Arvamusfestival

Arutelus osalejad: Tarvo Kruup (Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefekt), Jevgeni Ossinovski (Riigikogu saadik, SDE), Karmen Joller (Riigikogu saadik, Reformierakond), Tanel Kiik (Keskerakond), Annika Veimer (Tervise Arengu Instituudi juht).

Arutelujuht: Joosep Värk (ERR ajakirjanik)

Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Näeme igapäevaselt, et alkoholi koledused pole kuhugi kadunud. Alkohol on jätkuvalt peamine põhjus, mis toidab Eestis vägivalda, raskeid õnnetusi ja moodustab enamuse politsei väljakutsetest. Aga riiklik alkoholipoliitika näib olevat varjusurmas. Miks alkoholipoliitika seisab? Kas poliitikud ei julge enam alkoholipoliitikat puutuda? Mis peaks olema need järgmised muutused, mida Eesti oma alkoholipoliitikas tegema peaks?

Arutelus osalejad: Raivo Malter (Telia küberturbe ekspert), Ago Ambur (Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht).

Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik)

Arutelu korraldaja: Telia

Tumeveebi teema on midagi sellist, millest kõik midagi kuulnud on. Valdavalt seda, et seal tehakse hämaraid ja valgust kartvaid asju. Mis asi see tumeveeb siis ikkagi täpsemalt on, kuidas sinna saab, kes seda kasutavad, mis seal leidub ning kuidas see kõik toimib? Tahame sellelt teemalt tõmmata saladuseloori ja rääkida tumeveebist lihtsalt ja mõistetavalt. Kas ja kui hirmus koht see ikkagi on ja kas see Sind ka kuidagi puudutab?

Arutelus osalejad: Riho Ühtegi (Kaitseliidu ülem), Keith Tarakanov (Pataljoniveebel, Kaitsevägi), Airi Tooming (Naiskodukaitse esinaine), Anu Rannaveski (Kaitseressursside Ameti peadirektor), Ilmar Raag (ettevõtja).

Arutelujuht: Meelis Oidsalu - julgeolekuekspert

Arutelu korraldaja: Kaitseressursside Amet

Ukrainlased on näidanud südikust oma riigi kaitsmisel, tõestades, et riigikaitse algab inimeste kaitsetahtest. Milline on aga meie inimeste valmisolek sõjaliseks riigikaitseks? Paneeldiskussioonis võetakse luubi alla eestlaste kaitsetahe ja reservsüsteemi toimimine. Samuti arutletakse võimaluste üle, kuidas iga üks saab anda oma panuse Eesti riigi kaitseks.

Arutelus osalejad: Tanel Trell (otsetoetuste osakonna juhataja), Riina Järvet (arendusosakonna nõunik), Kiido Levin (registrite osakonna juhataja), Jane Jäger (infotehnoloogia osakonna projektijuht), Urvi Kaljas (arendusosakonna teenusdisaini nõunik), Kadri Koel (eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja).

Arutelujuht: Mariell Viinalass (PRIA arendusnõunik)

Arutelu korraldaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

Rohepöörde tuules seisab põllumajandus ja toidutootmine mitmete proovikivide ees, mis suunavad toimetama senisest nutikamalt ja loodusest hoolivamalt. PRIA talletab põllumajandusega seotud väärtuslikke andmeid ja infot, millel on mõeldav kasutegur kogu Eestimaa heaks. Aruteluringis küsime, kuidas rakendada digitehnoloogiaid ja tehisaru maaelu teenistusse ning milliseid teadmusteenuseid on vaja.

NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Sandra Särav (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler), Liisi Jürgen (Njord Advokaadibüroo partner), Christman Roos (META vanemkonsultant), Toivo Maimets (Tartu Ülikooli professor).

Arutelujuht: Urmet Lee (Statistikaameti peadirektor)

Arutelu korraldaja: Statistikaamet

Milliseid teenuseid sa riigilt vajad, et su elu oleks mugavam ja heaolu kõrgem? Riigil on sinu kohta palju andmeid, aga kuidas neid andmeid kasutatakse ja milliseid otsuseid nende põhjal tehakse? Kas sinu usaldatud andmeid kasutatakse turvaliselt ning kas neist piisab inimkesksete ja heaolu toovate teenuste ehitamiseks? Mida sina riigilt vastu saad, kui sa oma andmed talle annad? Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks.

Arutelus osalejad: Jaanus Terasmaa (ökohüdroloogia professor, TLÜ), Meelis Seedre (Kliimaministeerium), Tiiu Valdmaa (Põllumajandus- ja Toiduamet), Kaupo Kohv (Riigimetsa Majandamise Keskus).

Arutelujuht: Farištamo Eller (Päästame Eesti Metsad MTÜ)

Arutelu korraldaja: Päästame Eesti Metsad MTÜ

Koostame rühmatöödena pooleteise tunniga plaani, kuidas hoida põhjavett! Selles osalevad ka kõik kuulajad. Ekraanile näitame erinevaid fakte ja numbreid nii kuivendamise kui metsaraiete kohta. Tahame asjassepuutuvate ametkondade ja teadlasega koos jõuda arusaamisele mida 👇 👉 tuleks edaspidi mitte teha? 👉 mis tegevustega võib jätkata? 👉 mis tegevustega tuleks alustada? Erinevate ekspertidega arutelude tulemusel on PEM-il alustuseks üks ettepanek: plaanipärane kuivendamine tuleb ära lõpetada; kuivendamist võib edaspidi lubada vaid juhtumipõhiselt ja enne kuivendamist tuleb alati (!) teha keskkonnamõjude hindamine.

NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Art Leete (Tartu Ülikooli etnoloogia professor), Mare Kõiva (folklorist), Elise Rohtmets (Feministeeriumi huvikaitse spetsialist), Lauri Õunapuu (Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees).

Arutelujuht: Madli Vanamölder (ajaloolane).

Arutelu korraldaja: Eesti Folkloorinõukogu

Vaadeldes kultuuride ja ajastute põkkumisi, paneme tihti tähele tsensuuri kasvu. On selge, et uskude, poliitiliste, esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste muutumisel tõuseb esile vabatahtlik või pealesunnitud tsensuur. Tsensuuri alla on Eestis mitmeid kordi jäänud ka päritud väärtused ja rahvakultuur. Kas vajame (enese)tsensuuri ka 21. sajandil, mil kultuuride põrkumine on suurim kui iial varem?

NB! Salvestusest on algus puudu.

Arutelus osalejad: Mihkel Uiboleht (Eesti Jalgpalli Liit), Urmo Aava (Rally Estonia rallidirektor), Ain-Alar Juhanson (Triatloniakadeemia juht)

Arutelujuht: Arto Saar (Paide Linnameeskond, kogukonnajuht

Arutelu korraldaja: Paide Linnameeskond

Kogukondadest räägitakse üha rohkem ja rohkem ning üheks suureks valdkonnaks, mis kogukondasid ühendab, on sport. Sport toob inimesed kokku ja paneb ühisel eesmärgil pingutama, tihti ka neid, kes ise sporti ei tee. Suurte spordiürituste korraldamine võib vahel tuua ka negatiivseid emotsioone (liiklus suletud, lärm jne), kuid kuidas seda kõike ennetada ja positiivseks keerata. Kas spordil on laiem mõju ühiskonnas või on see vastava spordiala kitsas huvi? Mis on need näited, millest õppida ja kuidas läbi spordi meie ühiskonda veelgi tugevamaks teha, lisaks sellele, et sport on tervisele kasulik.

Arutelus osalejad: Jaak Prozes (Fenno-Ugria nõunik), Aimar Ventsel (etnoloog), Tõnu Seilenthal (Fenno-Ugria juhatuse liige fennougrist), Anna Kuznetsova (Fenno-Ugria projektijuht, komi päritolu), Madis Arukask (Fenno-Ugria juhatuse esimees folklorist).

Arutelujuht: Barbi Pilvre (Fenno-Ugria direktor)

Arutelu korraldaja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Putini režiim on Ukraina-vastases agressioonis mobiliseerinud peamiselt Venemaa maapiirkondadest. Sealsed kahanevad ja venestuvad vähemusrahvuste kogukonnad on kohati võtnud ametlikult Putinit toetava seisukoha. Kas soome-ugrilastena oleme ka meie, eestlased, Venemaa hõimurahvaste käitumise eest kaasvastutavad? Kas hõimukoostöö haritlaste ringkondades viimasel 40 aasta jooksul on liiva jooksnud?

Arutelus osalejad: Aleksandr Petrov (keeleteaduse üliõpilane), Maarja-Liisa Vokksepp (eesti keele ja kirjanduse õpetaja), Virve Vihman (keeleteadlane), Margit Langemets (eesti keele sõnaraamatute koostaja).

Arutelujuht: Axel Jagau (keeleteadlane, Tartu Ülikool)

Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Arutelus räägime eesti keele tulevikust, lähtudes kahest fookuspunktist. Arutelu esimene pool keskendub põlvkondade vahelistele erinevustele keelekasutuses ning soovime teada, milliseks rahvas hindab noorte keelekasutuse mõju eesti keele tulevikule. Arutelu teises pooles räägime eestlaste hoiakutest eesti keele õppijate suhtes, kakskeelsusest ja eesti keele kasutajaskonna laienemisest.