Arvamusfestival

Arutelus osalejad: Timo Tatar, Rene Tammist (Utilitas), Sirli Sipp Kulli (Geoloogiateenistuse direktor), Silvester Soop (Siseministeerium)

Arutelujuht: Kaja Tael (Välisministeerium)

Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Energia on alati olnud seotud geopoliitikaga, kuid Venemaa agressioon on teema strateegilist tähtsust oluliselt suurendanud. Tänapäeval on poliitika olulisem energiavoogude kujundaja kui geograafiline lähedus. Kas selles olukorras on nii julgeoleku kui ka majanduse vaates lahenduseks rohepööre? Kas suundume uutesse sõltuvustesse teistest autoritaarsetest riikidest, Hiina rohetehnoloogiast ja maavaradest?

Arutelus osalejad: Andres Parmas (Riigi peaprokurör), Karen Jagodin (Vabamu tegevdirektor ja juhatuse liige), René Värk (Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor)

Arutelujuht: Erki Kodar (Välisministeeriumi asekantsler)

Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Ukraina-vastase Venemaa agressiooni tõttu on algatatud mitu rahvusvaheliste kuritegude uurimist. Käivad ka arutelud agressioonikuriteo eritribunali loomise üle. Rahvusvahelised vahistamismäärused Putini ja Lvova-Belova vastu olid märgilised. Agressioon on põhjustanud väga ulatuslikku materiaalset kahju. Kuidas tagada vastutus? Mismoodi hüvitada kahju? Kuidas see mõjutab maailmakorra tulevikku?

Artur Rehi talks to Kaimo Kuusk about what the world will be like after Ukraine’s victory. What does Ukraine’s victory mean? What is the aim of the international coalition supporting Ukraine? What will become of Russia and what will NATO’s future look like after Russia’s defeat?

Arutelus osalejad: Marin Mõttus (Välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja), Eeva Kesküla (Tallinna Ülikooli antropoloogia dotsent), dr. David Ilmar Lepasaar Beecher (Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut), Riina Solman (Riigikogu liige, üleilmsete eestlaste toetusrühma esimees, endine riigihaldus- ja rahvastikuminister)

Arutelujuht: Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut)

Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Hinnanguliselt 15% eestlastest elab välismaal ning üha mitmekeelsemaks ja mitmekesisemaks muutub ka Eesti. Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kas inimesel saab olla mitu identiteeti? Mitu kodakondsust? Kas eestlase identiteet on eelkõige keelepõhine ja kui mitut keelt on võimalik pidada oma emakeeleks? Palju me teame oma rahvuskaaslastest üle ilma ja kas välismaal elava eestlase hääl loeb?

Arutelus osalejad: Margit Adorf (kolumnist), Aage Õunap (Eesti Lasterikaste Perede Liidu president), Ruth Maria Roosi-Ott (Eesti Montessori Instituudi juht), Madis Trei (Sünnitusmajade Fondi nõukogu esimees)

Arutelujuht: Janek Mäggi (suhtekorraldaja)

Arutelu korraldaja: Sünnitusmajade Fond SA

Madalat sündimust on püütud motiveerida poliitiliselt, kuid see on tekitanud vastuolusid ühiskonnas. Samal ajal pole sündivuse suurenemist täheldatud. Uurime, kas sündivust on üleüldse võimalik reguleerida? Kes on sihtgrupp ja mis mõjutaks asjaosalisi? Miks seda teemat aina tõstatatakse?

Arutelus osalejad: Aive ja Ivo Adamka, Valentina Paas, Anzelika Gomozova ja Inna Klaos (kasuvanemad)

Arutelujuht: Grete Lõbu

Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Eestis on asendushooldusel (eestkostel, asenduskodus või hooldusperes) ligi 2500 last. Aastas eraldatakse perekonnast keskmiselt 250 last, kes vajavad lühi- või pikaajalist hoolt. Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab ligi 800 last. Paljud neist lastest võiksid kasvada kasuperedes, kes on valmis pakkuma neile kodusoojust ja turvatunnet. Arvatakse, et kasuvanem on vaid andja, supervõimetega inimene, kelle armastuse ja hoole allikas on põhjatu. Tegelikult on ta ka ise saaja rollis. Nimelt annab hoolduspereks olemine erilise võimaluse kasvada inimesena.

Arutelus osalejad: Peep Peterson (ettevõtja, endine tervise- ja tööminister) ja teised kutsutud

Arutelujuht: Ivika Aman (Eesti Ametiühingute Keskliidu kommunikatsioonijuht)

Arutelu korraldaja: Eesti Ametiühingute Keskliit

Viimastel aastatel on Eestis palgakasv ületanud inflatsiooni, kuid sel aastal on olukord teine. Töötasu tõus ei kata enam ülikiirest hinnakasvust tingitud palga ostujõu vähenemist. Perede ostujõud kahaneb ja endale lubatakse üha vähem asju, hobisid ja meelelahutust. Mida siis teha, kui palka makstakse varasemast rohkem, kuid sente tuleb hoolega lugeda? Arutame ja otsime koos lahendusi, kuidas muutunud olukorraga hakkama saada.

Arutelus osalejad: dr Heli Kaljusaar (kardioloog), dr Karmen Joller (perearst), Riina Sikkut (Eesti Vabariigi terviseminister), prof Andero Uusberg (käitumisteadlane)

Arutelujuht: Toomas Luhats (moderaator/patsient)

Arutelu korraldaja: Novartis

Ligi pooled meie riigi surmadest on tingitud südame-veresoonkonnahaigustest. Tegemist on kogu Eesti rahvast ja tervishoiusüsteemi haarava probleemiga. Arutelu eesmärk on analüüsida hetkeolukorda ning pakkuda lahendusi võitluses südamehaiguste vastu. Eesti inimeste pikem ja tervem elu peab olema meie riigi üks prioriteetidest.

Arutelus osalejad: Ivar Merila (ekspert, enese-esindaja), Kristel Koppa (erihoolekande praktik), Katrin Nugis (Eesti Puuetega Inimeste Koja tervishoiualase huvikaitse nõunik), Liina Käär (TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö nooremlektor)

Arutelujuht: Kerttu Rakke (Vaimupuu tegevtoimetaja)

Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus, SA Maarja Küla ja MTÜ Vaimupuu.

Intellektipuudega inimene seostub sageli abivajaja kuvandiga. Talle ja tema perele tuntakse heal juhul raske saatuse tõttu kaasa, kuid sellest levinum on võõristustunne. Intellektipuudega inimene on haruldus nii kutseõppes, töö- kui ka ühiskonnaelus. Arutelus küsime, millest jääme ilma, kui me ei võimalda intellektipuudega inimestel ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta.

Arutelus osalejad: Luukas Kristjan Ilves (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler), Merle Maigre (eGA), Mihkel Tikk (Küberväejuhatus)

Arutelujuht: Tanel Sepp (Välisministeerium)

Arutelu korraldaja: Välisministeerium

Küberjulgeolek on Eesti nišiteema ning Eestist on saanud küberjulgeoleku vallas maailmatasemel tõmbe- ja mõttekeskus. Venemaa sõda Ukraina vastu käib ka küberruumis, kuid küberrünnakutest on saanud justkui igav tapeet seinal. Mis siis ikkagi on toimunud, millised on praegu meie suuremad proovikivid, kuhu liigume edasi ning kuhu viivad meid uued tehnoloogiad?