Seekordses „Beebipalavikus“ on külas ämmaemand Maarja-Liis Stern, kellega võtame raseduse pulkadeks lahti. Räägime, kuidas lapseootuseks valmistuda, kuidas end raseduse ajal hoida ning kuidas valmistuda sünnituseks.

Millal on pärast positiivse rasedustesti saamist õige aeg ämmaemanda juurde minna? Kuidas valida ämmaemandat ja haiglat, kuhu rasedusega arvele minna? Mida tehakse esimesel vastuvõtul? Kuidas raseduse jälgimine välja näeb? Millised on suurimad rasedusega seotud müüdid? Millised probleemid naisi raseduse ajal enim kimbutavad? Need ja paljud muud küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

PS: See on „Beebipalaviku“ viimane suvine osa, kohtume taas sügisel!

„Ma poleks kunagi kaalunud laste saamist ilma abieluta. On nii veider, kui inimesed ütlevad, et abielu on nii suur pühendumus või suur asi,“ räägib investor ja rahatarkuse õpetaja Kristi Saare värskes episoodis.

Räägime Kristiga selgeks kõiksugused teemad, mis puudutavad raha ja lapsi. Milline on lapsevanemate rahatarkuse seis Eestis? Millal on rahaliselt kõige kasulikum last saada? Kuidas vanemapuhkuse ajal tulu teenida? Kas vanemapuhkuselt tööle naastes on okei palka juurde küsida? Millised teemad paarid omavahel enne laste saamist raha- ja koduteemadel sirgeks peaksid rääkima? Kas ja kui palju lapsele taskuraha anda? Kuidas lapsele raha koguda? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses episoodis on külas Inglismaal elav eestlanna Helen Myatt, kes räägib Suurbritannias sünnitamisest. „Kohaliku tervishoiusüsteemi kiituseks ütlen, et vaimset tervist monitooritakse seal väga palju,“ sõnab Helen.

Kuidas käib Inglismaal rasedusega arvele võtmine? Milline on seal raseduse jälgimise protsess? Kas Helen kaalus sarnaselt Keit Pentus-Rosimannusele ka Eestis rasedusega arvel olemist ja sünnitamist? Milline oli Heleni sünnitus? Milline on Inglismaal sünnitusjärgne aeg?

Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses „Beebipalavikus“ on külas Aleksandra Jürman ja Mondela Urbala. Aastaid sõbrannad olnud naised astusid aasta tagasi oma sõbrannasuhtes uue suure sammu – Mondela oli Aleksandrale sünnitusel toeks ning sai läbi lõigata sõbranna poja Sebastian Rei nabanööri.

Miks otsustas Aleksandra just Mondela sünnitusele kaasa võtta? Kuidas Mondela sellele pakkumisele reageeris? Kas Mondela käis Aleksandraga samamoodi perekooli loengutes kaasas, nagu muidu käivad mehed oma kaaslastega? Kuidas oli sõbrannaga koos sünnitada? Miks Mondela sünnitustoa tualetis burgerit sõi? Mis tunne oli Mondelal, kui ta sõbranna poja nabanööri läbi lõikas?

Need ja paljud muud küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses „Beebipalavikus“ on külas Merli Hirbaum, kes tegutseb laste peojuhi ametis. Merli südameasjaks on ka haigetele lastele rõõmu toomine ning ta käib Tallinna lastehaiglas rõõmustamas haiglaravil lapsi.

Kuidas sai Merlist peojuht? Millal ta esimest korda mõne muinasjututegelase kostüümi selga tõmbas? Kust saab ta oma kostüümid, kui vaja kehastuda näiteks Tuhkatriinuks või Pipi Pikksukaks? Millised tegelased lastele kõige rohkem meeldivad? Millist tegelast Merlile endale kõige rohkem kehastada meeldib? Kuidas läks nii, et Merli hakkas lastehaiglas väikeseid patsiente rõõmustamas käima? Millised on kõige südamlikumad ja kurvemad hetked haiglas?

Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses „Beebipalavikus“ on külas heategevusfondi Minu Unistuste Päev tegevjuht Margarita Ingel. Heategevusfond Minu Unistuste Päev viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, et pakkuda lastele ja nende peredele emotsionaalset tuge, mis on oluline osa raviprotsessi tervikus.

Kuidas lapsed Minu Unistuste Päeva fondi jõuavad? Mis on olnud kõige pöörasem unistus, mille fond täitnud on? Kuidas jõuavad heategevusfondi vabatahtlikud ning millised on nende ülesanded? Kui paljude laste unistused fond täitnud on? Need ja paljud muud küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses saates on külas kriisihoolduspere vanemad Moonika ja Andres, kes on olnud asendusvanemateks kahele beebile – esimene tuli nende perre ühekuuselt, teine vaid nädala vanuselt. Paar räägib, kuidas neist sai kriisihoolduspere ning kuidas nad oma bioloogiliste lastega arutasid, kas võiksid kodu pakkuda ka abivajavatele lastele.

Kriisihoolduspere annab ajutiselt perekonnast eraldatud või kriisiolukorda sattunud lapsele turvalise võimaluse viibida perekeskkonnas, kuni selgub lapse edasine pikaajaline elukorraldus.

Kriisihoolduspere peab olema valmis last vastu võtma väga lühikese, kahetunnise, etteteatamisega ehk olema väga paindliku elukorraldusega. Samuti peab pere olema valmis vastu võtma erinevas vanuses lapsi, kriisihoolduspere ei saa perre tuleva lapse vanust valida. Laps on kriisihooldusperes kuni kolm kuud või lõpliku kohtuotsuseni.

Seekordses „Beebipalavikus“ on külas Tallinna lastehaigla ravijuht Liis Toome, kellega teeme juttu eelmisel aastal lastehaiglas tööd alustanud emapiimapangast.

Mis on emapiimapank? Kellele ja milleks on vaja doonorrinnapiima? Kui palju emapiimapanku Eestis on? Kes saab olla rinnapiimadoonor? Kui palju rinnapiimadoonoreid Eestis on? Kuidas emapiimapangas piima kogumine ja selleks annetamine käib? Need ja paljud teised küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Eestis eraldatakse igal aastal perekonnast ligi 300 last. Osa neist naaseb oma sünniperre, ent paljudel pole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele ka sugulaste juures uut elupaika leida. Sellisel juhul leitakse lastele hoolduspere, et lapsi ei peaks paigutama turva- ega asenduskodudesse. Värskes „Beebipalavikus“ tutvustab hooldusperede teemat Raili Pütsepp sotsiaalkindlustusametist.

Mida üldse tähendab hoolduspere? Mida tähendab kriisihoolduspere? Miks lapsed hooldusperedesse satuvad? Kui palju on Eestis lapsi, kes hooldusperet vajavad? Kui palju on meil hooldusperesid ja kui palju neid olla võiks? Kes sobib hoolduspereks – kas selleks peab olema kindlas vanuses, abielus, omama kinnisvara?

Need ja paljud muud küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!

Seekordses saates räägib Keiti Käosaar oma geenirikkega sündinud tütrest Laura Mirtelist, kes aasta tagasi kahe ja poole aastasena suri. Mida tunneb lapsevanem, kui peab võtma vastu otsuse ravi lõpetada ning lapse süda tema süles viimased löögid teeb?

Keiti tütar sündis 2021. aasta augustis glükosüülimishäirega ning oli seitsmes selle diagnoosiga inimene Eestis. Kuidas selline harvikhaigus avaldus? Miks ei tuvastatud seda juba emaüsas? Kas diagnoosi saamine oli kergendus? Milline oli Laura Mirteli prognoos eluks? Miks peavad Keiti ja tema abikaasa edaspidi saama lapsi kunstliku viljastamise abil? Miks otsustas Keiti oma pere lugu ka blogis jagada? Need ja paljud muud küsimused saavad vastuse värskes episoodis.

Vestlust juhib Katharina Toomemets. Head kuulamist!