Vanglaplaneet uurib Mike Calamuse käest, kuidas ta hindab Donald Trumpi välispoliitilist pööret ning millised võivad olla Iraani sõja tegelikud põhjused.President, kes tuli võimule lubadusega hoiduda uutest sõdadest ja režiimivahetustest, on nüüd viinud Ameerika konflikti, mille tagajärjed võivad põhjustada järjekordse kogu maailma mõjutava kriisi.Arutleme selle üle, miks Trump praegu nii käitub, kas tegemist on hiljutise muutusega või oli selline suund juba varem ette näha. Räägime ka sellest, millised võivad olla sõja tegelikud eesmärgid laiemas geopoliitilises plaanis, kes reaalselt kujundab USA välispoliitilisi otsuseid ning kas avalikkuse ette toodud põhjendused sõja alustamiseks vastavad tõele.Vaatame ka, kas USA-l ja tema liitlastel on üldse realistlik võimalus Iraani suhtes kiiresti edu saavutada või kujuneb sellest järjekordne pikk ja kulukas sõda, mis võib eskaleeruda isegi ülemaailmseks konfliktiks.

Majandus liigub vales suunas.Hinnad söövad inimeste sissetulekuid.Maksud kasvavad.Ja valitsuselt ei tule selget plaani, kuidas Eesti sellest august välja tuua.Analüütik Raul Eametsa raporti põhjal kerkib õhku valus küsimus: kas Eesti võib langeda Euroopa vaesemate riikide hulka?Aga saade ei rääkinud ainult majandusest.Juttu tuli ka võimust. Varjatud mõjust. Prokuratuurist. KAPOst. Porto Franco juhtumist. Kersti Krahti kaasusest. Ja küsimusest, kas Eestis juhivad riiki valitud esindajad — või jõustruktuurid, kes võivad poliitikat mõjutada enne, kui rahvas üldse aru saab, mis toimub.Kui meedia, prokuratuur ja julgeolekuasutused suudavad inimese maine hävitada enne kohtuotsust, siis ei ole see enam lihtsalt õigusemõistmine. See on võim.Kui valitsused vahetuvad uurimiste, kahtlustuste ja avaliku surve kaudu, peab ühiskond küsima: kus lõpeb õigusriik ja kust algab süvariik?Saates puudutati ka e-valimisi — süsteemi, mille läbipaistvus on liiga nõrk ja mõju demokraatiale liiga suur, et seda lihtsalt usupõhiselt usaldada.Eesti vajab ausust.Läbipaistvust.Vastutust.Ja õigussüsteemi, mis teenib rahvast — mitte poliitilist päevakorda.Sest riik, kus inimesed kardavad küsida, ei ole enam vaba riik

Toomas Pauri saates oli külas Jüri Varik — mees, keda on õigusega nimetatud kogukonna hingeks.79-aastaselt ei istu Jüri paigal.Matkad. Dolomiidid. San Marino. Veneetsia. Liikumine. Elujõud. Ta tõestab, et vanus ei pea olema pidur, vaid võib olla väärikus, kogemus ja eeskuju.Aga jutt ei jäänud ainult rännuteedele.Saates jõuti Eesti metsani. Meie looduse südameni. Meie rahvusliku mälu ja tulevaste põlvkondade pärandini.Jüri rääkis murega metsade üleraie, looduse lõhkumise ja vastutustundetu metsapoliitika üle. Küsimus on lihtne, aga valus: kas Eesti mets jääb alles ka meie lastele — või müüakse see lühiajalise kasu nimel maha?“Eesti mets ja loodus jääb, vaimusilmas nii ma näen.”See mõte kandis kogu saadet.Me ei saa vaadata vaikides pealt, kui Eesti loodus kaob. Me peame rääkima. Peame nõudma vastutust. Peame kaitsma seda, mis on meie oma.Sest rahvas, kes kaotab oma metsa, kaotab osa oma hingest. 🇪🇪

Täna stuudios: Toomas Paur ja Mike Calamus.See ei ole tavaline vestlus.See on otsekohene. Terav. Ebamugav.---Kas Eesti e-hääletussüsteem on usaldusväärne… või kontrollimatu?Miks ei lubata sõltumatuid välisvaatlejaid protsessi jälgima?Ja miks kriitika jääb sõnadeks – ilma tegudeta?Peatame võimalikud manipulatsioonid Eesti valimistel! Vaja on vähemalt 1000 allkirja , et avaldus edastada.https://www.petitsioon.com/ilma_kontr...Selles episoodis läheme sügavale:👉 E-hääletuse varjuküljed ja läbipaistvuse küsimus👉 Poliitiline vastutus… või selle puudumine👉 Eesti loodusvarade müük – kelle kasu, kelle kahju?👉 Usalduse kriis riigi ja rahva vahel---Vestlus ei piirdu Eestiga.Me puudutame ka suuri mängijaid:Donald Trump, Jeff Bezos, Bill Gates👉 USA ja Euroopa võimusuhted👉 Euroopa Liidu energiapoliitika ja sõltuvused👉 Globaalne poliitika, mis mõjutab otseselt väikeriike nagu Eesti---Ja lõpuks üks keskne küsimus:**Kes tegelikult juhib?Ja kelle huvides otsuseid tehakse?**---See episood ei paku mugavaid vastuseid.Aga see esitab õiged küsimused.👉 Vaata lõpuni. Mõtle ise. Tee oma järeldused.

⚡ Energia, võim ja vastutus: Toomas Pauri terav intervjuu Kalju Tammega

Saadet juhib ja küsitleb Toomas Paur.
Stiil on selge. Küsimused on otse. Vastused – veelgi otsemad.

Stuudios on teadlane Kalju Tamme.
Teema? Eesti süda. Energia. Ressursid. Ja nende üle käiv vaikne võitlus.

Narva Elektrijaam ei ole lihtsalt infrastruktuur.
See on strateegiline vara.

Tamme ütleb selgelt:
jaam võib töötada veel aastakümneid – isegi kuni 2069.

Aga ainult ühel tingimusel:
moderniseerimine.

Vähem saastet. Rohkem efektiivsust.
Mitte sulgemine – vaid uuendamine.

Kriitika läheb teravaks.

Kaevandusõigused anti ettevõttele Viru Keemia Grupp sisuliselt sümboolse hinnaga.

Tamme hinnang:
see ei olnud tehing.
See oli loovutamine.

Põlevkivi tegelik väärtus?
Kordades suurem.

Ja küsimus jääb õhku:
kelle huvides see otsus tehti?

Saates ei keerutata.

Räägitakse võimalikust korruptsioonist.
Räägitakse otsustest, mis ei teeni riiki.

Kui strateegilised ressursid müüakse alla turuhinna,
siis ei ole see juhus.

See on muster.

Põlevkivi ei ole ainult minevik.
See on potentsiaal.

Õige väärindamine tähendab:
– suurem energiasõltumatus
– rohkem töökohti
– tugevam majandus

Valik on lihtne:
kas kasutada oma ressursse targalt…
või vaadata, kuidas teised sellest kasu lõikavad.

Tamme pakub välja ebamugava, aga selge idee:

Kui tehingud on tehtud kahjulikult,
tuleb kaaluda tagasiostu.

Või isegi riigistamist.

See ei ole ideoloogia.
See on strateegia.

Mure ei ole ainult poliitikas.
See on ka rahvas.

Näide: Rail Baltica.

Hiigelkulud.
Vähene vastuseis.

Küsimus:
miks ühiskond vaikib?

Arutelu jõuab tuumani.

Kas poliitikud peaksid vastutama?
Mitte ainult sõnades. Tegudes.

Kui otsus kahjustab riiki,
siis peab järgnema vastutus.

Mitte vabandus.
Vaid tagajärg.

Tamme teeb terava võrdluse:
Eesti liigub ohtlikus suunas.

Sarnasus mõne Aafrika riigiga ei ole juhuslik mõttevälgatus.
See on hoiatus.

Kui ressursse juhitakse halvasti,
kaob kontroll.
Ja koos sellega – tulevik.

Saade lõpeb siiski lootusega.

Eesti saab muutuda.
Aga ainult siis, kui inimesed ärkavad.

Rohkem osalust.
Rohkem vastutust.
Rohkem julgust küsida: kellele see kasulik on?

See ei olnud lihtsalt intervjuu.
See oli äratuskell.

🔥 Narva – rohkem kui jaam💰 Põlevkivi – odavalt ära antud?⚠️ Korruptsiooni vari⚡ Energia = jõud🔄 Tagasiost või riigistamine?🚄 Vaikiv rahvas⚖️ Vastutus – päriselt🌍 Eesti tee – hoiatav paralleel🇪🇪 Lõppsõna: kõik ei ole kadunud

🌪️ Torm aprillis, torm riigis: Eesti seisab murdepunktis

1. aprilli hommik ei toonud kevadet.
   See tõi tormi. Lume. Ja midagi enamat.

Saade algab Heimar Lenk sissejuhatusega – väljas möllab ilm, aga veel karmim torm käib Eesti sees. Majandus. Poliitika. Usaldus.

Ja sõnum on selge: midagi on katki.

Paberil on kevad.
Reaalsuses – surve.

Eestlased on jätkuvalt Euroopa Liidu äärealal elatustaseme poolest.
Palgad ja pensionid – madalad.
Toit ja kaubad – kallid.

Lisandub automaks.
Tulemus?
Tagasiminek.

Inimesed ostavad jälle kasutatud diiselautosid. Nagu 90ndatel.
Riided ja tarbekaubad tulevad massiliselt Hiinast.
Kokkuhoid pole valik – see on ellujäämine.

Ja kui Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib majanduslangust, siis ei ole see arvamus.
See on hoiatus.

Eldar Meerits ja Tiit Kuurmee ütlevad otse:
valitsusel puudub huvi majandust käima tõmmata.

Fookus on mujal.
Ukraina sõda. Rohepööre.

Aga kodumaal?
Elukallidus tõuseb.
Rahva hääl nõrgeneb.

Demokraatia ei kao paugupealt.
Ta kulub vaikselt ära.

Poliitilised otsused ei jää paberile.
Need jõuavad inimeste ellu.

Madal sündimus.
Suur väljaränne.

See pole juhus.
See on tagajärg.

EKRE liikmed hoiatavad:
kui kurss ei muutu, muutub ka Eesti ise.

Rahulolematus kasvab.
Ja koos sellega reitingud.

Keskerakond ja Isamaa näitavad tõusu.

See ei ole juhuslik.
See on reaktsioon.

Arutelu liigub kaitsepoliitikasse.

Tankitõrjekraavid. Punkrid.
Kas need kaitsevad – või lihtsalt rahustavad?

Ja siis raskem küsimus:
korruptsioon.

Ametnikud liiguvad riigi ja erasektori vahel.
Pöördukse efekt.

Lojaalsus – kellele?
Riigile või rahale?

Kui palju meid jälgitakse?

Paul Keres nime kaudu tõstatatud metafoor ja Parvel Bruunsild küsimused viivad arutelu sügavamale:

Kas inimesed üldse teavad, kui palju neid jälgitakse?

Paralleel 1984 maailmaga ei ole enam liialdus.
See on tunne.

Kõige teravam teema – valimised.

Kas süsteem on usaldusväärne?
Kas manipulatsioon on võimalik?

Saates kõlab selge nõudmine:
reformid. Ausad valimised. Läbipaistvus.

Mart Helme läheb veel kaugemale:
mis saab siis, kui NATO tugi nõrgeneb?
Kas Eesti peaks kaaluma neutraalsust?

Need ei ole enam teoreetilised küsimused.
Need on strateegilised valikud.

Saade lõpeb looga April in Portugal.

Helge. Rahulik. Lootusrikas.

Kontrast kõigele eelnevale.

See ei olnud lihtsalt arutelu.
See oli diagnoos.

Majandus surve all.
Demokraatia küsimärgi all.
Julgeolek ebakindel.

Ja rahvas?
Rahvas vaatab, ootab… ja hakkab küsima.

Kui süsteem ei muutu – muutub kõik muu.

❄️ Kevad kalendris, kriis rahakotis📉 Kasvu asemel vaikimine👶 Rahvas väheneb, riik vaikib📊 Poliitiline maastik liigub🛡️ Julgeolek või illusioon?🎧 Jälgimine ja “1984” vari🗳️ Usaldus mureneb🎶 Lõpp noot – lootus või illusioon?⚡ Järeldus: aeg otsustada

⚠️ UUS SAADE VÄLJAS! ⚠️📺 Terve saade vaadatav ainult:https://www.patreon.com/weebiraadiohttps://www.blurbay.com/mariomaripuuSaates osalevad EestiEest.com peatoimetaja Mihkel Johannes Paimla,ajakirjanik ja tõlkija Tõnu KalvetSaates külas Moraalne Kompass Elvis Brauer…füüsik ja poliitik Kalju Tamme….ning Pärimustarkuste Instituudi asutaja, Konservatiivne metoodiline individualist, Mark Valdma.Saadet juhin mina, EestiEest.com toimetaja ja saatejuht Mario Maripuu.Selles saates avaldame vaid oma isiklikke mõtteid ja seisukohti.Nädalaga olen mõned mõtted kirja pannud, mille nüüd teieni toon ja mida siin saates läbi arutame.TRUMP 2.0 Trumpi rahupoliitika sarnaneb keskaegsete ristisõdadega, kus ta on haaranud toonase paavsti Urbanus II rolli – tule ja mõõgaga alistatakse maid ja rahvaid, kes ei kuuletu, et kehtestada nende üle ülemvõim. Täna, "õilsa" MAGA ideede nimel, külvab ta koos Iisraeliga hoopis surma Liibanonis ja Iraanis, pöörates ümber oma varasemad valimislubadused ning eirates rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.Kogu maailm vaatab Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli tegutsemist nõutult pealt, sest Euroopa julgeolekuarhitektuur on suures osas üles ehitatud USA-le. Kus algavad ka USA jaoks punased jooned, mida ületada ei tohi – või kas neid üldse on?Kuidas kommenteerite?Weebiraadio tegevust saab toetada rahalise panusega Konservatiivne Mõtiskleja OÜ kontole EE927700771006835650, selgitusega ANNETUS.Mike Calamus koos meeskonnaga on loonud MTÜ Konservatiivne Eesti, mille eesmärk on anda Eesti Vabariik EL-i kohtusse, et lõpetada e-valimised. Selleks võitluseks on vaja koguda 100 000 €. Annetada saab telefoninumbril 9000 999 (kõne hind 10 €) või pangaülekandega MTÜ Konservatiivne Eesti kontole EE527700771009327233, selgitusega ANNETUS.

Vestlus Heimar Lenkiga algab pealtnäha kergelt – isegi irooniliselt. Aasta on 2026, kuid Lenki peas ilutseb „Trump 2024“ müts. Sümbol? Nali? Või midagi enamat. See hetk seab tooni kogu arutelule – maailm on muutunud, aga mõtted ja hoiakud liiguvad oma rada.

Aga kiiresti muutub toon tõsiseks. Väga tõsiseks.

Vestluses tõuseb esile Eesti usuline taust – teema, mida avalikus ruumis sageli alahinnatakse. Rõhutatakse ortodoksse kristluse rolli, mida kinnitab ka Lenki isiklik kogemus Kuremäe kloostri pühadel.

See ei ole pelgalt religioon. See on identiteet.
Ja identiteet on poliitika alus.

Üks keskseid teemasid on Eesti kaitsevõime. Ja siin kõlab kriitika selgelt ja valjult.

Droonid. Õhutõrje. Kaasaegne sõjapidamine.
Kõik need märksõnad on olemas – aga kus on tulemused?

Küsimärgid kerkivad ka otsuste tegemise kiiruse ja kvaliteedi kohta. Kriitika puudutab otseselt kaitseministrit Hanno Pevkur ning laiemalt kogu valitsusaparaati. Süüdistus on karm: raha on, aga suunamine on vale.

Lisaks kerkivad varjud.
Korruptsioonikahtlused.
Ja nähtus, mis tekitab küsimusi – ametnikud liiguvad sujuvalt riigist erasektorisse.

Eesti majanduslik olukord joonistub välja lihtsas, kuid valusas kontrastis.

Hinnad tõusevad.
Palgad ei jõua järele.

Toidukorv muutub raskemaks kanda. Elukallidus surub peale. Küsimus ei ole enam mugavuses – küsimus on toimetulekus.

See ei ole abstraktne majandusteooria.
See on igapäevaelu.

Arutelu ei piirdu Eestiga. Pilk liigub laiemale.

Ungari valimised. Euroopa pinged. Ukraina sõja järelmõjud.
Ja kõige tundlikum küsimus – milline peaks olema Eesti suhe Venemaaga tulevikus?

Kas täielik katkestus?
Või pragmaatiline taastamine?

Vastuseid ei anta. Aga küsimused jäävad õhku.

Vestluse teine pool läheb veel sügavamale – usalduse teemasse.

Rahulolematus valitsusega on madal. Usaldus kõikub.
Ja siis kõige teravam punkt – e-valimised.

Kas süsteem on usaldusväärne?
Kas läbipaistvus on piisav?

Arutelu laieneb ka presidendi otsevalimiste ideele. Mõte on lihtne: rohkem rahva häält. Vähem suletud ringe.

Majanduse teine valus koht – energia.

Kõrged hinnad. Ressursipuudus.
Tulemus? Euroopa konkurentsivõime kannatab. Eesti koos sellega.

Kui energia on kallis, on kallis kõik.
Ja see lööb läbi kogu majanduse.

Vestlus puudutab ka laiemat pilti – valitsemise kvaliteeti.

Toiduabi. Korruptsioon. Otsuste tegemine.
Kõik need teemad jooksevad kokku ühte punkti:

Kas riiki juhitakse hästi?

Või on süsteem väsinud?

See ei ole lihtsalt vestlus.
See on peegel.

Peegel, mis näitab rahulolematust.
Peegel, mis näitab kahtlusi.
Ja peegel, mis esitab vaikse, kuid tugeva nõudmise:

Rohkem ausust.
Rohkem läbipaistvust.
Rohkem rahva häält.

Eesti ei ole kriisis.
Aga Eesti on ristteel.

Ja otsused, mis tehakse täna, määravad homse.

Saade „Toomas Pauri autorisaade“

Vestlus saates „Toomas Pauri autorisaade“ keskendub peamiselt pingelisele olukorrale Iraani ja Ameerika Ühendriikide vahel ning nendevahelistele läbirääkimistele. Saatekülaline Andrus Sukles esitab oma seisukohad, toetudes ajaloolistele ja poliitilistele näidetele, mis tema hinnangul on kujundanud tänase geopoliitilise reaalsuse.

1. Läbirääkimised USA ja Iraani vahel
Sukles peab USA ja Iraani vahelisi lühikesi, umbes 21-tunniseid läbirääkimisi ebapiisavaks ning nimetab neid sisuliselt formaalsuseks. Ta võrdleb olukorda varasemate suurte diplomaatiliste protsessidega – näiteks Vietnami sõja lõpetamisega – rõhutades, et tõsised konfliktid nõuavad aega, mitte kiirustamist.

2. Iraani varad ja sanktsioonid
Arutelus käsitletakse Iraani külmutatud varade teemat, mida Teheran soovib tagasi saada. Samuti tuuakse esile Iraani valmisolek teha järeleandmisi, sealhulgas lubada tuumaobjektide inspekteerimist tingimusel, et välditakse sõjalist eskalatsiooni.

3. USA ja Iisraeli roll
Sukles esitab teravat kriitikat USA ja Iisraeli tegevuse suhtes Lähis-Idas, nimetades nende poliitikat agressiivseks ning rahvusvahelise õiguse piire kompavaks.

4. Eesti meedia ja poliitikute käsitlus
Tema hinnangul peegeldab Eesti meedia ja osa poliitikuid ühepoolset narratiivi, mis kujutab Iraani ja tema liitlasi peamise ohuna, jättes tähelepanuta laiemad geopoliitilised põhjused.

5. NATO roll piirkonnas
Arutletakse NATO võimaliku rolli üle Lähis-Idas. Sukles väljendab skepsist alliansi tegeliku võimekuse suhtes Iraaniga konfliktis, pidades sellist retoorikat pigem poliitiliseks signaaliks kui reaalseks sõjaliseks plaaniks.

6. Iraani poliitiline süsteem
Sukles kirjeldab Iraani riigikorraldust kui omapärast kombinatsiooni demokraatlikest ja religioossetest elementidest, kus lõplik otsustusõigus kuulub usujuhtkonnale.

1. Donald Trumpi poliitika ja juhtimisstiil
Sukles kritiseerib Donald Trump juhtimisstiili, võrreldes seda kohati monarhiliku lähenemisega ning tuues esile pinged täidesaatva võimu ja kongressi vahel.

2. Kriitika USA ja NATO suunal
Ta väljendab umbusaldust USA välispoliitika järjepidevuse ja NATO kollektiivse kaitsevõime suhtes, pidades neid osaliselt poliitiliselt motiveerituks.

3. Iisraeli ja Iraani vastasseis
Vestluses rõhutatakse kasvavat pinget Iisraeli ja Iraani vahel ning kahtluse alla seatakse mõlema poole esitatud õigustused sõjalisteks sammudeks.

4. Hezbollah ja piirkondlik tasakaal
Käsitletakse ka Hezbollah’ rolli ning vastupanuvõimet Iisraeli suhtes, tuues esile piirkondlike jõujoonte keerukuse.

5. Eesti välispoliitika suund
Sukles rõhutab vajadust pragmaatilisema ja tasakaalukama välispoliitika järele, mis ei piirduks ühepoolsete liitlassuhetega, vaid arvestaks laiemat rahvusvahelist konteksti.

6. Eesti poliitika kriitika
Tema hinnangul on Eesti teinud vea Iraanist distantseerumisel ning võiks õppida riikidelt, kes hoiavad mitmekülgseid diplomaatilisi suhteid.

Arutelu keskmes on kriitiline vaade lääneriikide tegevusele Lähis-Idas. Sukles kutsub üles tasakaalukamale ja faktipõhisemale käsitlusele rahvusvahelistest konfliktidest, rõhutades vajadust vältida lihtsustatud narratiive ja propagandat.

I osa: USA–Iraani suhted ja konfliktII osa: laiem geopoliitika ja Eesti positsioonKokkuvõte

Artur Taivera arutelustab valimissüsteemi muutuste vajadust

Poliitilise maastiku muudatused võivad olla keerulised, kuid hädavajalikud, et tagada kuuldava häälena demokraatia tõeline toimimine. Just sellest räägib Artur Taivera, kui ta kutsub üles Eesti valimissüsteemi reformile. Tema sõnum on selge ja köitev – praegused süsteemid on vananenud ning ei vasta enam aususe ja läbipaistvuse nõudmistele, tuues esile kaheksa põhjalikku muudatusettepanekut.

Taivera kriitika keskmes on valimissüsteemi minevikus kinni olek, kus teatud poliitikutele antakse eelis. Ta propageerib muutusi, nagu avatud nimekirju ja häälte ülekandmist, mis võiksid paremini esindada iga kodaniku häält, samuti parlamendi liikmete arvu vähendamist ja uuenduslikke hääletamismetoodikaid.

Taivera teeb oma seisukohad arusaadavaks isiklike anekdootide ja näidete kaudu. Ta räägib pettumusest seoses maailmas levinud valimissüsteemide läbipaistvuse puudumisega, tuues sisse ka kogemused Prantsusmaal. Kohalikku poliitikat vaadeldes peegeldab ta mitte ainult oma enda, vaid ka rahvusvaheliste valikuvõimaluste piiratust ja demokraatia toimimise keerukust.

Artikli keskmes on dialoogi eeltingimuste loomine, mis motiveerib nii kodanikke kui ka filosoofe osalema. Ta julgustab avalikult diskuteerima ja analüüsima, kuidas reformida valimissüsteemi, luues seega ühiskonnale parema ja õiglasema poliitilise tuleviku. Taivera viitab sellele, et muudetud süsteem peaks kajastama paremini ühiskonna soove ja vajadusi, pakkudes võimalusi nende elluviimiseks.