Eesti diplomaatia raskekahurid Jüri Luik ja Jonatan Vseviov harutavad Harri Tiido vedamisel Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu #maailmanaba järjekordses saates lahti küsimuste küsimuse: kui hea on ikkagi NATO tervis ning kas meie liitlasruum on tugevnemas või hoopiski nõrgenemas. 

USA ja Venemaa läbirääkimiste sügavamad eesmärgid käivad kaugelt üle Ukraina saatuse ning võivad lõppeda korraga nii krahhi kui ka uut maailmakorda kujundava kokkuleppega. President Trumpi eesmärk lõpetada sõda Euroopas iga hinna eest näib meie vaatest saavutamatu, sest eeldused õiglaseks rahuks ilma Ukrainale jõupositsiooni loomata puuduvad. Kuid miks siis ikkagi kõnelused jätkuvad ning miks me ei näe Venemaale surve tekitamist? Kui ohtlik on see meie julgeolekule ning mida peaks Euroopa siin tegema? Nendel teemadel arutlevad Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu maailmanaba uues episoodis Raivo Vare, Marko Mihkelson ja Harri Tiido. 

Maailm on suures muutumises olnud pikemat aega. Hiina sihikindel esiletõus maailma mõjutava jõuna, Nõukogude impeeriumi lagunemine ja Kremli kustumatu soov seda taastada, Euroopa Liidu ja NATO laienemised ning autoritaarse ja demokraatliku elukorralduse võitlus mõju pärast maailmas on meid toonud praegu olukorda, kus senini kehtinud normid ja kokkulepped maailma suurjõudude vahel on kokku varisemas ning käsil on uute jõujoonte määramine. Selles olukorras on demokraatlikele riikidele nagu Eesti saanud eriti kriitiliseks küsimus, kuidas suudame säilitada ühtsuse enda väärtuste ja meile sobiliku maailmakorra kaitsel ning kas president Trumpi juhitud USAle võime enam loota kui kindlale liitlasele? Nendel teemadel vestlevad Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu seekordses saates Harri Tiido, Eerik-Niiles Kross ja Marko Mihkelson. 

Alanud 2025. aasta tõotab tulla rahvusvaheliselt väga turbulentne. Donald Trumpi tagasitulek, valimised Saksamaal, ellujäämise nimel võitlev Ukraina, tehisaru varitsev võimuihalus ja samas justkui loodusseaduste rütmis vaatamata kõige kiuste esile kerkiv Hiina on mõned teetähised arutelule, mille Eesti Välissuhete Nõukoja juhatuse liikmed võtsid ette käimasolevasse aastasse sisse vaadates. Põnevalt elavas vestluses käisid oma tulevikunägemused välja Toomas Hendrik Ilves, Raivo Vare, Meelis Kitsing ja Marko Mihkelson. Vestlust ohjas Harri Tiido.

Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu #maailmanaba 45. episood keskendub Süüria teemadele. Assadite perekonna 50 aastat väldanud verine režiim lagunes kogu maailmale üllatavalt vaid mõne päevaga. Assad põgenes koos lähedastega Venemaale. Damascuse sisuliselt võitluseta vallutanud džihhadistlikud mässulised lubavad küll Süüriale ühtsusvalitsust, kuid kas nad on selleks suutelised ja milline on etniliselt ja religioosselt kireva Süüria tulevik? Samuti on oluline mõista, et Süürias toimuv muudab põhimõtteliselt kogu Lähis-Ida jõujooni. Nendel teemadel arutlvead saates Harri Tiido juhtimisel Lähis-Ida eksperdid Merili Arjakas, Hille Hanso ja Peeter Raudsik. 

Maailm ja selle korraldus on suures muutumises. Suurriikide võimuvõitlus paneb väikeriigid uute valikute ette ning sunnib meid välispoliitika keskenduma kõige olulisemale - suveräänsuse ja omariikluse säilitamisele. Kuidas mõjutab Trumpi uus tulemine ja muud maailmasündmused Eesti valikuid, mida praeguses ajas mõista väärtuspõhisuse all ning kas liitlasruum jääb püsima, sellest arutlevad Eesti Välissuhete Nõukoja podcasti #maailmanaba värskes episoodis Harri Tiido, Eerik-Niiles Kross, Raivo Vare ja Marko Mihkelson.

Sageli kuuleme räägitavat väärtuspõhisest välispoliitikast. Mida see sõnapaar tegelikult kirjeldab, kui relevantne on see praeguses maailmas ning kas me mõtleme samadest asjadest, kui rõhutame Eesti välispoliitikas väärtuspõhisust? Selle küsimusega haakuvad ka rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailma mõisted, mida me ise nii sageli kasutame. Kuid ka siin on võimalik näha universaalsuse asemel kirevat nüansirikkust. Seekordne #maailmanaba saade on erandkorras lindistus Eesti Välissuhete Nõukojas 14. oktoobril toimunud arutelust, mida juhtis Raivo Vare. Arutelus osalesid rahvusvahlise õiguse professor, akadeemik Lauri Mälksoo, Eesti endine suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asejuht Kristi Raik, Toronto Ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp ja EBSi rektor Meelis Kitsing.  

Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu #maailmanaba seekordses saates on vaatluse all Eesti välispoliitilised valikud seoses Lähis-Idas toimuvaga. Kuulaja saab ülevaate erinevatest argumentidest, mis ja miks juhivad või peaksid juhtima meie otsuseid nii ÜRO Iisraeli-Palestiina teemaliste resolutsioonide hääletamisel kui ka teiste Lähis-Ida puudutavate välispoliitiliste hoiakute kujundamisel. Stuudios on seekord Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse asejuht Kristi Raik, Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik, Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross ja Marko Mihkelson ning vestlust juhib Harri Tiido.

Ukraina peab oma vabadussõda piiratud võimaluste ja relvastusega. Samas näitab augusti algul alanud Kurski operatsioon, et Ukraina relvajõud suudavad lahinguväljal olukorda enda kasuks pöörata. Nad teeksid seda veelgi enam, kui Lääne abi oleks õigeaegne, suuremas mahus ja ilma piiranguteta. Suuremad lääneriigid eesotsas USAga on täiemahulise sõja algusest saadik olnud väga kartlikud Venemaa suunal jõudu näitamast. Miks on see nii ja mis peitub selle kartuse taga? Kas Kurski lahing 2.0 võib tuua siin muutuse? Nendel teemadel arutelvad Eesti Välissuhete Nõukoja taskuhäälingu värskes episoodis Raivo Vare, Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson ja Harri Tiido.

USA endise presidendi ja eelseisvate valimiste favoriidi Donald Trumpi tapmiskatse avaldab mõju nii Ühendriikide sisepoliitikale kui ka seeläbi rahvusvahelisele julgeolekule. Mis  ja miks juhtus, mis on poliitilise vägivalla taust Ühendriikides, mida räägiti vabariiklaste kongressil ning kuidas see muuhulgas mõjutab ka Eesti julgeolekut, sellest arutlevad Eesti Välissuhete Nõukoja podcasti #maailmanaba 40. episoodis Harri Tiido, Liisa Past, Andreas Kaju, Lauri Tankler ja Marko Mihkelson.