Tänane osa on eriline – räägime teemast, millest meditsiinis sageli ei räägita piisavalt, kuid millel on tohutu tähtsus. Me käivitame justkui lisabrigaadi – sellise, mis ei kasuta ravimeid ega defibrillaatorit, vaid kuulab, toetab ja aitab inimesi siis, kui kõik muu on juba tehtud. Kuidas hoida patsiente ja nende lähedasi olukordades, kus maailm nende ümber on kokku varisenud? Kuidas pakkuda psühholoogilist esmaabi? Kuidas hoida meie kolleege ja tervishoiutöötajat? Sellest, kuidas kriisinõustamine päriselt välja näeb nii sündmuskohal kui ka hiljem, räägime juba selles olulises osas.

Täna on meie kiirabibrigaadis:

• Mari Kolga - PERHi kriisi- ja riskivaldkonnajuht, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu liige

• Tiina Naarits-Linn - traumajuhtumite superviisor, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu juht

3. hooaega alustasime imeilusas Kuressaares toimunud avaliku salvestusega. Selles episoodis me seisame silmitsi ühe aeg-kriitilisema olukorraga tervishoius - oled Sa kodus lähedasega, tööl kiirabis või EMOs või oled Sa neuroloog - see on olukord, kus iga minut loeb ning sõna otseses mõttes aeg on aju - me räägime täna insuldist. See on seisund, mis võib olla koheselt selge aga vahel peidab ta ennast nagu kameelon. Ta võib olla nagu Puuma Eestis - peita ennast väga osavalt, liikuda kiiresti ning kui arvata, et Eestis puuma ei saa elada - siis võta näpust ning ta võib tabada igaüht.

Selleks, et meil oleks koos neid juhtumeid kergem lahendada, siis täna on meiega brigaadis:

Deltakutse uus kolmas hooaeg on teie ees ning täna läheme üheskoos kiirabikutsele, kus seisame silmitsi olukorraga, mis paneb proovile meie oskused, teadmised ja külma närvi. Sel aastal tulid välja uued kiirabi tegevusjuhised ja just nendest me hakkamegi tänases osas põhjalikumalt rääkima. Nimelt oli nendes  juhistes kaks uut peatükki, millele me keskendume eriti: šokk ja trauma patsiendi käsitlus. 

Meiega on täna brigaadis:

2025. aastal jõustusid uued kiirabi tegevusjuhised, mille alusel Eesti kiirabitöötajad igapäevatööd teevad. Kui sisestasin otsingusse sõna “eetika”, ei leidnud ma juhistest midagi. Kui proovisin “eetiline”, sain kolm vastet: diabeetiline, antipüreetiline ja sümpatomimeetiline. Need viimased kõlavad tervishoiutöötajale tuttavalt — nende taga on ravimid ja seisundid, millega tegeleme iga päev. Aga eetika? See tundub sageli abstraktne, võõras ja isegi hirmutav. Miks?

Täna meie kiirabibrigaadis…

Dr Katrin Elmet — anestesioloog, Tartu Ülikooli eetika lektor, Eesti aasta arst 2024 ning Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud. Tema erihuvi on elulõpu eetika, kus ta on ka aktiivselt ühiskonnas kaasa rääkinud — just Katrin oli üks hiljuti Riigikogus vastu võetud tahteavalduse eestvedajatest.

Fun fact: Katrin pole kunagi kiirabiautos sõitnud, sest tema tasakaaluorgan ei pea sellele vastu.

Dr Kadri Rõivassepp — anestesioloog, Tartu Kiirabi reanimobiiliarst ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud. Kadri töötab igapäevaselt II intensiivraviosakonnas, kus fookus on neurointensiivravil — valdkonnal, mis toob endaga sageli kaasa keerulisi eetilisi valikuid ja olukordi.

Fun fact: Kadri tasakaaluorgan on laitmatult treenitud — kiirabi kogemus on olemas.

Selles Deltakutse episoodis räägime surmast, valikutest ja väärtustest. Elulõpuotsustest, kahtlustest, meditsiini inimsusest ja sellest, miks eetika ei tohiks olla tabu.

Kuula — see episood võib muuta Su vaadet meditsiinile.

Seekordne episood viib meid Tallinnasse ja keskendub ühele kõige olulisemale ning tundlikumale teemale – laste kriitilised seisundid.

Meie brigaadiks on seekord lastereanimobiil ning meie imelised saatekülalised on:

🔹 Dr Kati Korjus – lastearst-neonatoloog, Ida-Tallinna Keskhaiglast

🔹 Dr Johanna Hade – lasteanestesioloog, Tallinna Lastehaiglast

🔹 Dr Helgi Padari – lasteanestesioloog, Tallinna Lastehaiglast

🎧 Episood on üles ehitatud pisut teistsuguselt kui tavaliselt – käsitleme kolme elulist ja harivat juhtumit:

1. Vastsündinu abistamine kohe pärast sündi (jätk meie septembrikuu sünnituse episoodile)

2. Eelkooliealise lapse krambid

3. Šokis laps ja laste elustamise eripärad

📘 Peagi ilmub ka teemale pühendatud konspekt, mis aitab teemast veelgi paremini aru saada – hoia pilk peal meie sotsiaalmeedial ja saa see esimesena!

Tule kuula ja õpi koos meiega – see on episood, mida ei taha maha magada!

Seekord oleme Mustvee kiirabibaasis, kus liituvad meiega kaks erialaspetsialisti, kelle igapäevatööks on kriitiliste neuroloogiliste seisundite käsitlus:

🧠 Dr Aleksandr Beljantsev, Tartu Ülikooli Kliinikumi II intensiivraviosakonna arst-õppejõud

🧠 Dr Andreas Rehi, neurokirurgia arst-resident

Fookuses on ajukatastroof – seisund, mille kiire äratundmine ja õigeaegne ravi on patsiendi ellujäämise ja taastumise seisukohalt otsustava tähtsusega.

Arutame järgmisi teemasid:

– Millised on punased lipud, mis viitavad tõsisele neuroloogilisele patoloogiale patsiendi esmasel hindamisel?

– Kuidas läheneda neuroloogilise koldeleiu diferentsiaaldiagnostikale?

– Milline on teadvushäirega patsiendi käsitlus kiirabis?

– Kuidas toimub intrakraniaalse patoloogia diagnostika ja ravi haiglas?

Kuula ja mõtle kaasa – kas Sina tunneksid potentsiaalse ajukatastroofi varakult ära?

Kõigile, kes soovivad antud teema kohta veel lugeda, siis meie kodulehel on üleval hea ning kompaktne konspekt, mis on kättesaadav siit:

https://deltakutse.ee/ajukatastroof

Selles Deltakutse podcasti episoodis oleme Türi kiirabibaasis ning jätkame punase trauma patsiendi käsitlemise lainel. Tänaseks teemaks on liiklusõnnetus. Meie brigaadis on Karmen Veerme, PERHi erakorralise meditsiini arst ja randevuuarst Tallinna Kiirabis, ning Kristin Nurk, õde-brigaadijuht PERHi kiirabis.

Liiklusõnnetused on kogu maailmas juhtivaks surmapõhjuseks 5–29-aastaste laste ja noorte seas. Igal aastal hukkub liikluses üle 1,3 miljoni inimese ning 20–50 miljonit saab vigastada, sageli raskelt ja pikaajaliste tagajärgedega. Enim põhjustavad neid õnnetusi mootorsõidukite kokkupõrked, kus kuni 40% kannatanutest jääb pärast õnnetust oma sõidukisse lõksu.

Eestis hukkus 2024. aastal liiklusõnnetustes 69 inimest ja vigastada sai 2155. See tähendab, et keskmiselt iga nelja tunni tagant saab keegi liikluses viga. Enamik õnnetusi toimub maist septembrini – seega jõuab see episood kuulajateni just sobival ajal.

Statistika näitab veel üht olulist tõsiasja: üle kahe kolmandiku traumast tingitud surmajuhtumitest toimub enne haiglasse jõudmist. Eriti suur on risk seisundite puhul, mis arenevad kiiresti ja märkamatult, nagu südame tamponaad, mille korral võib eelhaigla suremus ulatuda 90 protsendini.

Kui Sind huvitab, kuidas kiirabibrigaad sellistes olukordades tegutseb ning millised otsused ja tegevused loevad kõige rohkem, siis pane kõrv peale – see episood viib sind sündmuste keskele.

Lisaks on meil valminud konspekt meie veebilehel, mis on heaks materjaliks liiklusõnnetuse kutseks valmistumisel. Konspekti saab lugeda siit

Häirekeskusest laekunud info järgi on kahtlus, et sündmuskohal võib olla kasutusel tulirelv. Mida sellises olukorras teha? Millele mõelda, kui ees ootab võimalik tulistamisjuhtum?

Tartu Kiirabi Deltakutse värskes episoodis keskendume just sellisele kiirabikutsele.

Arutame:

• Kuidas ravida laskevigastusega patsienti sündmuskohal ja erakorralise meditsiini osakonnas?
• Millised võimalused on politseil kannatanute abistamisel?
• Kas valida „scoop and run“ või „play and stay“?
• Elupäästev torakotoomia – kuidas ja millal seda teha?

Seekordses kiirabibrigaadis:

• Professor Peep Talving – traumakirurg ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juht
• Dr Ott Sääsk – erakorralise meditsiini arst-resident, Tallinna Kiirabi arst ja endine politsei kiirreageerija
• Lemmo Jonuks – Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht

Episood on salvestatud veebruaris toimunud Deltakonverentsil. Suur aitäh kõigile, kes kohal olid ja kaasa lõid! Liitu meiega ka järgmisel aastal: https://deltakutse.ee/konverents2026

Lisaks oleme koostanud laskevigastusega patsiendi käsitlemise konspekti, mida saad lugeda siit:

👉 https://deltakutse.ee/tulistamine

📬 Ja kui sa veel ei ole liitunud meie uudiskirjaga – nüüd on hea aeg!

Jagame kasulikke nõuandeid, põnevaid teadusartikleid ja värskeid uudiseid meie tegemistest. Liitu siin:

👉 https://deltakutse.sendsmaily.net/landing-pages/299f9f47-2f8e-4eb2-aaf3-4a49a40e58a8/html/

Meil on valmis saanud Superkangelaste eriseeria teine osa ning tänane külaline on meie stuudiosse jõudnud otse Suurbritanniast!

Mul on suur au tutvustada Briti armee koloneli ja anestesioloogi, dr Giles Nordmanni. Koos Gilesiga uurime, kuidas ta leidis tee Briti armeesse ning milliseid soovitusi annaks ta neile, kes on kaalunud sarnast teekonda. Räägime ka tema kogemustest sõjatandril ning sellest, milline võiks välja näha sõjameditsiini tulevik.

See on inspireeriv ja põnev vestlus mehest, kelle karjäär on viinud teda maailma kõige keerulisematesse ja intensiivsematesse meditsiinilistesse olukordadesse.

We are excited to present the second episode of our Superheroes special series, and today’s guest has joined us in the Deltakutse studio all the way from the United Kingdom!

It is a great honor to introduce Colonel Dr. Giles Nordmann, an anesthesiologist in the British Army. Together, we explore his journey into the military, how he found his way to the British Army, and what advice he has for those considering a similar path. We also discuss his experiences on the battlefield and what the future of military medicine might look like.

This is an inspiring and insightful conversation with a man whose career has taken him to some of the most challenging and high-stakes medical environments in the world. Don’t miss it!

Seekordne episood jätkub täpselt sealt, kus eelmisel korral pooleli jäime ehk võimalusel kuulake enne meie eelmist episoodi, kus keskendusime hüpotermiale. Seekord oleme Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus me pole  kiirabibrigaad, vaid hoopis ECMO-brigaad – spetsialistid, kes reageerivad juhtudel, kui patsiendi elustamine ei ole olnud edukaks ning viimase variandina jääb alles kehaväline vereringetoetus.

Aga mis on ECMO? Kuidas see suudab päästa inimesi, kelle süda on juba seiskunud? Millal tuleks seda võimalust kaaluda ning kuidas töötab see imeline tehnoloogiline areng? Kõigest sellest räägime juba tänases Deltakutse podcasti episoodis. 

Täna on meie ECMO-brigaadis: 

Meil on valminud väga hea ja ülevaatlik konspekt samal teemal: https://deltakutse.ee/ecpr

Loe juba sealt põhjalikumalt, mis on ECPRi näidustused ning millal peaks selle peale mõtlema.