtkeks tehisaru uuendustega toimetulekuks.”**

→ Ivo Visak rõhutas muutuste vajadust hariduses [25:45].

**“Ma arvan, et meie põlvkond on tehisintellekti tulekust kõige enam mõjutatud.”**

→ Karola mure AI mõju üle [31:22].

TI-hüpe on välja kuulutatud. Aga mis saab neist, kellel jäi isegi Tiigrihüpe tegemata?

Arutelus räägime õpetajate, noorte ja otsustajatega sellest, kuidas tagada, et TI-hüpe ei muutuks kihutavaks rongiks, millest osa inimesi lihtsalt maha jääb. Millised müüdid digipädevuse puhul endiselt püsivad? Kuidas saab haridussüsteem pakkuda tuge, mis on päriselt kättesaadav ja inimlik? Tule kuulama, kaasa rääkima ja hüppama – olgu sul hüppeid tehtud üks, kaks või mitte ühtegi!

Arutelus osalejad: Ivo Visak (SA TI-Hüpe tegevjuht), Siim Ruul (Pärnu Koidula ja Pärnu Sütevaka õpetaja), Karola Lee Aasavelt (Paide Riigigümnaasiumi õpilane)

Arutelujuht: Oleg Shvaikovsky (pikaajalise tehnoloogiataustaga haridusekspert, õpetaja, investor)

Kuidas tagada võrdsed võimalused igas Eesti koolis ja millised on haridussüsteemi suurimad väljakutsed? Arutelud Eesti haridusvõrgu tulevikust andsid võimaluse süveneda mitmetesse olulistesse teemadesse, pakkudes praktilisi lahendusi ja näiteid koostöö võimest.

„Eesti maakoolid teevad täpselt sama hästi ja vahest isegi paremini haridustulemust kui linna koolid.”

→ Triin Lauri maakoolide tugevusi käsitledes

„Minister sellele heakskiidu annab, saame teha konsultatsiooni partneritega...”

→ Henri Kattago seadusandlike lahenduste vajalikkuse kohta

„Meil on väga-väga palju ettepanekuid, kuidas just kõiki neid eripära...”

→ Kristina Siimar ressursside tõhususe teemadel

„Kogukond just nimelt noh, maakontekstis...”

→ Kadri Kangro kogukonna rolli rõhutades

**Teemad**

- Eesti haridusvõrgu hetkeseis ja võimalikud arengusuunad

- Koostöö tähtsus ja kogukonna kaasamine hariduse arendamisel

- Koolivõrgu muutuste mõju kohalikule kogukonnale

- Finantssurve ja selle mõju koolivõrgule

- Õpilaskodude puudumine ja haridusvõrgu kättesaadavus

Arutelus osalejad:

Triin Lauri (Tallinna Ülikooli dotsent), Kristina Siimar (Skaala Impacti juhataja), Henry Kattago (Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler), Kadri Kangro (Rõuge Vallavalitsuse abivallavanem haridus- ja sotsiaalalal)

Arutelujuht: Annika Räim (Targa Tuleviku Fondi juht, treener, mentor)

Kas haridussüsteem vastab tuleviku nõudmistele?

Hariduse tulevik ning reformide vajadus olid Arvamusfestivali keskmes, kus arutleti, kuidas kohandada haridussüsteemi vastamaks tänapäeva ja tuleviku tööturu vajadustele. Kuulajad saavad kasulikku ülevaadet uuenduslikest ideedest ja praktikatest, mis võivad Eesti haridusmaastikku mõjutada.

**Parimat Tsitaadid**:

- „Elada ja mida sul vaja on selleks, et elada.”

→ Margit Sutrop, rõhutades hariduse praktikas.

- „Eesti kool siiski veel toimib, hoolimata poliitikute pingutustest.”

→ Taavi Kotka kriitilise pilguga

- „Mine ja vii ellu, et kasvõi alusta siis nagu oma kodukoha koolist...”

→ Taavi Kotka, üleskutse praktilisteks tegudeks.

**teemad**

- Elukestva õppe tähtsust muutuvas maailmas.

- Reaal- ja humanitaarteaduste tasakaalu leidmist.

- Haridussüsteemi jätkusuutlikkuse väljakutseid.

- Praktiliste oskuste puudujääke ja ettevõtlikkust.

- Kooli ja kodu jagatud vastutust.

Arutelus osalejad:

Cordelia Paap (Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilane), Margit Sutrop (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja), Taavi Kotka (ettevõtja)

Arutelujuht:

Indrek Lillemägi (Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi koolijuht)

„Kui meie ettevõtjad hakkavad toimetama maailmaturul, saavad nad aru, et neil on absoluutselt essentsiaalne intellektuaalomandi loomine.”

→ Mart Ustav

„Faraday ütles, et excellence. Ma ei tea, mis sellest kasu on, aga ma olen päris kindel, et ühel päeval hakatakse seda maksustama.”

→ Mart Saarma

**Teemad**

- Hariduse peamine eesmärk: õnnelike inimeste kasvatamine

- Kuidas efektiivselt rakendada teaduslikke teadmisi majanduses

- Intellektuaalomandi tähtsus Eesti ettevõtetele

- Innovatsioon ja jätkusuutlikkus naabermaade kontekstis

Arutelus osalejad: Mart Saarma (Eesti Teaduste Akadeemia president ja akadeemik), Kai Realo (ettevõtlusspetsialist, Ragn-Sellsi juht ja Tööandjate keskliidu volikogu esimees), Mart Ustav (akadeemik ja Icosageni asutaja), Indrek Heinla (Eesti Teadusagentuuri strateegilise TA tegevuse toetamise vanemkonsultant), Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja)

Arutelujuht: Kristjan Pihl (Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik)

Viimases arutelus keskenduti juhtimiskultuurile, investeerimisstrateegiatele ja usalduse taastamisele. Arutelu võtab kokku majandusarengu arutleuploki ja teeb konkreetsed soovitused poliitikakujundajatele, juhtidele ja akadeemikutele.

- „Juhtimises saab paremini ja on vaja paremini.”

→ Erkki Raasuke [14:15]

- „Eestis on usalduskriis täna, keegi ei usalda mitte kedagi.”

→ Hando Sutter [26:12]

- „Kompetentne, tugev ametkond on ülioluline.”

→ Erki Keldo [56:11]

- „Me teame väga hästi, mida teha, aga me ei tea, kuidas pärast seda meid tagasi valitakse...”

→ Urmas Varblane [01:21:32]

Teemad

- Kuidas suunata investeeringuid pikaajalise kasu nimel.

- Juhtimiskultuuri parandamist kiiremaks reformide elluviimiseks.

- Usalduse taastamise meetmete loomist.

- Innovatsiooni rolli majanduskasvus.

- Noorte kaasamise olulisust.

Osalesid Erkki Raasuke, Erki Keldo, Hando Sutter, Urmas Varblane; Modereeris Erkki Raasuke.

Kas juhtimiskultuur saab mõjutada majanduskasvu? Sellele küsimusele otsiti vastust Arvamusfestivali paneeldiskussioonil, kus tippspetsialistid arutasid, kuidas täiustada Eesti juhtimist ja suurendada majanduse konkurentsivõimet. Kuulaja saab siit praktilisi teadmisi, kuidas juhtimiskvaliteet ja -praktikad võiksid vähendada piiranguid ja edendada sihitust.

„Juhtimisest oleneb, kas head ideed saavad teoks, kas inimesed soovivad panustada...” → Madis Toomsalu.

„Juht võiks sõnastada sihi. Ja siis läbi juhtimise nagu viia inimesi selles suunas...” → Rain Epler.

„Usalda oma inimesi.”

→ Maaja Vadi.

„Juht kui teenija ja keskkonnalooja.”

→ Madis Toomsalu.

**Teemad**

- Juhtimiskultuuri mitmekesisus Eestis ja selle mõju.

- Kuidas ületada avaliku ja erasektori juhtimisbarjäärid.

- Kultuuride ühendamise väljakutsed start-up keskkonnas.

- Juhtimiskvaliteedi mõju majanduse tootlikkusele.

- Kestlikkus ja sotsiaalne vastutus juhtimise osana.

**Osalejad**

Maaja Vadi (pikaajaline juhtimise uurija), Andres Kütt (muutuste juht nii era- kui avalikus sektoris), Kai Realo (kogenud juht, ettevõtluse eestkõneleja), Rain Epler (nii era- kui avaliku sektori kogemusega juhikeskse juhtimise pooldaja)