Juba mitu aastat on Euroopa Liidus töös liiduülene elektroonilise identiteedi rakendus, mida Eestis kutsutakse digikukruks. Ühel heal hetkel, mil see valmis saab peaks piisama sellest, mil inimene kannab endaga kaasas pelgalt mobiiltelefoni ning selle abil saab üle terve Euroopa Liidu esitada oma dokumente. Riigi infosüsteemi ameti elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt Riho Kurg käis saates projektist lähemalt rääkimas ning saladuskatte all ütles välja, et kuigi e-Eesti peidab endas palju võimalusi, siis digikukru osas oleme me Euroopas ühed kõige aeglasemad olnud. Mitmed riigid on oma lahendused juba valmis arendanud ning aastaid kasutanud, kasvõi näiteks Soome. Kurg seletas saates, mis on selle põhjuseks ning kas kunagi saab reaalsuseks see, et digikukkur on reaalselt kehtiv terves Euroopa Liidus. Ühtlasi puudutati saates küsimust, kas digikukkur võiks olla järg Eestis populaarsele Mobiil-ID-le. Saatejuht on Ronald Liive.

Täna räägime pikalt ja põhjalikult kood/Jõhvi koolist. Millised huvitavad muudatused seal sügisest toimuvad? Kuidas on käinud õppetöö, millised on olnud lõpetajate võimalused tööle saada ja mis on üldse need praktilised teadmised, mis koolist saab? Külas on meil kood/Jõhvi koolijuht Karin Künnapas ja kaks kooli vilistlast: Emil Värnomasing ja Viktor Veertee. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Osa inimesi on harjunud, et kui jutuks on piim, siis räägitakse lehmapiimast. Ent piim ei ole ainult lehmapiim, isegi kui see Euroopa Liidu määrusega seadustada ja sel moel piima tähendus vaid loomse päritoluga ühendada.    Rohegeeniuse vastutav toimetaja Ivar Soopan kutsus vestluskaaslaseks Kadri Tapersoni, et rääkida hägusast valgest vedelikust, mida tuntakse sõna all “piim”. Taperson on üks Eesti tuntumaid loomade õiguste eest seisjaid, loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus kaasasutaja ja loomulikult on ka vegan. Jutuajamine sai tõuke ühest veidrast juhtumist, millest . Toimetus sai MTÜ-lt Loomus pressiteate, kus anti teada, et 1. augustist algab kogu kuu kestev taimse piima väljakutse. Selles kutsutakse üles loobuma vähemalt kuuks ajaks loomsest piimast ja asendama selle taimse piimaga. Näiteks kaera-, riisi- või mõne muu taimse piimaga. Pressiteade sisaldas sõnu “taime piim”, “riisipiim”, “mandlipiim”, “taimne piimaalternatiiv”. Soopanile meenus pooleteise aasta tagune lugu. Põllumajandus- ja toiduamet tuletas tollal meelde, et Euroopa Liidus on vastu võetud määrus, millega on sõna “piim” reserveeritud ainult loomset päritolu piimale. See kehtib juba kümme aastat. “Mõiste „piim”on ainult ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet, millele ei ole midagi lisatud ega millest ei ole midagi eraldatud,” seisab määruse tekstis.  Määrus sätestab, et tooted, mis ei ole loomsest piimast valmistatud, neid ei tohi pakenditel, reklaamides, plakatitel, kliendilehtedes või meedias laiemalt nimetada taimseteks piimadeks. Ammugi mitte riisipiimaks, mandilipiimaks, kaerapiimaks. Kui Rohegeeniuses oleks see pressiteade originaalkujul avaldatud, siis oleks justkui EL-i määrust rikutud. Kas ikka oleks? Soopan küsis Põllumajandus- ja toiduametilt igaks juhuks üle, kas tõesti ei tohi meedias avaldada teadet, kus teine organisatsioon kutsub üles jooma taimset piima. Jutt ei ole mingist konkreetse firma pakendatud tootest, vaid taimsest piimast kui sellisest. Üllatuseks vastas Põllumajandus- ja toiduameti kommunikatsiooninõunik Elen Kurvits, et veebilehes ei tohigi seda teadet sellisel kujul avaldada. Taimseid vedelikke tuleb nimetada jookideks. Samuti mainis ta, et Loomuse taimse piima väljakutse reklaamide üle on  järelevalvekohustus Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil, kellele saadeti antud kampaania teave edasi. See pole veel kõik. Päev pärast Rohegeeniuse artiklit avaldas Põllumajanduskoda MTÜ-d Loomus , kus öeldakse, et Loomus levitab sihikindlalt tarbijatele ekslikku teavet „taimse“ piima kohta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) tegi pöördumise Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, sest peab MTÜ Loomuse tegevust eksitavaks. Põllumajanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar kirjutas: “Tahame rõhutada, et MTÜ Loomus kasutab taimsete toodete propageerimisel mõisteid piim ja piimatooted mitte õiguspäraselt ning taolist tegevust tuleb lugeda eksitava reklaami edastamist tarbijale, mis on vastuolus nii EL-i toidu märgistamise määrusega kui ka tarbijakaitse poliitika põhimõtetega. Lisaks on meie liikmed toonud välja, et  häirivate ja Eesti põllumajandusettevõtlust mitte kajastavate fotode ja ebaadekvaatsete tõdede kajastamine oma eesmärgipärase tegevuse propageerimisel jätab tarbijale mulje justkui Eesti loomakasvatus ja toidutootmine ei järgi Eesti ja Euroopa Liidu seadusi toimetades illegaalsel tegevusalal. Lisaks on meie liikmed toonud välja, et  häirivate ja Eesti põllumajandusettevõtlust mitte kajastavate fotode ja ebaadekvaatsete tõdede kajastamine oma eesmärgipärase tegevuse propageerimisel jätab tarbijale mulje justkui Eesti loomakasvatus ja toidutootmine ei järgi Eesti ja Euroopa Liidu seadusi toimetades illegaalsel tegevusalal. Loomuse tegevuse ilmestamiseks oli kirjale lisatud foto 14. juulil Eesti Piimandusmuuseumi...

Tänases Autotunnis räägime kõigest sellest, mis vahepeal on liikluses toimunud: kütusehinnad on tõusnud, automaks on tulemas, rahunemispeatus on tagasi ja autokoolide õppekavades on muudatused. Ja räägime ka kõige põletavamal teemal: kuidas transportida koeri autos. Saatejuhid on Gregor Sibold ja Martin Mets.

Teeme otselülituse Riiast, kus jagame koos külalistega verivärskeid muljeid Samsungi uutest nutikatest seadmetest. Seejärel analüüsime neid seadmeid veidi pikemalt. Veel räägime sellest, miks tahetakse Eestis ära keelata anonüümsed  kõnekaardid ja uurime, miks  Euroopa suurriikidele krüpteeritud sideteenused ei meeldi ja miks nende keelamine ärritab nii tootjaid kui kasutajaid. Saate teemad: • Esimene käed-küljes kogenus Samsungi uute volditavate telefonide ja nutikelladega otse Riiast. • Kas Samsungi uued telefonid ja kellad on liiga igavad ja vanamoodsad või on need hoopis väga head? • Siseministeerium plaanib Eestis keelata isikustamata kõnekaardid. • Suurbritannia ja Prantsusmaa tahavad taas krüpteeritud suhtluse ära keelata.   Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Külas Marko Habicht Arvutimaailmast ning Indrek Jakobson Acceleristast. Tunnusmuusika: Paul Oja.

Seekordne saade on samm edasi eelmisest, kus me räägime arendustiimide muudatuste juhtimise asemel nende efektiivsuse tõstmisest. Mis üldse on efektiivne arendustiim? Kuidas seda ära tunda? Kuidas tiimide efektiivsust päriselt tõsta? Kas alati läheb efektiivsuse tõstmisel kõigepoealt halvemaks, enne kui läheb paremaks? Külaliseks on Peeter Tomberg firmast FVST. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Tänases digisaates räägime sellest, miks Netflixi ja teised voogedastusteenuste pakkujad meile väga reklaame näidata tahavad. Uurime, mida kujutab endast Nothing Phone (2) nutitelefon ja arutame, miks ChatGPT ei tundu enam nii tark kui varem. Jagame ka muljeid mitme põneva vidina kohta, mida oleme proovinud. Saate teemad: * Netflixi odavaim pakett on nüüd reklaamidega. * Nothing Phone 2 on eelmise mudeliga sarnase välimuse ja palju parema sisuga. * ChatGPT on muutunud nii rumalamaks kui targemaks, aga selle kasutus kukub. * Glen testis kahte XGIMI nutikat miniprojektorit. * Meelis proovis muljetavaldava disainiga rahvatelefoni OnePlus Nord 3. Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Paul Oja

Kõik vähegi IT-ga seotud inimesed on korduvalt kuulnud väljendit agiilsus. Registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) direktor Rivo Reitmann ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) agile coach Nadežda Furs räägivad saates lahti, kas ja kuidas saab riigi IT-s üldse agiilsust olla.  Lihtsustatult öelduna tagab agiilne arendusmetoodika ja agiilsus organisatsioonis selle, et riigi IT majad kasutaksid maksumaksjate raha mõistlikult. Arendatavad süsteemid saavad kiiremini valmis ning potentsiaalsete takistuste ületamiseks ollakse valmis neile koheselt reageerima, mitte ei jääda järjekordsesse hankesse kinni.  Reitmann tõi välja, et RIKi arendatavatest süsteemidest on agiilset lähenemist seni kõige rohkem praktiseeritud vanglate infosüsteemi ja kinnistusraamatu puhul, kuid järk-järguliselt liigub terve asutus agiilsele lähenemisele üle.  Saatejuht on Ronald Liive.

Tänases saates on külas Anti Soo ehk mees, kes tahab kokku omada 100 autot. Kui ta käis meil kolm aastat tagasi saates, siis oli tal neid kokku 19, nüüd aga on neid juba 49. Millised on olnud selle kolme aasta jooksul Anti kõige ägedamad ja meelejäävamad autod? Milliste ostu aga ta kõige rohkem kahetseb? Ja millal tuleb esimene elektriauto? Saatejuht on Martin Mets.

Seekordses saates on eriti huvitav ja oluline teema ehk kuidas juhtida arendustiime ja veelgi enam, kuidas juhtida muudatusi arendustiimides? Kuidas defineerida erinevaid rolle. Kas enne tasub muudatuste jaoks küsida mandaati ülevalt poolt ja loota, et see saadakse või tasub ohjad kohe enda kätte haarata? Kus asjad tavaliselt valesti lähevad? Külas on muudatuste võlur Martin Sulg Gliast. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.