Proovime järgi, mida oskab Google’i Bard juturobot ja milliseid soovitusi ta jagab. Teeme tutvust värvilise ekraaniga e-lugeriga, milles saab kasutada ka Eesti raamatuäppe. Amazfit GTS4 spordikell pakub tuntud tegijatele tõhusat konkurentsi. Saate teemad: • Google’i tehisintellektne juturobot Bard jõudis Euroopasse ning suhtleb vabalt ka eesti keeles • Onyx Boox Nova C on värvilise e-ink ekraani ja Androidiga e-luger • Amazfit GTS 4 on üllatav spordikell Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Paul Oja

Tänases saates avab uuringufirma Kantar Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom IKT tööandjate maineuuringu tulemusi ning räägib lähemalt kas riigi IT-s töötamine on popp või mitte. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) töötajakogemuse disainer Terje Pari räägib omakorda, mida SMIT teeb selle nimel, et töötajad tunneksid end hästi ja tahaksid riigi IT-majas töötamist jätkata. Kuigi uuringu esiotsast leiab suured IT-ettevõtted nagu näiteks Microsofti ja Telia ning hulgaliselt idufirmasid ei jää riiklikud IT-majad neist kaugele. Värskeima uuringu kohaselt on neist kõige atraktiivsem riigi infosüsteemi amet, kuid tal kohe kuklas hingab SMIT.  Saatejuht on Ronald Liive.

Seekordses saates saame pikemalt rääkida keskmise kiiruse mõõtmisest kaameratega, mis mitte ainult ideena, vaid ka väga praktiliselt juba eelmine nädal meieni jõudis. Esialgu veel trahve ei teha, aga mis üldse sellest kõigest arvata. Muidugi räägime ka automaksust ning Mini Cooperist ja Teslast. Saatejuhid on Martin Mets ja Gregor Sibold.

Kas DevOpsi saab üldse teenusena pakkuda? Kuidas ja kas on üldse võimalik DevOps mõtteviisi majja sisse osta ja millistel juhtudel seda tasuks teha. Kuidas panna see olemasolevaid tiime täiendama ja kus kohas tekivad peamised takistused? Lisaks võetakse luubi alla ka AWSi Well-Architected Review. Külas on Rein Remmel Entigost. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Kliimaministeeriumi tellimusel valmis üks huvitav uuring. Selle igav ja lohisev pealkiri on “Analüüs ja ettepanekud väikeelamute renoveerimise protsesside tõhustamiseks”. Lugesin uuringu tulemused läbi ja panin sellele teistsuguse pealkirja. See võiks kõlada nii: “Väikeelamu renoveerimine – kohutav piin ja bürokraatia”.  Kutsusin Rohetunni vestluspartneriks Eesti Päevalehe ajakirjaniku Tuuli Jõesaare, et rääkida väikeelamu renoveerimisest just nimelt seesuguse tingliku pealkirja all nagu välja pakkusin. Jõesaar teab renoveerimise keerukusest ja ettearvamatusest rääkida anekdootlikke lugusid, sest on selle protsessi vaat et eluga riskides läbi käinud. Ta pakkus enda maja renoveerimise kogemusloo pealkirjaks “Julm ja ja ebatavaline karistus”. Muuhulgas rääkisime Rohetunnis sellest: Miks on väikeelamu renoveerijail raske ehitajaid leida? Kas neid pole piisavalt või on palju soss-seppi, keda ei saa usaldada? Kust ja kuidas uurida ehitajate tausta, et ei satuks aferistide otsa? Kas olla ise ehituse järelevalvaja või palgata professionaal? Mis juhtub, kui inimene otsustab omal käel ehitusregistrit kasutada? Millise paberimajandusega peab arvestama, kui suhtled KredExi ja omavalitsusega?

Meta tehtud Twitteri kloon nimega Threads sai paari päevaga 100 miljonit kasutajat, Eurooplastele uut teenust aga veel ei pakuta. Mida pakub uuenenud Eesti raamatukoguäpp ja milline on seis audioraamatute turul? Saate teemad: • Threads on väga populaarne, aga praegu veel poolik teenus, millele ligipääsu peavad eurooplased veel ootama. • Rahvusraamatukogu äpp MIRKO sai põhjaliku uuenduse ja nüüd saab sealt laenutada ka audioraamatuid • Eestis pakuvad audioraamatuid nüüd lausa 4 tegijat, aga raamatuvalik pole kiita ja arendus veel lapsekingades. Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Paul Oja

Sel korral vastab “Kriitiline intsident” küsimusele, mis on andmekaitse inspektsiooni (AKI) funktsioon ehk mida ja kelle jaoks nad täpselt teevad. AKI tööpõldu avab inspektsiooni jurist Geili Keppi. Jurist räägib lähemalt, millistel tingimustel ja kellele saab inspektsioon trahvi või sunniraha määrata. Kui palju seda võimalust on seni kasutatud ning mis on üldse need põhilised teemad, millega AKI päevast päeva tegeleb.  Ühtlasi tuleb arutelu alla, miks on Iirimaa andmekaitse inspektsioon Eesti omaga võrreldes kordades karmim. Saates käidi üle ka aastaid tagasi toimunud andmeleke, mille tagajärjel vedelesid internetis avalikult 14 000 eestlase andmed.  Saatejuht on Ronald Liive.

Kas laste kuuldes peaks ütlema “kaka” või “sõnnik” või lihtsalt “sitt”? Seekordses Rohetunnis sellest räägimegi, kuigi antud sõnakasutus pole teema juures kõige tähtsam. Olen Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan ja käisin paari päeva eest ühes erilises talus, mille perenaine Merly Mändla valmistub Avatud Talude Päevaks. See toob 16. juulil üle Eesti taludesse maaelu nuusutama kümneid tuhandeid uudishimulikke. Loodetavasti ka Mändla pere tallu, mis on kahtlemata eriline. Midagi sellist Eestis kindlasti mujal ei näe kui Lääne-Nigula vallas Varikul. Moodsas, kuid looduse keskele võrratult sobituvas Abramani talus kasvatatakse ilu-, ravim- ja maitsetaimi. Ja hobuseid. Nemadki ongi selle loo peasüüdlased.  Talu perenaine Merly Mändla ei korralda Avatud Talude Päeval niisama tilulilu, vaid annab külalistele võimaluse mõelda ja tegutseda kastist välja. Mändla paneb oma kauni talu söögilauale voolimiseks ja silumiseks ei midagi muud kui hobusesõnniku. Tean, et see kõlab eemaletõukavalt, aga proovisin oma perega järele, kas eelarvamustest võitu saades on tõepoolest võimalik midagi meisterdada puhtast hobusesitast. Oluline märksõna ongi “puhas”, sest Merly Mändla ei tõsta külaliste ette otse heinamaalt korjatud pabulaid. Need on eelnevalt läbi kuumutatud ja kuivatatud. Sõnnikul puudub vähimgi sõnnikuhais. See on välimuselt pigem nagu kuiv turvas. Kui mu viieaastane linnapoisist poeg oleks seda seostanud sõnnikuga, poleks ta seda sõrmeotsagagi puutunud, kuid üllatuslikult istus ta ligi tund aga laua taga ja mudis sõnnikut paljaste kätega nagu oleks see olnud tavaline plastiliin. Lastel pole eelarvamusi ja kui sõnnik ei haise, ei ole see neile ebameeldiv isegi siis, kui neile öelda, et see on sõnnik. Avatud Talude Päeval saab Abramani talus osaleda just sellises saginat ja arutelusid täis töötoas, nagu järgnevast salvestusest kuulda on. Olime Merly Mändlal külas kahe pere lastega ja proovisime läbi, kuidas hobusesõnnikust valmistada lambikupleid. Ja nagu maal kombeks, nimetasime lõpuks asju õigete nimedega. Pole siin häbeneda midagi.

Vormel-1 on saanud viimastel aastatel jälle väga populaarseks ja seetõttu on meil külas Geeniusest Gregor Sibold, kes on ka ise sel aastal juba kahel etapil kohal käinud. Miks ta seal käib ja palju pealtvaatajana üldse võistlust näeb? Mida pileteid ostes tähele panna? Milistele etappidele ja miks tasub kohale minna? Palju kogu see lõbu maksma läheb? Ettevaatust - tulemas on päris palju praktilist tarbijanõuannet. Saatejuht on Martin Mets.  

Tänases saates räägime riistvara- ja tarkvaraarenduse suhetest Eesti idufirma Vool näitel. Millised on suurimad väljakutsed, kui sa teed üht tarka laadijat, millega suhtleb paarkümmend erinevat API-t? Mis teeb Tesla API eriliseks? Miks on erinevad arendajad eri tubades? Saatekülaliseks on Voolu peaarhitekt Elar Nellis. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.