„Eesti annaks Ukrainale rakette ja suurtükke, mille puhul on ratsionaalselt ette nähtav, et nende ohvriks langevad Donbassi elanikud,“ kirjutas ta enne aasta lõppu oma Facebooki postituses, mis leidis tsiteerimist ka kremlimeelses meedias. „See on otseses vastuolus Minski lepetega, mis nõuab konflikti mittesõjalist lahendust. Teiseks, kõigile on selge, et neid relvi plaanitakse võimalusel kasutada venelaste tapmiseks.“

Loone selgitas „Erisaatele“, et Javelini laskemoona või haubitsate saatmine rõhutaks justkui vajadust konflikti sõjaliselt lahendada, mis ei ole Minski lepetega kooskõlas.

Parlamendiliige leiab, et Vene väed on olnud Ukraina piiril juba päris kaua aega ning ta ei näe, et oht oleks kuidagi oluliselt suurenenud.

„Siis, kui Ukraina lõpetas ära Krimmi veega varustamise, oli mul küll tõsine mure, et Venemaalt võib oodata tugevamaid samme,“ tõi ta näite võimalikust reaalsest casus bellist.

Loone sõnul on Putin otsinud kogu aeg läänega kokkulepet ning see pole tal õnnestunud. Niisuguses olukorras manitseb ta, et Eesti ei valaks õli tulle. Pigem võiksime toetada win-win olukordi nagu üldisem gaasilepe ühes Nord Stream 2 käikulaskmisega.

Tema hinnangul ei tasu seejuures karta uut Müncheni lepet: „Kus on need Ühendriikide huvid, mis lähevad meie või Ukraina huvidega vastuollu? Sama gaasilepe tingimustel, et midagi ei muutu, ju ei läheks. Biden pole kindlasti selline president, kes vilistaks oma liitlaste peale isegi siis, kui nood püüavad käituda ebamõistlikult.

Saates veel:

Kui legitiimseks pidada Putini julgeolekuhuve ning garantiide nõudmist?

Venemaal on siiski intensiivistunud järsult siseriiklik läänevastase propaganda. Mis hetkel oleme olukorras, kus ka vaimset mobilisatsiooni ei saa enam tagasi kutsud?

Millise eeskuju annavad Venemaale viimased arengud Kasahstanis, kus Moskva on juba kohalike võimude palve peale sõjaliselt sekkunud?

Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!