
Sign up to save your podcasts
Or


Jaan Aru, Merit Martens ja Fotografiska – see oli üks neist unistuste õhtutest, millest me Deltakutse tiimiga ei julgenud veel paar aastat tagasi isegi unistada!
Aga kas see kõik oli ikka reaalne ning mis on tegelikult reaalsus? Kas me näeme maailma sellisena, nagu see päriselt on?
Kuidas meie aju loob reaalsust? Miks näeme sama maailma erinevalt? Kuidas mõjutavad ravimid meie taju ja teadvust? Milline mõju on kunstil meie ajule ning miks võib üksainus kunstiteos muuta inimese eluteed?
Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele otsime vastuseid Fotografiskas toimunud Deltakutse erilises avalikus salvestuses koos kahe erakordse külalisega:
Jaan Aru – neuroteadlane, Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor ning populaarteaduslike raamatute autor.
Merit Martens – psühhiaater ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja.
See on vestlus ajust, teadvusest, kunstist ja sellest, kuidas me ümbritsevat maailma kogeme. Siin vestluses kasutame mõtete illustreerimiseks ka erinevaid kunstiteoseid ehk soovitame seda episoodi lihtsalt kuulamise asemel ka vaadata.
Häirekeskuse väljakutse: Bravo 15. 32-aastane mees. Kolm päeva palavikku, kuiv köha ja süvenev kurguvalu. Enesetunne halveneb.
Esmapilgul täiesti tavaline väljakutse. Võib-olla gripp. Võib-olla COVID. Aga mis siis, kui patsient on hiljuti saabunud välismaalt? Kui nahale on tekkinud lööve? Kui samasuguste sümptomitega on haigestunud ka tema lähedased?
Deltakutse uues episoodis „Nähtamatu oht: infektsioonid“ sukeldume infektsioonhaiguste maailma ja räägime sellest, kuidas läheneda patsiendile, kelle puhul kahtlustame nakkushaigust.
Kuidas infektsioonid tegelikult levivad? Millal piisab kirurgilisest maskist ja millal on vaja respiraatorit? Millal peaks patsiendi isoleerima juba enne, kui teame diagnoosi? Ja millised väikesed detailid anamneesis peaksid panema häirekellad tööle?
Saatekülaliseks on infektsioonhaiguste arst-resident Loora Grünvald, kellega proovime vastata ühele praktilisele küsimusele: mida võiksid Sina juba järgmisel valvel infektsioonikahtlusega patsiendi juures teisiti teha?
Kiirabikutse: D30 – 7-aastane poisslaps. Alates eilsest kõhuvalu, täna on valu süvenenud, laps on oksendanud ning vanemate sõnul tavapärasest loium.
Mis võib peituda lapse kõhuvalu taga? Millised leiud peaksid panema mõtlema kirurgilisele patoloogiale?
Seekordses Deltakutse episoodis lahendame juhtumit koos lastekirurgia arst-residendi Elis Maria Avvoga, kes veetis sel kevadel neli kuud Lõuna-Koreas Soulis.
Räägime ägeda kõhu olulisematest kirurgilistest põhjustest lastel, nende äratundmisest ja käsitlusest nii kiirabis kui haiglas. Samal ajal uurime, milline näeb välja lastekirurgia teisel pool maailma: mida saame Lõuna-Korea meditsiinist õppida ning mille poolest erineb sealne haiglaelu meie omast?
Deltakutse reisisaate uues osas rändame Indiasse ning veterinaaria põnevasse maailma.
Meie külaline on dr Aleksandr Semjonov — Eesti Maaülikooli loomakliiniku ülemarst, Tallinna Loomaaia peaarst ning anestesioloogia ja intensiivravi vanemlektor Maaülikoolis.
Räägime sellest, millal Aleksandri reisimised alguse said, kuidas sündis armastus veterinaaria ja loomaanestesioloogia vastu ning millised patsiendid või juhtumid on talle siiani eredalt meelde jäänud.
Saame kuulda lugusid keerulistest olukordadest Indias ning kuidas saada hakkama olukorras, kus patsiendid on natuke suuremad, kui me kiirabis harjunud oleme.
Suvel ootavad Deltakutses ees väga erilised reisiepisoodid, kus rändame koos tegusate ja inspireerivate inimestega mööda maailma ning kuulame lugusid sellest, mida nad kaugetes paikades näinud, kogenud ja korda saatnud on.
Meie esimene sihtkoht on Ghana — Lääne-Aafrika riik, kus elab üle 35 miljoni inimese. See on rahvaarvult Aafrika 13. riik, kus elab üle saja erineva etnilise grupi, räägitakse vähemalt 70 keelt ning põimuvad väga erinevad kultuurid, uskumused ja eluviisid.
Selles episoodis on meil külas Kerttu Siffer — õde, kes veetis kaheksa kuud vabatahtlikuna Lõuna-Ghana kohalikus haiglas. Kerttu on töötanud nii Tallinna Lastehaiglas kui ka Tallinna Kiirabis ning selles osas räägime temaga elust ja tööst Ghanas, kohalikust haiglasüsteemist, kultuurilistest erinevustest, vabatahtlikuks olemisest ning sellest, mida selline kogemus inimese ja meditsiinitöötajana õpetab.
Selleks et ka pärast episoodi kuulamist Ghana lainel püsida, pani Kerttu kokku Spotify playlisti oma lemmiklugudest sellest põnevast riigist:
https://open.spotify.com/playlist/7DhIm0LMuegoffU7zJQBM8?si=ffbde553e8dc4786
Palliatiivravi ei tähenda loobumist. See tähendab inimese aitamist siis, kui tervistavat ravi enam alati pakkuda ei saa, aga valu, hirmu, hingeldust ja kannatust saab siiski leevendada.
Sõna „palliatiivne“ pärineb ladinakeelsest sõnast pallium — mantel või kate. See kujund sobib hästi: palliatiivravi on nagu kaitsev mantel olukorras, kus haigust ei pruugi olla võimalik ära võtta, kuid inimest saab hoida, toetada ja aidata.
Selles Deltakutse episoodis räägime, mida palliatiivravi tänapäeval tegelikult tähendab, millal sellele mõelda, kuidas teha keerulisi raviotsuseid ning kuidas toetada patsienti ja tema lähedasi elu kõige haavatavamates hetkedes.
Meiega on Liis Lang, palliatiivraviosakonna õendusjuht, ja dr Anne Einseli, palliatiivraviosakonna arst, erakorralise meditsiini arst ning Tartu Kiirabi brigaadijuht.
Deltakonverents 2026 laval salvestatud Deltakutse seekordses osas võtame ette ühe väga tuttava, aga alati väljakutseid pakkuva olukorra — kõhuvaluga naispatsiendi. Millal on tegemist millegi healoomulisega, millal peitub sümptomite taga ajakriitiline seisund ja kuidas selles kliinilises virvarris õiged küsimused küsida ning olulised otsused teha? Räägime diferentsiaaldiagnostikast, ohumärkidest ja günekoloogiliste põhjuste äratundmisest
Saatekülalisteks on:
Tanel Lepik – erakorralise meditsiini arst Viljandi Haiglas ja Tallinna Kiirabi randevuu brigaadis
Tuuli Haabpiht – naistearst Ida-Tallinna Keskhaiglas
Kõhuvalu on meditsiinis nagu Schrödingeri kass: see võib olla “lihtne gastroenteriit”… ja samal ajal võib see olla ka esimene märk kiiresti arenevast kirurgilisest probleemist. Selles episoodis võtame ette ägeda kõhu käsitluse just nii, nagu kiirabis ja haiglas päriselt vaja: mida küsida, mida hinnata, mida kindlasti mitte maha magada.
Tegu on põneva avaliku salvestusega 2025. aasta detsembrist. Ja jõulukuule omaselt — kui kõik söövad head ja paremat — salvestasime episoodi, kus kõhuvalu oli peamine kaebus.
Täna on meie kiirabibrigaadis kaks fantastilist kirurgi:
Liisa Vipp – üldkirurg Ida-Tallinna Keskhaiglas
Liis Jaanimäe – üldkirurg Tartu Ülikooli Kliinikumis
Arutame samm-sammult kõhuvaluga patsiendi käsitlust: kas tegu on appenditsiidi, mesenteriaalisheemia või hoopis millegi muuga? Millised on need punased lipud, mis panevad ka kogenud kirurgi hetkeks seisatama? Räägime ka sellest, miks vuntsiga mehed võivad olla ohtlikud.
Episoodi alguses teeme ka väikese rännaku kirurgia maailma: mis eriala see päriselt on, millist mõtlemist see nõuab ja kuidas kirurgid tüsistustega toime tulevad.
Transpordi end tagasi jõuluhõngulisse Gutenbergi saali, pane video käima ja mõtle kaasa — kuidas Sina need juhtumid lahendaksid?
Loe ka meie konspekti antud teemal, mis on leitav meie deltakate kodulehelt: https://deltakutse.ee/agekoht
2025. aasta lõpus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa Elustamisnõukogu juhised. Oleme need detailideni läbi töötanud, et tuua Sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas võiks selle põhjal muutuda meie päris elu praktika. I osas keskendusime advanced life supportile ehk edasijõudnute elustamisele. II osas keskendume elustamisjärgsele ravile, mis on sama tähtis, kui ALS. Mida tähele panna siis, kui süda on taas käivitunud?
Et nii suure väljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. Täna on meie kiirabibrigaadis jätkuvalt:
Antud teemal oleme Deltakutse kodulehel avaldanud ka konspekti, mida saab lugeda siit: https://deltakutse.ee/elustamine2026
Täna läheme koos ühele päriselt pingelisele kiirabikutsele: patsiendi süda on seiskunud. Räägime, millised on 2026. aastal parimad võimalused see uuesti käima saada — ja mida ütlevad selle kohta kõige värskemad soovitused.
2025. aasta lõpus ilmusid uued ERC-i ehk Euroopa Elustamisnõukogu juhised. Oleme need detailideni läbi töötanud, et tuua sinuni, mis on muutunud, miks see muutus loeb ja kuidas võiks selle põhjal muutuda meie päris elu praktika.
Et nii suure väljakutsega kindlamalt toime tulla, on meie brigaadis alati oma ala tipptegijad. Täna on meie kiirabibrigaadis:
From the publisher's feed

2 Listeners

2 Listeners

13 Listeners

3 Listeners

1 Listeners

2 Listeners

0 Listeners

0 Listeners

0 Listeners