Erasmuse taskuhääling

Kui vanasti levitati valeinfot näiteks lennukist lendlehti alla puistates, siis tänapäeval käib see palju kiiremini ning kandub edasi üha rohkemate inimesteni. 

Poolikuid, väänatud tõdesid või isegi lausvalesid jagatakse segaduse tekitamiseks ja mõjutamiseks, vahel ka lihtsalt naljatamiseks. Aga on veel üks, palju ohtlikum väärinfo tüüp: kuritegelik valeinfo, mille eesmärk on tekitada riigis korratust ja umbusaldust.

Miks on väärinfo riigile ja selles elavatele inimestele nii ohtlik, et politsei peab aktiivselt tegelema inimeste infopädevuse tõstmisega? Taskuhäälingus on külas politsei- ja piirivalveameti vanemkommunikatsiooniametnik Maarja Punak, kelle töö üks osa on õpetada inimesi end internetis peituvate ohtude eest kaitsma.

Kui rikas peaks inimene olema, et ta saaks end tõeliseks keskkonnasõbraks kuulutada? Kas igal ühel meist on raha, et päästa maailm? Erasmuse taskuhäälingu külaline Triin Hertmann väidab, et rohelisi investeerimisvalikuid tehes on võimalik keskkonda säästa oluliselt rohkem kui prügi sorteerides ning investeerimisega alustamiseks ei pea pangakontol hunnikus vaba raha vedelema.

Kui kaua läheb aega, et koodimisoskus muutuks vajalikuks igas valdkonnas töötades? Kas erasektor peaks sekkuma haridusse, et koolilõpetajatest saaks vajalike oskustega tööjõud?

Kood/Jõhvi on uutmoodi programmeerimiskool, kus ei ole õpetajaid ega klassitunde, vaid kogu töö tehakse ära iseseisvalt. Kuidas see täpsemalt käib, selgitab Erasmus+ taskuhäälingu seekordne külaline, Kood/Jõhvi kaasjuht Karin Künnapas.

Kumb oli enne, kas muna või kana? Erasmuse taskuhäälingu seekordses osas küsime, kumb oli enne, kas innovaatiline ja pühendunud õpetaja või projekt, mis tõi talle teenitud tähelepanu. Euroopa innovaatiliste õpetamisviiside auhinna võitjad juba teavad selle küsimuse vastust.

Saates on külas Paide Hillar Hanssoo põhikooli saksa keele õpetaja Ellen Rosimannus ja Kuressaare ametikooli disainisuuna õpetaja Merit Karise, kelle eest veetud uuenduslikke Erasmuse projekte tunnustas Euroopa komisjon mõne nädala eest eraldi auhinnaga.

Ent mis siis ikkagi teeb ühe kooli uuenduslikuks? Kuula saadet ja saa teada. 

Küllalt vähe on Eestis selliseid taristu osasid, mis on küll vajalikud, ent näevad seejuures välja nii ägedad, et on saavutanud maamärgi staatuse. Just säärane on Läänemaal Rõuma külas asuv Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast Soorebane. Seekordses taskuhäälingu osas teemegi juttu Soorebase ühe autori, arhitekti ja Erasmuse vilistlase Sille Pihlakuga.

Aasta oli 2005, kui Sille Pihlak Eesti Kunstiakadeemias õppima asus ja esimest korda Erasmuse programmist kuulis. Toonane koolijuht Signe Kivi ütles kohe 1. septembri aktusel, et kõik kultuuri- ja kunstivaldkonna inimesed peaksid vähemalt ühe semestri Erasmusega välismaal veetma, et värske pilguga tagasi tulla.

Seekordsest Erasmuse taskuhäälingust saad veel teada, mille saavutas Sille Pihlak esimesena Eestis, mida peab tegema arhitektuurivõistlusel silma paistmiseks ja milliseid peidetud ning laiemalt tundmata arhitektuuripärle Sille Pihlak Eestis otsida soovitab.

Keskkonnasõbralikkus pole vaid Rootsi aktivisti või valimiste eelse poliitiku unistus. Siin samas Eestis on ettevõtmisi, mis aitavad keskkonnaprobleeme lahendada taskukohasel ja maitsval moel.

Erasmuse taskuhäälingu seekordses toidu raiskamisele keskenduvas osas on külas Fudleri tegevjuht Rudolf Stenar Saluoks, Tartu Toidujagamise toidupäästja Sille Alabert ja RingKarp idee autor ning edasiviija Katarina Papp.

Ei ole kellegi jaoks saladus, et iga päev läheb Eestis raisku tonnide viisi toitu, mis ei ole tegelikult sugugi halvaks läinud. Kõik need kolm ettevõtmist püüavad ära viskamisele minevat sööki päästa enne, kui see prügikasti jõuab ning annavad selle tasuta või soodsa hinnaga tänulikele sööjatele.

Maailmas kõneleb eesti keelt vaid veidi üle miljoni inimese.

Muutuva maailmaga peab kaasas käima ka kooliharidus. Tänapäeval ei piisa ainult teooriast ja faktide õppimisest. Muidugi on oluline õppida mõtlema, aga selle kõrval on täpselt sama tähtis õppida tegema. Milline võiks olla mitmekülgne haridus? Kuidas aidata lastel ja noortel unistusi seada ja leida just enda jaoks õige tee, kirg ja hobi?

Erasmuse taskuhäälingu seekordses osas räägime Tagasi Kooli juhi Teibi Tormi ja Vivita juhi Mari-Liis Linnuga haridusest, loovusest ja õnnelikest lastest ning noortest.

"Ka koduigatsus võib mõnikord nii palju haiget teha, et lõimumine kohapeal on raske.“ 

On palju põhjusi, miks inimene oma koduriigist lahkub. Vahel pole muud valikut, teine kord ärgitab minema hoopis soov iseennast teostada, kogeda, näha ja tunda midagi uut.

Olgu põhjus milline tahes, uude riiki elama asumine paiskab senise elu pea peale ja üksi sellega toime tulemine võib olla kontimurdev.

Kes toetab Eestisse elama asunud välismaalasi? 

Erasmuse taskuhäälingu seekordses osas on külas International House of Estonia / Eesti Rahvusvaheline Maja juht Leonardo Ortega ja Eesti Pagulasabi / Estonian Refugee Council  juhatuse liige Anu Viltrop. 

Saadet juhib Sabina Sägi. 

"Erasmus on nakkav!"⠀ ⠀ 

Kunstnik Islandil 🇮🇸 ja kokk Belgias 🇧🇪 ei ole mitte anekdoodi algus, vaid kaks erasmuslast, kes on kumbki osalenud juba kahes õpirändes. ⠀ ⠀ Pärnumaa Kutsehariduskeskusest kokahariduse saanud Carlo Fogelberg läks 2019. aastal Belgiasse ja pärast seda Hispaaniasse. Mõlemal korral töötas Carlo Michelini tärniga restoranis.🌟 ⠀ ⠀ 

Tartu Kunstikooli lõpetanud Liisa Nurme saabus hiljuti tagasi Islandilt, aga on enne seda õppinud veel Edinburghis. 🎨⠀ ⠀ 

Kuula Erasmuse taskuhäälingust, kuidas kutseõppurid Erasmusega karjääri teevad! ⠀