Arvamusfestival

Arutelus osalejad: Sille Pihlak (Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan), Allan Sims (Eesti Maaülikooli vanemteadur), Martin Talts (Woodhouse Estonia juhatuse esimees)

Arutelujuht: Kadri Lainas (Akkadiani partner)

Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Inimestele meeldivad puidust majad, mööbel, disaintooted. Nende tootmiseks tuleb metsa istutada, kasvatada ja lõpuks ka raiuda. Mil määral saab fossiilset päritolu materjale ehituses ja igapäevaelus puiduga asendada? Kas see on võimalik, kui avalikkuse ja mitmete huvigruppide tähelepanu on suunatud metsakasutuse vähendamisele. Samuti on seni takerdunud rafineerimistehase rajamise algatused.

NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Grupiarutelusid ohjavad: Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskooli direktor), Veiko Belials (Luua Metsanduskooli metsandusõpetaja), Meelis Kall (Luua Metsanduskooli metsamasinaõppe juht)

Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert)

Arutelu korraldaja: Luua Metsanduskool

Eestlane peab end metsarahvaks. Kas me metsarahvana teame piisavalt, mis metsas toimub, et selle üle kaasa rääkida ning teha tarku otsuseid? Kas metsas toimuva üle otsustades piisab sellest, kui „kusagilt kuulsin“ ja „midagi tunnetan“ või on vaja kindlust, et „seda ma tean“ või „seda ma oskan“? Mis moel, kellele ja kuidas me peaksime metsa õpetama, et jätkuvalt targa metsarahvana püsida?

NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Meelis Seedre (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja), Kadri-Aija Viik (metsakonsulent), Gunnar Reinapu (KIKi metsaosakonna juhataja), Tõnu Juhanson (erametsaomanik), Marek Metslaid (PhD metsandus, EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi direktor)

Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert)

Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Pool Eestimaa pinnast on kaetud metsaga ning omakorda pool sellest on eraomanduses. Seega on erametsaomanikel väga oluline roll meie tulevikumetsade kujundamisel, et ka tulevastel põlvedel oleks väärtuslikku metsa. Otsime vastuseid kuidas mõjutavad kliimamuutused istutatavate puude valikut, kui pika vaatega üldse peaks metsaomanik otsuseid tegema ja milline näeb meie mets välja järgmisel sajandil?

Arutelus osalejad: Hanno Zingel (kliimaministeeriumi nõunik), Jaak Nigul (Tarmeko juht), Lemmit Kaplinski (kultuuritegelane), Kaupo Kohv (RMK looduskaitseosakonna juhataja), Aveliina Helm (Tartu Ülikool taastamisökoloogia professor)

Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert)

Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Looduskaitse avaldub paljude peas ekslikult selles, et inimene neil aladel loodusesse ei sekku ja seetõttu see ei maksa midagi. Milles avalduvad looduskaitsetööd, kust tuleb selleks raha ning milline mõju on sellel majandusele? Kas Eesti looduse kaitsmine päästab Euroopa liikide kadumisest? Kas looduskaitsesse tehtud investeeringud on tulemuslikud, kui inimeste elustiil on muutunud?

Arutelus osalejad: Kai Realo (RagnSells Eesti juht), Keit Kasemets (Kliimaministeeriumi kantsler), Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii (RMK Viimsi külastuskeskuse teabejuht), Pille Ligi (sihtasutuse Loodushoiu Fond juht), Annela Anger-Kraavi (kliimateadlane)

Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert)

Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Inimesed armastavad looduse ilu, ainuüksi RMK matkaradadel külastatakse aastas ligi 3 miljonit korda. Kuid sisulise keskkonnaarmastuse seab kahtluse prügistamine nii linnas, maal kui metsas. Inimesed ikka tarbivad kiirmoodi, plasttooteid, sõidavad autoga metsa ja mereranda, teevad lõket keelatud kohtades, ostavad sooje jooke ühekordsetes topsides. Kuidas muuta inimeste keskkonnaarmastus tegudeks?

Arutelus osalejad: Tarmo Tüür (Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees), Mart Erik (metsandusettevõtja), Mikk Marran (RMK juhatuse esimees), Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur)

Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert)

Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Metsanduse infosõda on kestnud viimased kümmekond aastat. Kas on võimalik sõlmida ühiskondlikku kokkulepet olukorras, kus tundub, et metsarindel on olukord muutusteta? Kas ja kes peaks järele andma ning kas vaherahu on võimalik? Kas on võimalik üks tõde või uskumus, mida ühiskond suudab aktsepteerida?

Arutelus osalejad: Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Sirle Salmistu (linnaplaneerija, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži vanemlektor), Maido Nõlvak (Rakvere vallavanem), Krista Pegolainen-Saar (MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised projektijuht)

Arutelujuht: Agu Laius (MTÜ Kuldne Liiga)

Arutelu korraldaja: MTÜ Kuldne Liiga ja MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised

Soovime pikka elu. Kas ühiskond toetab seda? Kas on vanuselise diskrimineerimiseni viivaid eelarvamusi ja suhtumisi? Kas on hooletusse või ilma jäetuid, kas tervishoid ja hoolekanne ulatuvad kõigini? Kas ja mida saab ennetada? Kas avalik ruum, transport, liikuvus ja eluase sobivad? Kas saame osaleda, olla aktiivne ja vajalikuga kursis, elukestvalt õppida, kogukonda kaasatud ja teistele seltsilisteks? Kas saame töötada kui soovime? Vanusesõbraliku Eesti loome ise!

Arutelus osalejad: Vahur-Peeter Liin (Tartu Ringkonnakohtu kohtunik), Evelyn Eichhorst (võlanõustaja), Siim Tammer (Finantsinspektsiooni juhatuse liige), Keskmine võlgnik.

Arutelujuht: Kai Härmand (Harju Maakohtu kohtunik)

Arutelu korraldaja: Eesti Kohtud

Võlakeerisesse sattunute arv suureneb. Teadlikkus sellest, kuidas ennast aidata aga väheneb. Miks ometi? Arutelul võtame luubi alla küsimused, miks võlad kuhjuvad? Missugused on tüüpilisemad juhtumid? Mis ajahetkel jõuaks veel liikuvat rongi peatada? Kas varade arest on ainuke „ärataja“? Millal jõutakse kohtusse? Miks inimene pigem pigistab silma kinni, kui tegeleb probleemiga.

Arutelus osalejad: Riina Sikkut (Terviseminister), Maivi Parv (Tervisekassa juhatuse liige), Hanno Püttsepp (AstraZeneca esindaja), dr. Alan Altraja (Tartu Ülikooli pulmonoloogia professor), Kaspar Oja (Eesti Panga ökonomist)

Arutelujuht: Urmas Vaino (moderaator)

Arutelu korraldaja: AstraZeneca

Eesti inimesed kaotavad 32% eluaastaid haigustele ja enneaegsele surmale. Rahasse arvutatuna tähendab see 1,5 miljardit eurot rahvusliku rikkuse kadu. Samal ajal on Eesti oma 7,8% tervishoiukulutustega SKT kohta Euroopas tagumiste seas. Kuidas saaksime tervena elatud eluaastaid tagasi võita? Millist kasu teeniks sellest ühiskond? Kui palju peaksime Eestis tervishoidu investeerima?

Arutelus osalejad: Erik Moora (ClimaCash kaasasutaja, Poliitikaguru toimetaja), Kai Realo (Ragn-Sells, juht), Olavi Lepp (Swedbank Eesti juht), Peeter Koppel (Eesti majandusanalüütik ja kolumnist)

Arutelujuht: Kersti Kaljulaid (president)

Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Ilmselgelt vajame uut majandusmudelit, sest vana töötab iga aastaga järjest kehvemini. Aga milline see on? Kas maailmas on eeskujusid? Kas Eesti võiks olla siin teenäitaja? Meil on majandusmudeli vahetamise kogemus üheksakümnendatest. Kas saaksime seda kasutada?