Palliatiivravi ei tähenda loobumist. See tähendab inimese aitamist siis, kui tervistavat ravi enam alati pakkuda ei saa, aga valu, hirmu, hingeldust ja kannatust saab siiski leevendada.

Sõna „palliatiivne“ pärineb ladinakeelsest sõnast pallium — mantel või kate. See kujund sobib hästi: palliatiivravi on nagu kaitsev mantel olukorras, kus haigust ei pruugi olla võimalik ära võtta, kuid inimest saab hoida, toetada ja aidata.

Selles Deltakutse episoodis räägime, mida palliatiivravi tänapäeval tegelikult tähendab, millal sellele mõelda, kuidas teha keerulisi raviotsuseid ning kuidas toetada patsienti ja tema lähedasi elu kõige haavatavamates hetkedes.

Meiega on Liis Lang, palliatiivraviosakonna õendusjuht, ja dr Anne Einseli, palliatiivraviosakonna arst, erakorralise meditsiini arst ning Tartu Kiirabi brigaadijuht.

Deltakonverents 2026 laval salvestatud Deltakutse seekordses osas võtame ette ühe väga tuttava, aga alati väljakutseid pakkuva olukorra — kõhuvaluga naispatsiendi. Millal on tegemist millegi healoomulisega, millal peitub sümptomite taga ajakriitiline seisund ja kuidas selles kliinilises virvarris õiged küsimused küsida ning olulised otsused teha? Räägime diferentsiaaldiagnostikast, ohumärkidest ja günekoloogiliste põhjuste äratundmisest

Saatekülalisteks on:

Tanel Lepik – erakorralise meditsiini arst Viljandi Haiglas ja Tallinna Kiirabi randevuu brigaadis

Tuuli Haabpiht – naistearst Ida-Tallinna Keskhaiglas

Kõhuvalu on meditsiinis nagu Schrödingeri kass: see võib olla “lihtne gastroenteriit”… ja samal ajal võib see olla ka esimene märk kiiresti arenevast kirurgilisest probleemist. Selles episoodis võtame ette ägeda kõhu käsitluse just nii, nagu kiirabis ja haiglas päriselt vaja: mida küsida, mida hinnata, mida kindlasti mitte maha magada.

Tegu on põneva avaliku salvestusega 2025. aasta detsembrist. Ja jõulukuule omaselt — kui kõik söövad head ja paremat — salvestasime episoodi, kus kõhuvalu oli peamine kaebus.

Täna on meie kiirabibrigaadis kaks fantastilist kirurgi:

Liisa Vipp – üldkirurg Ida-Tallinna Keskhaiglas

Liis Jaanimäe – üldkirurg Tartu Ülikooli Kliinikumis

Arutame samm-sammult kõhuvaluga patsiendi käsitlust: kas tegu on appenditsiidi, mesenteriaalisheemia või hoopis millegi muuga? Millised on need punased lipud, mis panevad ka kogenud kirurgi hetkeks seisatama? Räägime ka sellest, miks vuntsiga mehed võivad olla ohtlikud.

Episoodi alguses teeme ka väikese rännaku kirurgia maailma: mis eriala see päriselt on, millist mõtlemist see nõuab ja kuidas kirurgid tüsistustega toime tulevad.

Transpordi end tagasi jõuluhõngulisse Gutenbergi saali, pane video käima ja mõtle kaasa — kuidas Sina need juhtumid lahendaksid?

Loe ka meie konspekti antud teemal, mis on leitav meie deltakate kodulehelt: https://deltakutse.ee/agekoht

2025. aasta lõpus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa Elustamisnõukogu juhised. Oleme need detailideni läbi töötanud, et tuua Sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas võiks selle põhjal muutuda meie päris elu praktika. I osas keskendusime advanced life supportile ehk edasijõudnute elustamisele. II osas keskendume elustamisjärgsele ravile, mis on sama tähtis, kui ALS. Mida tähele panna siis, kui süda on taas käivitunud?

Et nii suure väljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. Täna on meie kiirabibrigaadis jätkuvalt:

• Andras Laugamets - legendaarne Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht
• Eno-Martin Lotman - Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog

Antud teemal oleme Deltakutse kodulehel avaldanud ka konspekti, mida saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/elustamine2026

Täna läheme koos ühele päriselt pingelisele kiirabikutsele: patsiendi süda on seiskunud. Räägime, millised on 2026. aastal parimad võimalused see uuesti käima saada — ja mida ütlevad selle kohta kõige värskemad soovitused.

2025. aasta lõpus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa Elustamisnõukogu juhised. Oleme need detailideni läbi töötanud, et tuua sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas võiks selle põhjal muutuda meie päris elu praktika.

Et nii suure väljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. Täna on meie kiirabibrigaadis:

• Andras Laugamets - legendaarne Tartu Kiirabi õde-brigaadijuht
• Eno-Martin Lotman - Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog

Mürgistuste puhul on haigla-eelselt tegutsevad meedikud hindamatu väärtusega. Neil on harukordne võimalus olla esimesed detektiivid sündmuskohal – otsida juhtlõngu nagu Sherlock Holmes, koguda infot lähedastelt, sõpradelt ja sugulastelt, uurida ümbrust, vaadata prügikaste ja ravimikarpe, märgata tühje ravimlehti või kahtlasi aineid. Iga killuke infot, mis haiglasse jõuab, võib osutuda otsustavaks, aidates suunata haigla kolleegid õige diagnoosi ja ravi juurde. Samamoodi on haiglas töötavatel meedikutel nii oluline märgata sümptomeid, mis viitavad just mürgistusele ning seeläbi valida võimalusel õige ravi ning antidoot. 

Meie eesmärk on, et selle episoodi lõpuks oleksite isegi nagu meditsiinidetektiivid – oskaksite ära tunda mürgistuse mustri, mõista selle põhjust ja teada, kuidas patsienti aidata.

Selle põneva teekonna jaoks on täna meie kiirabibrigaadis: Ruth Kastanje, kes on mürgistusteabekeskuse õde-konsultant.

Deltakutse kriisinõustamise sarja teises osas pöörame pilgu sissepoole – meie endi ja meie kolleegide poole. Räägime sellest, mis saab pärast raskeid väljakutseid ja traagilisi juhtumeid:

• kuidas tulla toime olukordadega, mis jäävad kummitama ka pärast vahetust

• kuidas märgata, kui kolleeg “hoiab end koos” ainult näiliselt

• millest päriselt abi on – nii iseenda kui tiimikaaslaste toetamisel

See episood tuletab meelde, et lisaks patsientide ja lähedaste toetamisele (millest räägime esimeses osas) vajavad hoidmist ka need, kes iga päev teiste jaoks kohal on.

Stuudios on:

• Mari Kolga – PERHi kriisi- ja riskivaldkonnajuht, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu liige

• Tiina Naarits-Linn – traumajuhtumite superviisor, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu juht

See osa on kõigile, kes töötavad eesliinil – et me ei unustaks: inimlikkus ja hool algavad ka meist endist.

Millised on Sinu parimad nipid, kuidas ennast ja üksteist hoida pärast raskeid sündmusi? Jaga neid kommentaarides.

Tänane osa on eriline – räägime teemast, millest meditsiinis sageli ei räägita piisavalt, kuid millel on tohutu tähtsus. Me käivitame justkui lisabrigaadi – sellise, mis ei kasuta ravimeid ega defibrillaatorit, vaid kuulab, toetab ja aitab inimesi siis, kui kõik muu on juba tehtud. Kuidas hoida patsiente ja nende lähedasi olukordades, kus maailm nende ümber on kokku varisenud? Kuidas pakkuda psühholoogilist esmaabi? Kuidas hoida meie kolleege ja tervishoiutöötajat? Sellest, kuidas kriisinõustamine päriselt välja näeb nii sündmuskohal kui ka hiljem, räägime juba selles olulises osas.

Täna on meie kiirabibrigaadis:

• Mari Kolga - PERHi kriisi- ja riskivaldkonnajuht, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu liige

• Tiina Naarits-Linn - traumajuhtumite superviisor, kriisinõustaja, Eesti Kriisinõustamise Ühingu juht

3. hooaega alustasime imeilusas Kuressaares toimunud avaliku salvestusega. Selles episoodis me seisame silmitsi ühe aeg-kriitilisema olukorraga tervishoius - oled Sa kodus lähedasega, tööl kiirabis või EMOs või oled Sa neuroloog - see on olukord, kus iga minut loeb ning sõna otseses mõttes aeg on aju - me räägime täna insuldist. See on seisund, mis võib olla koheselt selge aga vahel peidab ta ennast nagu kameelon. Ta võib olla nagu Puuma Eestis - peita ennast väga osavalt, liikuda kiiresti ning kui arvata, et Eestis puuma ei saa elada - siis võta näpust ning ta võib tabada igaüht.

Selleks, et meil oleks koos neid juhtumeid kergem lahendada, siis täna on meiega brigaadis:

Deltakutse uus kolmas hooaeg on teie ees ning täna läheme üheskoos kiirabikutsele, kus seisame silmitsi olukorraga, mis paneb proovile meie oskused, teadmised ja külma närvi. Sel aastal tulid välja uued kiirabi tegevusjuhised ja just nendest me hakkamegi tänases osas põhjalikumalt rääkima. Nimelt oli nendes  juhistes kaks uut peatükki, millele me keskendume eriti: šokk ja trauma patsiendi käsitlus. 

Meiega on täna brigaadis: