Miks ei kannata üks valitsuserakond Eesti inimõiguste keskust? Ei kannata koguni nii, et oli valmis rikkuma seadust ja tahtis peatada neile väljamaksed riigieelarvest?

Kelly Grossthal inimõiguste keskusest räägib, et muu hulgas tegeleb organisatsioon strateegilise hagelemisega. Sisuliselt tähendab see, et kui seadusandja on teinud praaki - näiteks kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmata jätmise korral - siis aitavad nemad tal riigi vastu kohtusse minna ning oma õigused maksma panna.

"Viimasel ajal, kui me võtame akronüümi LGBT, kes kuuluvad seksuaal- ja soovähemustesse, siis nende elu on viimasel ajal selgelt keerulisemaks läinud, nad tajuvad rünnakut," kõneles Grossthal. "Ma ei usu, et kellelgi oleks väga meeldiv pidevalt kuulata, et sa oled vaenlane või oled midagi valesti teinud, kui sa tegelikult teed vaid oma tööd ja elad oma elu."

Aga küsimus on LGBT kogukonnast märksa laiem.

Mis kasu saab inimõiguste keskusest valge, eestlasest heteromees nagu saate autor Krister Paris?

Kas ongi siis normaalne, et kohus pannakse sisuliselt tegelema seadusloomega+

Milleks peab valmis olema keegi, kes abi otsib? Kas ei tähenda kohtuskäik mitte aastaid Andrese ja Pearu mängimist?

Ka Varro Vooglaid on loomas oma õiguskeskust, mille sihiks samuti strateegiline hagelemine. Nii et nüüd hakkab tulema ühelt ja teiselt poolt kalleid protsesse, kus seadusi tõlgendatakse. Kuidas sellesse suhtuda?

Kuivõrd suukorvistab protsesside hirm tavainimest?

Kuulake saadet ning saate ka teada juba sel laupäeval toimuvast peaaegu et spoontaansest üritusest inimõiguste toetuseks!