Arvamusfestival

Juttu tuleb transtervishoiust, selle praegusest olukorrast Eestis, kus inimesel pole lihtsasti võimalik alustada soolise ülemineku protsessi ja/või muuta oma juriidilist sugu, vaid peab selleks läbima mitmeastmelise ning mitmeaastaselise protsessi. Miks kehtib Eestis nõnda keeruline süsteem ning miks osad sooidentiteedid süsteemist kõrvale heidetakse? Kuidas me tervishoidu kaasavaks saame muuta?

Arutelus osalejad: Ruth Kalda (Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna prodekaan ja professor peremeditsiini erialal), Erin Rozenfeld (Tartu Ülikooli arstitudeng), August Kutser (Tartu Ülikooli infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu tudeng), Eeva Protas (arst-resident peremeditsiini erialal)

Arutelujuht: Jens Jaanimägi (Progressiivse Liikumise juht)

Arutelu korraldaja: Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

AI on loonud meile palju uusi võimalusi ning muutmas seda, kuidas enda igapäevast tööd teeme. Avanemas on ka uksed globaalsete keskkonnaprobleemide lahendustele, teisalt jätab aga tehisaru arendamine ja kasutamine keskkonnale ka oma jälje. Seega võime leida end olukorrast, kus loome AI abiga küll innovatsiooni, kuid seda teatud keskkonnalõivu eest. Kas oleme valmis end sellega siduma ning mida teha, et tehisarust ei saaks keskkonnaprobleemide lahendajast hoopis nende tekitaja?

Arutelus osalejad: Meelis Kull (Tartu Ülikooli masinõppe kaasprofessor), Margit Kõiv-Vainik (TÜ keskkonnatehnoloogia kaasprofessor), Helen Eenmaa (Tartu Ülikooli valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor)

Arutelujuht: Brent Pere (ajakirjanik)

Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus

Korraldame arutelu küsimusega, kas on võimalik korraldada eesti viipekeele õpet igas koolis. Arutelule tulevad osalema erinevate taustadega inimesed, aga põhiline fookus on eesti viipekeele kui võõrkeele õpe korraldamine igas koolis. Koolide esindajatel on kogemusi, kuidas korraldada võõrkeelse õpet nende koolis. Arutelu tulemusega ootame ka selgust, millised väljakutsed võivad olla eesti viipekeele kui võõrkeele õpe korraldamisel ja millised lahendused võivad olla eesti viipekeele õpe korraldamise väljakutsedele praeguse olukorras.

Arutelus osalejad: Pille Põiklik (Haridusministeerium), Klaarika Hiis-Hommuk (Tallinna Heleni Kool), Regina Paabo (Eesti Viipekeele Selts, võõrkeele õpetaja ja eesti viipekeele õpe kui võõrkeele õpe looja), Juhan-Mart Salumäe (Viljandi Gümnaasium), Aire Murd (Eesti Kurtide Liit, hariduse teemal esindaja)

Arutelujuht: Gretel Murd (Eesti Viipekeele Selts)

Arutelu korraldaja: Eesti Viipekeele Selts

Eesti teadusbaromeetri andmetel usaldab 73% eestimaalastest teadust ja teadlasi. Siiski jõuab vastanute meelest avalikkuseni vähe teadusinfot. Usalduse loomine on pikk protsess, milleks on vaja rohkem diskussiooni ühiskonna ja teadlaste vahel. Teadustulemusi lugedes ei mõtle me sageli sellele, et uuringute tarbeks on vaja teha inimkatseid, uurida inimeste geneetilist materjali ja analüüsida riiklikes terviseregistrites olevaid üsnagi tundlikke andmeid. Uuringus osalemise eest lubavad teadlased inimestele näiteks kasulikku teavet oma tervise kohta, kuid lubaduse täitmine võib vahel pikalt viibida. Vestluse käigus arutletakse teaduse ja teadlaste usaldamise üle.

Arutelus osalejad: Jaak Vilo (Tartu Ülikooli bioinformaatika professor, akadeemik), Lili Milani (Tartu Ülikooli epi- ja farmakogenoomika professor, Eesti geenivaramu juhataja), Kairi Kreegipuu (Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor, psühholoogia instituudi juhataja), Pärt Peterson (Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor, akadeemik)

Arutelujuht: Aime Keis (Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee esimees, meditsiinieetika nooremlektor )

Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

24/7 ekraanid ja õpetajate asemel robotid? Kas individuaalne ning digitaalne lähenemine õppimisele tähendavad, et uus põlvkond vahetab Tammsaare Kardashiani vastu välja? Arutame digihariduse realistlikust tulevikust ilma hirmudesse laskumata. Kui õpetaja, ärinaine, teadlane ja õppur [eel]arvamusfestivali lavale jõudsid, siis oli tulevikukool juba digitaalseks muutunud.

Arutelus osalejad: Oleg Shvaikovsky (Püha Johannese Kooli gümnaasiumi juhataja, füüsikaõpetaja), Maria Rahamägi (Edumus ettevõtte asutaja), Kristjan-Julius Laak (Tartu Ülikooli doktorant, uurimisteemaks AI hariduses), Mia Karolina Altküla (Miina Härma Gümnaasiumi õpilane & väitleja)

Arutelujuht: Sabina Sägi (teaduskoostöö juht/EdTech Estonia)

Arutelu korraldaja: MTÜ EdTech Estonia

To explore the challenges and opportunities in creating age-friendly communities drawing inspiration from the Nordic countries. It aims to dissect the dynamics of community planning and decision-making processes to ensure inclusivity across all age groups, to create better grounds for understanding the complexities and urgent need to address ageing issues holistically, and to inspire actionable steps for policymakers, urban planners, and community leaders in Estonia and beyond.

Arutelus osalejad: Thórhildur Guðrún Egilsdóttir (Manager, Office for Ageing, Department of Welfare, City of Reykjavik, Iceland), Louise Scheel Thomasen (Senior Adviser, Nordic Welfare Centre), Riin Seidla (Health Specialist, Department of Social Welfare and Health Care, Tartu City Government, Estonia), Agu Laius (Head of Advocacy, Golden League NGO, Estonia)

Arutelujuht: PhD Sirle Salmistu (Senior lecturer, Tallinn University of Technology, Tartu College; Landscape Architect and Urban Planner, Estonia)

Arutelu korraldaja: Nordic Council of Ministers' Office in Estonia

Kuidas teha rohkem vähemate ressurssidega? Vaatame ühes ekspertide ja tudengitega otsa vaimsele tervisele kõrgkooli keskkonnas. Otsime üheskoos publikuga lahendusi ning viise, kuidas iga indiviid saab vaimselt tugevama kõrgkooli tekkimisse panustada.

Arutelus osalejad: Artem Melnikov (rahvusvaheline tudeng), Katariina Järve (Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht), Karoliina Rebane (TalTechi üliõpilasesinduse juhatuse liige hariduse valdkonnas), Anna Helena Ursula Malkovskaja (Katriito Kliiniku tegevjuht Kõrgkooli psühholoog)

Arutelujuht: Lennart Mathias Männik (Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht)

Arutelu korraldaja: Eesti Üliõpilaskondade Liit

Arutelus osalejad: Jüri Ratas (Riigikogu aseesimees), Jürgen Ligi, Hent Kalmo (õigus- ja poliitikateooria teadur)

Arutelujuht: Martin A. Noorkõiv (DD sihtasutuse juht)

Arutelu korraldaja: DD sihtasutus (Demokraatiakeskus)

Arutelu eesmärgiks on koalitsioonileppe ja koalitsiooninõukogu näitel avalikult mõtestada, milline on Eestis seis võimude lahususega ning kuidas suhestuvad sellega koalitsioonilepe ja -nõukogu, kuid ka erakondade arengud laiemalt. Arutlema kutsume erakondade esindajad, kel on koalitsioonileppe tegemise kogemus ning nendega arutellu teadlased, kes riigi toimimist põhimõttelisel tasandil uurivad.

Arutelus osalejad: Onni Pekonen (Democracy and Participation specialist, Sitra), Ave Habakuk (expert in the Innovation Team of the Estonian government)

Arutelujuht: Teele Pehk (open governance advocate, DD Center for Developing Democracy)

Arutelu korraldaja: DD Demokraatia Arendamise Keskus

Democracy, including the public sector's accountability for collaborative governance, constantly needs renewing. How are everyday citizens engaged in decision-making and policy implementation? How is more trust created through meaningful collaboration, deliberations and dialogue? The discussion focuses on the state of the art of democracy in Finland and Estonia and showcases inspiring innovations.

Arutelus osalejad: Anna Karolin (Kantar EMORi käitumisteaduste ekspert), Marko Uibu (TÜ sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor), Maiu Lauring (DD Demokraatia Arendamise Keskuse rahvakogude ekspert)

Arutelujuht: Keit Kasemets (Kliimaministeeriumi kantsler)

Arutelu korraldaja: DD Demokraatia Arendamise Keskus

Värskel kliimaministeeriumil on valmimas valdkondlikud ettepanekud kliimaneutraalsuseni jõudmiseks ja plaan, kuidas neid ettepanekuid ekspertide ja huvirühmadega läbi arutada. Kliimaseaduse koostamisel soovib ministeerium jõuda iga eestimaalaseni. Arvamusfestvali arutelul aitame viimasele kaasa Arutelu eesmärk on anda praktilist sisendit kliimaministeeriumile, kuidas tagada avalikkuse toetus eesootavatele muutustele.