Miks on vetikaid hea kosmeetikasse panna ning kuidas see üldse käib? Sellest rääkis Ärigeeniusele kosmeetikafirma Berrichi asutaja Berit Joosep. Saate “Ärikäik” neljateistkümnendas osas oli külas Berit Joosep, kes on üks Berrichi asutajatest. Ta pani oma koduköögis püsti ilutoodete firma, mis praeguseks hetkeks teeb koostööd juba ka Tallinna ülikooliga. Saates keskendume tuntud ja ambitsioonikate Eesti ettevõtete käekäigule. Sealhulgas neile, mille ambitsioonid on neid äritegevusega ka kodumaa piiridest kaugemale viinud. Joosep rääkis, kuidas nii vetikad kui ka ülikooli teadlased täpselt õigel hetkel tema ellu sattusid. Samuti kirjeldas ta, kuidas Berrichi oleks peaaegu hakanud India turgu vallutama ning miks see viimasel hetkel ära langes. Praegu on firmal käsil uue seerumi turule toomine ning oma pakendite keskkonnasõbralikumaks tegemine.  Saadet juhivad Ärigeeniuse reporterid Berta Gortfelder ja Kert Avasalu.

Seekord läheb Tarmo käima loo peale, mida ta küll ise ei kirjutanud, aga ise avaldas. Teemaks siis vana hea peatänav ja see, kas mingid piirkonnad peaks autodele sulgema või ei. Ja kui sulgeda, kas siis ka nii erilistele autodele nagu Bentley Continental GT Speed? Teemasid muidugi teisigi! Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.

Glen testis soundbare ehk ribakõlareid 500 € -1000€ hinnaklassis ning jagab muljeid.  Proovisime Cati uusimat ja eriti karmidesse oludesse mõeldud telefoni S75. Saate teemad: • Keskmise hinnaklassi ribakõlarid testis • Cat S75 suhtleb satelliitidega • Paljud nutikodu seadmed kaotavad Google Assistanti häälkäskluste toe Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.   Tunnusmusika Paul Oja.

Juba mõned aastad on eestlastel olnud võimalus osta retseptiravimeid välja ka Soomes, Portugalis, Horvaatias ja Poolas. See võimalus tuleneb piiriülesest digiretseptist, mida Euroopa riigid järk-järguliselt kasutusele võtavad. “Kriitilises intsidendis” käis külas tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse piiriülese terviseandmete andmevahetuse teenusehaldur Katre Pruul, kes andis detailse ülevaate, kuidas on süsteemi Eestis juurutatud ning kuidas sellega teistes riikides läheb. Sama teenust saavad välismaalased kasutada ka Eestis ning soomlased on sellest võimalusest väga aktiivselt kinni hakanud. Statistikale tuginedes oskas Pruul öelda, et soomlastele meeldib osta retseptiravimeid välja Pärnust ja Viljandist ning Tallinnas sadamaümbrustest apteekidest. Kui kõik läheb plaanipäraselt saab juba mõne aasta pärast digiretsepte osta välja kõikjalt Euroopast. Ühtlasi liiguvad riikide üleselt patsiendi terviseandmete kokkuvõtted. Saatejuht on Ronald Liive.

Suured keelemudelid ehk LLMid on mänguasjast vaikselt jõudmas firmade jaoks olulisteks tööriistadeks. Vaatame tänases Algorütmis, kuidas rakendab tehisintellekti üks Eesti idufirma. Meie külaline on Klausi CTO Joonathan Mägi. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Eesti on oma väikesest rahvaarvust hoolimata andnud maailmale palju ükssarvikuid. Tänases Restardis küsime, mida ja kuidas me lastele õpetama peaksime, et Eesti ka tulevikus maailmas liidrite seas oleks. Meie tänase saate aluseks on hiljuti valminud uuring "Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube'ist?", mille tellis Startup Estonia ja tegid Rakendusliku Antropoloogia Keskus ning Eesti Uuringukeskus. Oma oluline osa on selles ka lastel ja noortel endil, kes rääkisid, mis neile koolis erinevate ainete puhul meeldib ja ei meeldi, milliseid valdkondi nad armastavad ja milliseid kardavad ning mismoodi nad ise arvavad, et asju peaks õpetama. Külas on Ede Schank Tamkivi Rakendusliku Antropoloogia Keskusest ja Noorte Vabamust. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja.

Ju TalTechis teati, et midagi sellist juhtub. Vähemalt loodeti, sest taastuvenergia pöörane areng ei alanud mitte ainult Ukraina sõjast tõukunud arengutest – Venemaa värvides fossiilkütustest sai out, kohalikust taastuvenergiast in. Sõjal on aga roheenergia tehnoloogia võidukäigus kindlasti tähtis osa. Seega pole imestada, et eelmisel aastal TalTechis alanud eestikeelne õppekava “Rohelised energiatehnoloogiad” on nüüd inseneriteaduskonna magistrikavade seas kõige populaarsem.  See on loogiline. Eestis on kamaluga ettevõtteid, kus mõeldakse välja ja toodetakse taastuvenergia tehnoloogiaid, mis on maailmas hinnatud ja ainukordsed. Nad vajavad haritud päid. Kui need tulevad Eestist, siis on see neile ideaalne lahendus. Rohetunni stuudios olid külas magistrikava “Rohelised energiatehnoloogiad” programmijuht professor Maarja Grossberg-Kuusk ja magistrikava esimese aasta läbinud tudeng Henri Lass. Rääkisime sellest, kui nõutud on juba praegu Lass ja tema kursusekaaslased tööturul (väga nõutud) ja mis veel ees ootab. Maarja Grossberg-Kuusk rääkis rohetehnoloogiate tulevikust, mis on juba käeulatuses, mitte kauge utoopia. Saatekülalisi küsitles Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan.

Apple tõi lõpuks välja oma kauaoodatud VR-peakomplekti nimega Vision Pro ja kuigi selle 3500-dollariline hind on hirmutav, küsime siiski, kas niiöelda uus iPhone on sündinud. Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja.

Zäpi desojaamade arendamine 2019. aastal osutus Cleanhand OÜ jaoks täiesti prohvetlikuks lükkeks. Saate “Ärikäik” kolmeteistkümnendas osas oli külas Riho Antsmäe. Selle mehe käe all sündis ettevõte Cleanhand OÜ, mille esimeseks tuntumaks loominguks kujunesid Zäpi kätepuhastusjaamad. Saates keskendume tuntud ja ambitsioonikate Eesti ettevõtete käekäigule. Sealhulgas neile, mille ambitsioonid on neid äritegevusega ka kodumaa piiridest kaugemale viinud. Antsmäe sõnul saadi kõige kibedamal tööperioodil aru, et sellise buumi peale ettevõtet ehitada ei tasu. Seepärast on Cleanhand nüüd võtnud ka sootuks teise suuna, kuigi ka dessinfitseerimisjaamade teenindamine jätkub. Kuigi uus äri võib võhikule tunduda ootamatu, nimetas Antsmäe seda täiesti loomulikuks arenguks. Kuidas prohvetlikuks kujunenud jaamad välja töötati ning millega tegeletakse nüüd? Saadet juhivad Ärigeeniuse reporterid Berta Gortfelder ja Kert Avasalu.

Uues "Autotunnis" jõuame taas automaksuni ja selle kogumiseks autode jälgimiseni GPS seadme abil. Loodame, et mitte ükski entusiastlik poliitik seda saadet ei kuula, sest meil on veel häid ideid. Tarmo käis autokogunemisel, sõitis elektriautoga aastast 1930, Citroen Oliga aastast 2040 ja promob jälle Le Mansi. Stuudios on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist