Pikad järjekorrad patsientidest, kes saavad haiglas voodikoha alles siis, kui keegi eest ära sureb. Ning tõenäoliselt surebki.

Just niisugused pildid avanevad Rumeenias, mis „võistleb“ ühes naabermaa Bulgaaria ning Eestiga praegu Euroopa Liidu nakatumisnäitajate esikolmikus. Aga koroonapatsientide suremus on seal Eestist tervelt neli korda kõrgem. Valitsus palub Euroopa Liidult ja naabritelt erakorralist abi.

Aga ise pole nakatumiste vältimiseks suudetud ära teha – ütleme siis otse – peaaegu midagi. Rumeenias on vaktsineeritud umbes 30% elanikkonnast ning lagi näib olevat käes. Bulgaarias on vastav näitaja 20% ringis…

Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel kirjeldab, et piirangud on samas Eesti omadest märksa karmimad. Nii näiteks lisandub esmaspäevast ka öine liikumiskeeld kõigile, kes on vaktsineerimata.

Aga ometi on vaktsineerimisprotsent ikkagi väiksem kui näiteks isegi Venemaal. Mis sest, et vaktsiinid olid vabalt kättesaadavad enne kui Eestis.

„Eks see on usu küsimus,“ hindab Kressel. „Kas sa usud, mida valitsus räägib või mitte. Rumeenlased on poliitilise klassi suhtes väga kriitilised. Nad ei usu, et tegeletakse riigi valitsemise, vaid omavaheliste intriigide ja kemplemisega.“

Küll aga pääses viimastel valimistel 9 protsendiga parlamenti erakond, mis seisis vaktsineerimisele vastu. „Lisaks on probleem selles, et ka siinsed arstid ei soovita vaktsineerida,“ toob Kressel üldisest hoiakust näite.

Ja ometi on Rumeenia suhtumine veel tõsisem Bulgaaria omast. „Kui võrdlen näiteks maskikandmist Bukarestis või Sofias, siis seal ei peeta seda vajadust peaaegu millekski,“ kirjeldab ta hiljutisi muljeid naaberriigist.

Saates veel

Milline on üldse valmisolek reegleid järgida?

Kui suurt rolli mängib seal desinformatsioon Venemaalt?

Mida Rumeenial naabermaadelt üldse loota on?

Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!