Arvamusfestival

Mida arvavad noored valimisea langetamisest 16. eluaastani? Mis on nende arvates kõige parem ja tähendusrikkam viis noorte kaasamiseks? Lava vallutavad aktiivsed noored, et jagada oma kogemusi poliitilisest, sotsiaalsest ja digiaktivismist.

Arutelus osalejad: "Debatt "Vote16": Daniel Kõiv (Eesti200, Eesti haridus- ja teadusministri nõunik), Sinise Äratuse esindaja. Paneel “Mis on kõige parem/tähendusrikkam noorte osalusviis?”: Hanah Lahe (REF; Riigikogu liige), Emma Kruusmäe (REF; Viljandi noortevolikogu liige), Siim Umerov (IS; Noor Isamaa esimees), Ats Tamm (Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees)

Arutelujuht: Henry Kask (Eesti Noorteühenduste Liit), Triine Kose (Eesti Noordelegaadid)

Arutelu korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Noordelegaadid

Millised on hetkel ettevõtja võimalused teha toidutootmises arendustegevusi ning seejuures leida võimalusi tekkivaid jääke võimalikult optimaalselt ära kasutada? Milline on äriliselt ringmajanduse perspektiiv toidutootmises? Millised on selle valdkonna arengusuunad ning edulood? Kui loomasööda läbi tooraine väärindamise inimese toidulauale toome, siis kas võtame loomadelt toidu ära?

Arutelus osalejad: dr Reelika Rätsep (Eesti Maaülikool), Ülo Kivine (Nordic Milk), Tiina Kontson (EAS’i fookusvaldkonnajuht - toidu-​ ja puiduressursside väärindamine), Triin Radala (Tartu Maavili OÜ)

Arutelujuht: Madis Ligi (ajakirjanik)

Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur

Liigume Eestis aina enam etapiviisilise karistuse kandmise suunas (vangla-avavangla–kriminaalhooldus). Sageli jätkub kogukonnas täiendav karistamine, kus karistuse ära kandnud inimene põrkub suletud uste ees. Ei taheta neid naabriks ega võeta tööle, mis raskendab õiguskuulekal teel püsimist. Kuidas jõuda aktsepteerimiseni, et kuritegusid toime pannud inimesed naasevad ühiskonda.

Arutelus osalejad: Jako Salla (Kriminaalhoolduse direktor), Eva Üprus (Tugiisik), Epp Elbrecht (Tartu avavangla juhi ülesannetes), Helen Mihelson (ajakirjanik)

Arutelujuht: Stanislav Solodov (Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna tiimijuht)

Arutelu korraldaja: Vanglateenistus

Tartu linn on võtnud sihiks kliimamõjudega tegeleda, keskendudes muuhulgas ka toiduraiskamise vähendamisele. Uuringud näitavad, et enim raisatakse toitu kodumajapidamistes. Paralleelselt on mitmeid uusi liikumisi ja võtteid, mis toidu raiskamist vähendavad. Arutelu keskmes on kogukondade ja liikumiste olulisus, isiklike tabrimiskäitumise mõtestamine ning kohaliku võimu kaasav ja koordineeriv roll.

Arutelus osalejad: Kertu Vuks (Tartu linnavalitsus, ruumiloome osakonna juhataja), Marilin Eessalu (MTÜ Eesti Roheline Liikumine, tegevjuht ja projektijuht), Eemeli Mikkonen ("Praht päevas" liikumise eestvedaja), Elisabeth Niitaru (aednik ja kogukonnaaedade eestvedaja)

Arutelujuht: Randel Länts (E-riigi Akadeemia)

Arutelu korraldaja: E-riigi Akadeemia

Tarbijakeskne vaade tekstiilijäätmetele ja inimeste vaimsele poolele - miks me suhtume tekstiili kui jäätmesse ja loobume sellest nii kergekäeliselt, samas tunneme pidevalt vajadust uusi riideid tarbida. Kust need mõjud tulevad, kas selle taga on kaval turundus ja mõjuisikud või on see paratamatu taak, mis nõukogude ajal puuduses elamisest on kaasa tulnud ja peagi möödub?

Arutelus osalejad: Cärol Ott (disainer), Kai Realo (Ragn-Sells tegevjuht), Aljona Eesmaa (Portail.ee looja ja peatoimetaja), Liina Pulges, Unistuste Agentuuri juht

Arutelujuht: Key Külaots (Estonian Fashion Festival tegevjuht)

Arutelu korraldaja: Estonian Fashion Festival

Connecting with those around us is a basic human need. We want to talk and be heard, to be felt and to be loved. But meeting and communicating with others is often not easy. We might have very different expectations or cultural backgrounds. Maybe we don’t like small talk. Or we are too direct. Perhaps we rather talk online. Join us for an open dialogue about communicating with others in Estonia.

Arutelus osalejad: Elis Seppius (Educational psychologist, therapist, journalist and sauna master, keeping the Estonian smoke sauna tradition alive), Reijo Väljak (Tourism and sales expert, former coach and self-management teacher), Olena Kozmenko (Doctor of pedagogical sciences at East Ukrainian National University, and coordinator of Ukrainian children-refugees in Kadrioru Saksa Gümnaasium in Tallinn).

Arutelujuht: Kadi Jaanisoo (TV host/editor, moderator, therapist, trainer), Bart Cosijn (founder Estonian Dialogue Academy, moderator).

Arutelu korraldaja: Estonian Dialogue Academy

Arusaam, et mõtlemine ja vaimne tervis mõjutavad füüsilist tervist ning vastupidi, ei ole enam ammu müüt, seda toetavad ka teaduslikud uuringud. Kui suur on aga tegelikult seos pea- ja kehatervise vahel ning kas üldse on haigusi, mis ei ole peast mõjutatud? Kui haigus on diagnoositud, siis kui palju saab inimene ise kaasa aidata selle süvenemisele või leevendamisele?

Arutelus osalejad: dr Andres Lehtmets (Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater), dr Reigo Reppo (Tartu Ülikooli Kliinikumi lastepsühhiaater), dr Le Vallikivi (perearst ja Eesti Aasta Arst 2023), prof Pille Taba (Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog)

Arutelujuht: prof Joel Starkopf (Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, teadus-arendusjuht)

Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli Kliinikum

Kuidas kaovad linnadest rohealad? Miks SÜKU ehitamine Keskpargi arvelt on „normaalne", aga Supilinna parkla rajamine ei ole. Kas kultuuri sildi all võib teha asju, mida muidu peame taunimisväärseks? Kas kultuur annab indulgentsi?

Arutelus osalejad: Märt Põder (emeriitaktivist, Tartu Kesklinna Seltsi algatusliige), Janek Maat (MTÜ Päästame Tartu Keskpargi juhatuse liige, MTÜ Linnakooslus juhatuse liige), Jaak Laineste (startup ettevõtja, kliimaaktivist, Tartu linnavolikogu liige), Tanel Rander (kunstnik), Marko Kaasik (Eestimaa Rohelised), Mart Hiob (Tartu linnavolikogu liige, Supilinna Seltsi liige, linnaplaneerija)

Arutelujuht: Anna Aljanaki (MTÜ Päästame Tartu Keskpargi juhatuse liige)

Arutelu korraldaja: MTÜ Päästame Tartu Keskpargi

„See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare,“ kirjutas Friedrich Robert Faehlmann 1843. aastal. Nende 180 aasta jooksul, mil on räägitud eesti keele ohustatusest, on selle kinnituseks esitatud nii- ja naasuguseid argumente. Praegusel rändeajastul õpivad ja räägivad paljud inimesed eesti keelt teise keelena. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 243 keelt. Kas eesti keele äraõppimine on võimatu? Mida kujutab endast eesti keele eksam? Milline on ühiskonna suhtumine neisse, kes õpivad eesti keelt ja kasutavad seda teise keelena? Kuidas toetada neid, kes õpivad eesti keelt? Vestluse käigus arutlevad eesti keele kui teise keele üle keeleteadlased, kes on ühtlasi eesti keele teise keelena õppijad või õpetajad.

Arutelus osalejad: Kristel Algvere (Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur, eesti keele teise keelena õpetaja), Bogáta Timár (Tartu Ülikooli fennougristika nooremteadur), Marcin Raiman (Tartu Ülikooli poola keele külalislektor), Aleksandr Petrov (Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseüliõpilane, eesti keele teise keelena õpetaja)

Arutelujuht: Kerttu Rozenvalde (Tartu Ülikooli keelepoliitika teadur, eesti keele teise keelena õpetaja)

Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

Eestis on vaja vägistamise tõendamiseks näidata, et ohver oli abitus seisundis või tema tahte murdmiseks kasutati vägivalda. Kas olukorda parandaks nõusoleku põhimõtte lisamine seadusesse, mille järgi on igasugune tahtevastane seksuaalakt kuritegu? Kas Eesti õiguskorda sobib põhimõte, et vaikimine pole nõusolek? Otsime lahendusi ohvrite toetamiseks, seksuaalvägivalla juhtumite lahendamiseks ja ennetamiseks.

Arutelus osalejad: Toomas Liiva (endine Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör), Tuuli Lepp (justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik), Elise Rohtmets (Feministeeriumi huvikaitsja)

Arutelujuht: Helen Haamer (Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuse tudeng, EÕÜL-i liige)

Arutelu korraldaja: Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit (EÕÜL)