Erasmuse taskuhääling

Uuel Erasmuse perioodil väärtustame nii Euroopas kui ka siin Eestis projekte ja algatusi, mis aitavad kaasata kõiki neid, kel on mingil põhjusel vähemad võimalused. Kaasamise ühest tahust räägivad taskuhäälingu seekordsed külalised Heidi Maiberg, kes arendab Tartu ülikoolis õpetajatele ja õppejõududele materjale, mis aitavad neil klassiruumis tundlikel teemadel rääkida, ning MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde tegevjuht Maari Ernits, kes tegutseb selle nimel, et igal lapsel oleks sõber.

Erasmus tähendab enamat kui seljakoti ja päikesepõletusega välistudeng, sinna kuuluvad ka töötajad, kes võtavad naerulsui noori vastu ja soovivad minejatele tuult tiibadesse. Just nemad teevad enne minekut kindlaks, et partnerkoolid on valmis ja ettevõtted teavad, mida praktikantidega peale hakata.

Külas on Tallinna ülikooli väliskülalisõpilaste koordinaator Ingrid Hinojosa ja Järvamaa kutsehariduskeskuse projektijuht Merje Mölter, kes on haridusilma telgitagustes suuri tegusid teinud ja mitmeid välismaa noori siin vastu võtnud, nende muresid kuulanud ning sisse elamisel abistanud.

Kui veel mõned aastad tagasi pidid Erasmuse koordinaatorid vastama tudengite küsimustele stiilis „kust saab kõige odavamalt õlut osta“ ja „millises klubis on kõige parem tantsimas käia“, siis nüüd keskendutakse üha enam akadeemilisele eneseteostusele, et saada külaliskoolist võimalikult rikastavat kogemust.

Esimese Delfiga koostöös toodetud Erasmuse taskuhäälingu episoodis on külas Erasmuse telgitagustes suuri tegusid korda saatvad Ingrid Hinojosa ja Merje Mölter. Saadet juhib Sabina Sägi.

Kirsti Sinivee on Multilingua Keelekeskuses rahvusvahelise koostöö projektijuht ning saksa, inglise ja eesti keele õpetaja täiskasvanud õppuritele. Ta käis oma esimeses Erasmus+ programmi õpirändes 2016. aastal, kui oli töövari Saksamaal ning möödunud aasta juulis käis ta Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirände raames Portugalis kursusel. Lisaks on ta käinud ka Nordplus programmi ettevalmistaval lähetusel.

Taskuhäälingust kuuled: milleks õpetajatele Erasmus+ õpiränne? Mis teemadega kutsutakse Eestisse välisõpetajaid töövarjutama? Kas Erasmus+ kogemus muudab ka professionaalses mõtted paremaks? Kuidas õpirändamine aitab edaspidises elus uute olukordadega hakkama saamisel?

Bert Tsapov on Viljandi noormees, kes otsustas oma tõelise kutsumuse otsingutel minna vabatahtlikuks Armeeniasse. Oli hirme ja kõhklusi, kuid seiklusjanu oli suurem. 2018. aasta hiliskevadel jõudis ta Jerevani ning veetis üheksa kuud Gyumri linnas noortekeskuses töötades. Tema töökohaks oli Youth Initiative Centre NGO (YIC) ning Eestist pakkus saatva organisatsioonina tuge Continuous Action. Kusjuures — Bert leidiski tänu oma kogemusele teda kõnetava eriala.

Taskuhäälingust kuuled: kas armeenia ja eesti noored on erinevad? mis Berti alguses Armeenias ehmatas? kas ja millised on kultuurilised erinevused Eesti ja Armeenia vahel? Puutumata ei jää ka lahingud Mägi-Karabahhis.

Kokkuvõtteks leiab Bert, et igal ühel on vabadus otsustada ja vabadus teha! Keegi ei pea Erasmusse minema, aga see on suurepärane võimalus!

Sabina Sägi on elanud 10 aasta jooksul 8 riigis! Mida?! Mis? Kus? 

18-aastaselt läks tegema Euroopa Vabatahtliku Teenistust, sealt edasi kasutas erinevaid Erasmuse programmi võimalusi ja tänaseks ongi ta jõudnud Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri, et panustada ise Erasmuse programmi edendamisse.  

Seekordne Erasmuse taskuhäälingu osa tõepoolest avardab silmaringi, avab ukse erinevate kultuuride telgitagustesse ning saab osaks Sabina mõtlemapanevast filosoofiast ja teisal tõeliselt naljakatest lugudest. 

Katariina Grib on arhiterktuuritudeng, kes käis 2020. aastal Erasmusega Prantsusmaal. See aga ei olnud tavaline õpiränne, sest selle aja sisse jäi koroonapandeemia, lennuliikluse sulgemine, suured piirangud ja õppimise digitaliseerimine. Kuigi Katariina sõnul oli Eesti poolt tugi kenasti olemas, oli teadmatus siiski suur.

Mis tunne on jääda võõras riigis kriisiolukorda? Kuidas möödus Katariina koroonaajal Prantsusmaal elamine? Kuidas toimis digitaalne õpe? Mida teha vaba ajaga? Kuidas erineb Prantsusmaa arhitektuuriõpe Eestiga? Kui palju oli tegelikult neid, kes olid endale suvel maskid pähe päevitanud? Kuidas õppis Katariina prantsuse keele 0 tasemest B1 tasemeni vaid ühe semestriga? Sellest kõigest ja muustki räägib Katariina Erasmuse taskuhäälingu #9 osas.  

Laura Kiviselg on noorsootöötaja ja agar Erasmuse noortevahetustel ja koolitustel käija. Erasmuse pisiku sai ta juba 7. klassis ja sealt läks lumepall veerema.

Laura mälestused, siirad ja avatud mõtted haaravad kaasa tõeliselt põnevatesse seiklustesse.

"Reisiseltskond on see, mis teeb iga projekti eriliseks." Seiklustest detailsemalt saab teada aga taskuhäälingust. 

Samuti leiame vastused küsimustele  -> Mis on noortevahetus? Mis on koolitus? Kellele need on? Mis teemalisi noortevahetusi/ koolitusi on olemas? Kui keeruline on saada noortevahetusele/ koolitusele? Mida annavad Erasmuse noortevahetused või koolitused?

Airi Raamat on üks nendest endistest erasmuslastest, kes on oma mälestustepagasisse kogunud mitu Erasmuse kogemust.  

Kuidas tunda ära oma kirg? Miks minna praktikale välismaale? Milline näeb välja töö Itaalia sadamas? Või Soome sadamas? Millised on Airi eredaimaid mälestused? Mida tõi kohtumine jahtlaevaga Admiral Bellingshausen?  

(Fun fact: poes omaette rääkimine võib tuua põnevaid tutvusi.)

Ljudmila Linnik on õppejõud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetoolis. Suhtlusest väliskolleegidega teemal "kuidas paremini eemaldada nekrootilist kude" või "millist plaastrit eelistada haavandite jaoks" sai äkitselt koostöö Erasmus+ strateegilise koostöö projektis, mis jäigi Eesti koordineerida.

Ljudmila räägib selles saates ausalt, mida sellise projekti juhtimine või partnerina osalemine kaasa toob, millele kohe alguses tähelepanu pöörata või millised viperused võivad ette tulla, sest projekti juhtimine pole ainult suur-suur vastutus, vaid ka võimalus ja uus kogemus. Tuleb välja, et ka eeskuju, sest Erasmus+ toetuse on nüüdseks saanud ka kolleegide strateegilise koostöö projekt.

"Rahu; kuula ja ära vasta kohe," kirjeldab ta projektist saadud isiklikku õppetundi.

Head kuulamist teilegi!

Ljudmilla Linnik on õppejõud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetoolis. Suhtlusest väliskolleegidega teemal "kuidas paremini eemaldada nekrootilist kude" või "millist plaastrit eelistada haavandite jaoks" sai äkitselt koostöö Erasmus+ strateegilise koostöö projektis, mis jäigi Eesti koordineerida.

Ljudmilla räägib selles saates ausalt, mis sellise projekti juhtimine või partnerina osalemine kaasa toob, millele kohe alguses tähelepanu pöörata või millised viperused võivad ette tulla, sest projekti juhtimine pole ainult suur-suur vastutus, vaid ka võimalus ja uus kogemus.  Tuleb välja, et ka  eeskuju, sest Erasmus+ toetuse on nüüdseks saanud ka kolleegide strateegilise koostöö projekt.

"Rahu; kuula ja ära vasta kohe," kirjeldab ta projektist saadud isiklikku õppetundi.

Head kuulamist teilegi!