Tänases erisaates räägib meremuuseumi teadur Ivar Treffner sellest, mis võiks olla Hiiumaa ja Vormsi randu vallutanud masuudireostuse allikas ja kas sellised reostused on ka tulevikus paratamatus.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp nendib, et eelmine koroonalaine oli väga suur õppetund, millest riiklikul tasandil järeldusi teha. Ta rõhutab, et elanikkonnale edastavad sõnumid peavad olema selged ja lihtsad. Kuidas aga ergutada vaktsineerimist?

Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Putini verine kallaletung Ukraina vastu nõudis esmalt riigilt mobiliseerimist ja sõjalisele vastupanule keskendumist. Kuid samas paotas Kremli agressioonist tekkinud šokilaine kohe sõja alguses aastaid hermeetiliselt suletud olnud Euroopa Liidu ukse ja Kiievis tabati see ära. Paljud mäletavad dramaatilisi kaadreid, kus pommitamise all olnud Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas neli päeva peale sõja algust pimendatud, barrikadeeritud ruumis Ukraina taotluse saada Euroopa Liidu kandidaatriigiks. EL-i liidrid andsid kohe peale seda Euroopa Komisjonile ülesande hakata hindama Ukraina sobivust liidu kandidaatriigiks saamiseks. Eestlasest euroliidu suursaadikul Kiievis, Matti Maasikal, on selle protsessiga nüüd palju tööd – ta räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ selgelt lahti, kuidas suudab keerulises olukorras olev Ukraina tegeleda samaaegselt Euroopa Liidu poole liikumisega. Saatejuht on Raimo Poom.

Riigihalduse minister ja Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht Jaak Aab leiab, et kompromiss lastetoetuste küsimuses on võimalik, aga ootaks ka Reformierakonnalt konkreetsemat ettepanekut. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Balkani poolsaare energiasõltumatuse sümbol, uus LNG terminal, on vaid üks Erdogani solvumise põhjuseid.

Läti poliitikud on näidanud rohelist tuld, et Riias Võidu pargis asuv nõukogudeaegne monument minema viidaks. Politoloog Veiko Spolitis räägib, et poollõõpimisi arutatavad lätlased, et metalli võiks kasutada kuulide tegemiseks, mis saata abi korras ukrainlastele. Erisaates räägib ta, miks tänavu taas vanad haavad lahti kisti. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Keskerakond alustas neljapäeva lastetoetuste reformi eelnõu äkilise sisseandmisega riigikogus, millele korjati opositsioonierakondade toetusallkirjad. Reformierakonda tabas koalitsioonipartneri soolo riigikogus üllatusena ja peaminister Kaja Kallas ei jätnud valitsuse pressikonverentsil välja näitamast, et koostöö Keskerakonnaga paistab otsas olevat. Kallas esitas pressikonverentsil avaliku väljakutse riigikogu kuluaarides taaskord sahinate järgi valitsuspööret plaanivatele Keskerakonnale, EKRE-le ja Isamaale, et nad võtaks siis umbusaldusega valitsuse maha. Samuti rääkis Kallas, et valitsuse lagunemise korral oleks ta valmis proovima uut liitu Isamaa ja sotsidega. Mida see kõik tähendab analüüsivad Delfi „Erisaate“ stuudios Eesti Ekspressi ja Delfi ajakirjanikud Urmas Jaagant ja Herman Kelomees. Saatejuht on Raimo Poom.

Ukraina vastupanu Putini agressioonile kestab juba üle kahe kuu. Mida vapramalt nad võitlevad, seda rohkem räägitakse, et Ukraina peaks selgelt kuuluma Euroopasse. Kui küsimus Euroopa Liiduga liitumisest vajab lahenduseks ikka aastaid, siis sõja aja esimese otsuse liita Ukraina olulisest küljest lõplikult läänenaabritega tegi eestlasest eurovolinik Kadri Simson. Kaks nädalat peale Venemaa lausrünnaku algust teatas ta, et kogu Ukraina elektrivõrk liidetakse Euroopa omaga. Kuidas kahe aasta töö kahe nädalaga ära tehti? Kui riskantne see otsus oli? Kas nüüd on Ukraina okupeeritud tuumajaam ka Euroopa mure? Simson rääkis Delfi uues saatesarjas „Ukraina Eurooasse“ lahti enneolematu käigu tausta. Saatejuht on Raimo Poom.

Mõneti pahaendeliste toonidega saabunud 9. mai kulges Eestis üldjoontes rahulikult - kartlikult eeldatud provokatsioone ja kokkupõrkeid ei toimunud.

Julgeolekuanalüütik Rainer Saks arvab, et mõneti võis siinkohal rolli mängida kohalike putinistide meelsust mõjutav venelaste üldine sõjaline ebaedu Ukrainas. Kuid tänavuse praktika toel võib leida rahulikule ühiskondlikule foonile ka muid - ja meeldivamaid - põhjendusi.

Eesti eurosaadikud arutavad, miks pole lennanud EL-is Kaja Kallase plaan Vene energiamaksed osaliselt erifondi suunata. Oli plaan väheambitsioonikas? Või hoopis osadele liiga kange?