Abielu. Referendum. Raske on esmapilgul midagi lõhestavamat anno 2021 leida. EKRE fraktsiooni kuuluv parlamendiliige ning ajaloolane Jaak Valge usub vastupidi, rahvahääletuse tervendavasse mõjusse.

Praeguse abielureferendumi osas märkis Valge, et tegemist on omamoodi kompromissiga, kus ühel kaalukausil võis olla ka kooseluseaduse kehtivus. Samale viitas hiljutises intervjuus ka hiljutine haridusminister Mailis Reps, kes märkis, et referendumi asemel võinuks tulla ka päris tõsised vähemuste piirangud. Jaak Valge möönis võimalust, et laual oli kooseluseaduse tühistamine, ehkki märkis, et tema seda vähemuste õiguste ahistamiseks ei peaks.

„Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas toimunud tervelt seitse abieluteemalist referendumit,” toob ta välja, et Eesti pole mingi uunikum. „Mõned ühe tulemusega, teised teisega, aga teema on igal pool õhus.”

Pärast Teist maailmasõda heitsid kaks Briti peaministrit, Winston Churchill ja Clement Attlee referendumitele kui sellistele ette, et tegemist on põhimõtteliselt diktaatorite tööriistaga. Valge tõrjub paralleeli tänapäeva Eestiga öeldes, et ei saa võrrelda rahvahääletuse korraldamist diktatuuri tingimustes ja demokraatias.

„Ma tõesti ei tea maailmas ühtegi riiki, kus referendumiga oleks mindud üle demokraatialt diktatuurile,” sõnas ta.

Valge toob näiteks ka Eestis 30-ndatel läbiviidud referendumeid, kus olid väga rängad poliitilised vastasseisud ning raske majanduslik olukord. „Kui mõelda, et see referendumi kampaania suunas kõik legaalsele rajale, siis võib väita, et referendumid mitte ei lõhestanud, vaid ühendasid ja võib-olla isegi välistasid kodusõja ohu.”

Mis puutub praegu võib-olla ees ootavasse referendumisse, siis Valge ei nõustu väitega, justkui oleks tegemist üksnes küsitlusega, kas praegust olukorda kinnistada. „Kui inimesed selle kinnistamisega ei nõustu, saab ka suunda muuta.” Valge hinnangul poleks probleemi, kui kasvõi iga kolme aasta tagant samu küsimusi uuesti küsitaks.

Saatejuhi tähelepaneku peale, et rahvale antakse nii ju vaid ette mustvalgeid küsimusi, kus pole erinevalt esindusdemokraatiast vastata, et „jah, aga...” leiab Valge, et eks siis olegi loogiline, et küsimuse püstitab valitsuskoalitsioon. „Kui lähtuda praktikas, on ka riigikogus kompromissid haruharvad. Ning see ei tähenda, et ei saa pärast rahvahääletuse tulemust kompromissi välja pakkuda.”

Kuula Krister Parise Delfi erisaadet siit!