Tänase saate ajendiks sai riigikogule esitatud välismaalaste seaduse eelnõu, millest mõned punktid võtavad õhku ahmima.

Kas teate ka, et eelnõu sisuliselt pole mingit normaalset kooskõlasturingi, avalikust diskussioonist rääkimata? Millist probleemi ta tõttab lahendama?

Nii leiab eelnõu seletuskiri siseminister Mart Helme poolt, et „pereelu saab välismaalane elada oma päritoluriigis” ning elamisluba saab välismaalase abikaasa üldse taotleda alles kahe aasta pärast. Ehk on selle taga mure tagauste kasutamise pärast sisserändeks?

Lauri Hussar parlamendivälisest erakonnast Eesti 200 nentis Krister Parisele antud intervjuus, et tegelikult puuduvad igasugused analüüsid, kui suur on praegu rändesurve ning kui palju seniseid võimalusi kuritarvitatakse.

„See seadus on lihtsalt osa laiemast trendist, mille nimi on kinnikeeramine,” märkis Hussar. Kõik käib samm sammu haaval, ka rahvastikuminister Riina Solmani nimeseaduseelnõu, mis peaks käima kurjategijate kohta, võtab sihikule n-ö korralike inimeste vabadused.

„Kui ma laenan populaarset väljendit, oli meeleolu koalitsiooni ametissastumise järel ikka nagu morispidu,” sõnas Hussar. „Küsimus, millises Eestis me ärkame, on aktuaalsem kui kunagi varem. Eestit ei anta ära suurte ampsudena, Eesti antakse ära väga väikeste tükkidena. Iga vabaduse äraandmine, iga inimväärikust puudutava tükikese äraandmine lõpuks sööb ära meie Eesti.”

Saates kuuleme:

kas Eesti digiedulugu on veel võimalik päästa?

kui tõsised üldse on Eesti teadlikud kõrvalejäämised rahvusvahelistest ühisalgatustest?

kui murelikult peaksid EKRE-sugused alt-right parteid vaatama presidendivalimisi USA-s?

miks on nominaalselt eesti keelt kaitsvad erakonnad hüljanud vene koolilaste integreerimise?

kuidas nad endale ratsionaalselt selgitavad, mis õigustab Eestile tekitatud maine- ja majanduskahju?

ning – kui nad siis võimust kõrvale jätta – kas on Eestis oodata tänavarahutusi?

Kuula Krister Parise intervjuust Lauri Hussariga pikemalt!