Arvamusfestival

Kas Eesti majandus peaks keskenduma kõigile valdkondadele või valima vaid teatud nišše? Arutelu pakub sügavaid vaateid, kuidas strateegiline innovatsioon ja teadustegevus võiksid Eesti tulevikupotentsiaali kasvatada.

„Kas panustada kõigisse või valida võitjaid.”

→ Urmas Velve kasvu ja fookuse valiku dilemmast [01:58]

„Iga euro, mis me paneme sisse nii-öelda liikmesmaksuna, tegelikult peab rohkem raha tooma tagasi ettevõtetesse.”

→ Sandra Särav majanduse rahastamisest [22:27]

„Et kas me tahaksime hakata investeerima selleks, et meil 20 aasta pärast oleks külluslik tuumaenergia...”

→ Martin Kruus tuumaenergia tulevikust [01:24:00]

„Väetist tuleb anda sellele kapsale, mis kasvab, teistele pole mõtet.”

→ Heido Vitsur strateegiliste investeeringute tähtsusest [12:18]

- Kas keskenduda kõigile valdkondadele või valida konkreetseid nišše.

- Teadus- ja arendustegevuse ning regulatsioonide tõhususe küsimused.

- Tuuma- ja hüdroenergia plaanide kiirendamise vajadus.

- Idufirmade ja tehnoloogia sektori toetuse suurendamine.

Osalesid: Urmas Velve, Sandra Särav-Tammus, Martin Kruus, Heido Vitsur; Modereeris Urmas Velve.

Kuidas saab Eesti majandusarengut kiirendada ja milliseid reforme vajab avalik sektor? See arutelu keskendub nendele küsimustele, pakkudes sisukaid mõttevahetusi ja praktilisi lahendusi. Osalejad jagavad oma vaateid, kuidas tagada tõhusad reformid ja paremad juhtimisstruktuurid.

„Miski ei ole tähtis, kui kõik on tähtis.”

→ Taavi Kotka selgitab prioriteetide seadistamise tähtsust [04:52].

„Avalikus sektoris on niimoodi, et sul tuleb neid probleeme kogu aeg sisse.”

→ Rait Kuuse juhib tähelepanu pidevatele väljakutsetele [22:50].

„Ei ole olemas maailmas probleem, mida ei saa rahaga ära jagada.”

→ Taavi Kotka rõhutab ressursside tähtsust probleemide lahendamisel [01:07:32].

Arutleme:

Kuidas seada majandusarengu prioriteete.

Avaliku sektori juhtimisstruktuuride parandamist.

Poliitiliste tsüklite mõju otsustamisele.

Koolireformide vajadust ja kaasamist.

Motivatsioonisüsteemide arendamist avalikus sektoris.

Osalevad Kristina Siimar, Raigo Uukkivi, Taavi Kotka ja Rait Kuuse. Modereerib Külli Taro.

Euroopa Liit seisab pöördelisel hetkel. USA majandus on 20 aastaga kasvanud oluliselt kiiremini kui EL-i oma. Samal ajal survestavad Euroopat globaalne ebastabiilsus, kaitsekulude kasv ja rohepöördega seotud pinged. Kui EL tahab säilitada oma mõju, sotsiaalse stabiilsuse ja julgeoleku, peab tema majanduslik selgroog olema tugev.

„See nii-öelda majanduslik aktiivsus tekib kas Prantsusmaal, Saksamaal või mõnes teises liikmesriigis.”

→ Sven Mikser juhib tähelepanu, et kuigi kõik maksavad, siis kaitsetööstuse töökohtade ja investeeringute tegelik kasu läheb peamiselt suurtele riikidele.

„See inimene peaks vangis olema.”

→ Jaak Madison ründab Ursula von der Leyeni tegevust EL-i eelarve kujundamisel ja viitab tema seotusele vaktsiinilepingute varjamise skandaaliga.

„Me ei olegi konkurentsivõimelised.”

→ Marina Kaljurand rõhutab, et seni, kuni liikmesriigid lasevad end üksteise vastu välja mängida ja kauplevad erandeid, ei saa EL toimida tõelise ühisturuna.

„Kui ta on päriselt prioriteet, siis ei tohiks ta lihtsalt eelarveläbirääkimiste jooksul ära kaduda.”

→ Urmas Paet rõhutab, et Euroopa Liidu kaitsevõime ei tohi sõltuda ainult valjuhäälsetest sõnumitest – see peab kajastuma ka konkreetsetes rahastusotsustes.

Saates arutatakse:

– Miks Euroopa majandus on jäänud USA-st drastiliselt maha

– Mida tähendab uus “Konkurentsivõime fond” ja kas see aitab või takistab

– Kuidas Euroopa saaks taas olla globaalne innovatsiooni- ja tööstusjõud

– Miks tuleb Euroopa eelarve kujundada uue geopoliitilise reaalsuse järgi

🎙️ Arvamusfestivali debatil osalevad Marina Kaljurand, Sven Mikser, Urmas Paet ja Jaak Madison. Modereerib Johannes Tralla.

🔊 Kuula nüüd ja mõtle kaasa – kas Euroopa suudab end päästa?

Töövaidluskomisjoni juhataja loeb saabunud avaldust, avaldaja nimi on tuttav – kümnes kord vaidluses. Üks töötaja on suutnud tülli minna kümne erineva tööandjaga! Ta pole ainukene staarvaidleja, neid on veel. Kui palju on tööandjal õigus infot töötaja eelnevate tegemiste kohta teada? Kus lõpeb taluvuspiir ja algab pahatahtlik ärakasutamine? Kas oma õiguste eest seismine võib minna liiale?

Arutelus osalejad: Helen Tonkson (Töövaidluskomisjoni juhataja), Kaido Padar (Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige), Heli Raidve (lektor ja tööõiguse ekspert), Maili Mäehunt (töötajate usaldusisik)

Arutelujuht: Katariina Libe (kirjanik ja näitleja)

Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Eestis on hulk töötajaid, kes madala haridustaseme, keerulise sotsiaalse tausta või mingi muu põhjuse tõttu satuvad olukordadesse, kus nad nõustuvad kõikide tööandja nõudmistega, et säilitada tööd ja sissetulekut. Nõustutakse ohtrate ületundidega, suurtele kahjuhüvitise nõuetega ja loobutakse sotsiaalsetest garantiidest. Milline on tööandja roll endast nõrgema osapoole kaitsmisel?

Arutelus osalejad: Kaire Saarep (Tööinspektsiooni peadirektor), Kaia Vask (Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees), Ille Nakurt-Murumaa (EVEA president)

Arutelujuht: Katrin Lust (ajakirjanik)

Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Riigikulud on läbipõlemise tõttu väljastatud töövõimetuslehtede hüvitamisele viimase viie aastaga 6-kordistunud, rääkimata ravikuludest ja saamata jäänud tuludest ettevõtetele. Graafikuga tööl on suurem risk tervisele, kuid pole selge, kas töö- ja puhkeaja regulatsioonid toetavad töötajate ja tööandjate huve. Kas kohustuslik pikem puhkeaeg täidab eesmärki?

Arutelus osalejad: Kaire Saarep (Tööinspektsiooni peadirektor), Maren Penu (Prisma personalidirektor), Kristi Lomp (Selver AS juhatuse liige), Siiri Kullamaa (Eesti Õdede Liidu lõuna piirkonna juht)

Arutelujuht: Deisi Helemäe-Sarv (ajakirjanik)

Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Tööõnnetusi alaraporteeritakse ja kutsehaigestumisi aladiagnoositakse. Tervise halvenemine tähendab inimese jaoks ravimite näol suuremaid väljaminekuid, tihti töötasu vähenemist või lausa töö kaotust. Kas kindlustussüsteem on tööandjale kulu või hoopis kulude kokkuhoid? Milliste kulutuste ja investeeringute tegemine on inimese tervise hoidmise seisukohalt mõistlik ootus tööandjale?

Arutelus osalejad: Silja Soon (Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja), Liina Naaber-Kivisoo (Viru Maakohtu kohtunik), Andres Piirsalu (Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige)

Arutelujuht: Peep Peterson (endine tervise- ja tööminister ning ametiühingujuht)

Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Eestis haigestub igal aastal hinnanguliselt ligi 800 inimest tööst põhjustatud vähki, kuid neist diagnoositud on NULL. Noored mehed autoremonditöökodades ei tea, et diisliaurud ja kemikaalid mõjutavad viljakust ja võivad põhjustada kurgu- ja neeluvähki. Kaubapaigutajad ei seosta ööajal töötamist rinnavähi tekkega. Kuidas ennetada, tõsta teadlikkust, rakendada olemasolevaid nõudeid ja diagnoosida?

Arutelus osalejad: Kerttu Sepp (Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor), Tanel Kiik (Riigikogu liige, endine tervise- ja tööminister), Kadri Mägi-Lehtsi (Roche Eesti OÜ tegevjuht ja Tööandjate Keskliidu Tervise töörühma juht)

Arutelujuht: Evelin Ilves (Confido Töötervishoiukeskuse juht ja töötervishoiuarst)

Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon

Eesti tervishoiusüsteemi rahastamisega seotud murekohad on meile teada juba aastaid ning selles süsteemis toimuv on tegelikult meie ühiskonna keskne probleem. Tervishoiuvaldkonna rahastamise kriis hiilib meile kõigile vaikselt ja järjekindlalt selja taha, kuid ühiskond ei taju seda veel. Mida peame ette võtma selleks, et eestlane ei kannataks ja et ta elaks peale selle ka veel kaua ja tervelt?

Arutelus osalejad: Riina Sikkut (Terviseminister), Kuuno Vaher (AstraZeneca Kesk-Euroopa juht), Agris Peedu (Regionaalhaigla juht), Lenno Uusküla (Luminori peaökonomist), Lise-Lotte Lääne (vandeadvokaat, Soraineni advokaadibüroo)

Arutelujuht: Urmas Vaino (vanemkonsultant, Meta Advisory)

Arutelu korraldaja: AstraZeneca

Eelmisel aastal toimus Eestis 70 töövaidlust, milles käsitleti diskrimineerimist ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Paratamatult mõjub töökius ja töövägivald inimeste vaimsele tervisele. Pea 20-aastase perioodi kohta on seoses vaimsete probleemidega esitatud retsepte või raviarveid kokku 3,7 miljoni euro ulatuses. Miks on töökohal pidev diskrimineerimine ja tööandja probleemidele ei reageeri?

Arutelus osalejad: Elina Soomets (M.I.K.S. konsultatsioonid jurist ja Tartu Ülikooli külalislektor), Marlen Laanep (vägivallatu töökeskkonna koolitaja), Kristjan Järvan (Tallinna abilinnapea)

Arutelujuht: Liina Kanarbik (TV3 uudisteankur)

Arutelu korraldaja: Tööinspektsioon