Äsja vastuvõetud hädaolukorra seaduse muudatuste kobareelnõu on pälvinud väga palju kriitikat. Eesti Päevalehes kirjutas riigikohtu esimees Uno Lõhmus koguni, et Eesti põhiseaduslik kord väriseb.

Ei saa olla, et täitevvõim saab mingeid reegleid kehtestada, raiub vandeadvokaat Leon Glikman, kelle hinnangul on see Eestis vana tava. Eesti riik ei kaitse ka tavaolukorras inimesi võimu omavoli eest, eirab Euroopa inimõiguste kohtu lahendeid, aga praegu jätavad seadused sisse nii suuri auke, mis võivad muuta tavainimese üldse kaitsetuks.

Kui tõsisesse kriisi on meie demokraatia jõudnud?

Mida arvata ülisuure võimutäiuse delegeerimisest terviseametile? Kes enam kontrollib reeglite seadjaid?

Kuidas suhtuda kriisiaja seadusloomesse üldse? Olulised eelnõud võetakse vastu tohutu ajasurve all ning kobarpakettidena.

Ning olukorras, kus seadusi näidakse kirjutatavat nimme nõnda, et inimene ei saa isegi aru, millal ta mõne paragrahvi vastu läheb – kuidas end üldse kaitsta, küsib Krister Paris.

Vihje – ära politseinikule vastu hakka, vastab Glikman. Aga kangelasi, kes kohtus lõpuni lähevad, on vaja.

Kuula – ja hakka muretsema.