Valitsusest koroonakriisis tulevad sõnumid ujuvad ajas, laveerides valijate, huvigruppide ja viiruse surve vahel. Kas on aga valitsus kordagi mõista andnud, mis on nende tegelik eesmärk?

Endine töö- ja terviseminister Riina Sikkut (SDE) kirjeldab, et kui valitsus räägib tasakaalust piirangute ja avatuse vahel, siis kumbki pole ju siht omaette, vaid vahendid millekski. Aga milleks?

„Nüüd oleme kuulnud, et eesmärk on haiglate ülekoormuse vältimine. Tegelikult pole ju kellelgi midagi selle vastu. Me ei taha ju, et haiglad üle koormataks. Kõik tundub õige, aga kui tegelik eesmärk on haiglate ülekoormuse vältimine, peaksime selle eesmärgi täitmisse suunama ka oma ressursid,“ toob ta näite. „Suurendama haiglate voodikohtade arvu, koolitama inimesi, kes suudaksid Covid-patsientide eest hoolitseda. Kuid selle asemel on suunatud tegelik poliitika kontaktide vähendamisele.“

Sikkut rõhutab, et selge eesmärk pole midagi triviaalset. Näiteks sama kontaktide vähendamine võiks olla suunaks küll, kuid siis peaksid kehtima ühesugused reeglid kõigile, mitte nii, et kõvema häälega hüüdjad (või muidu parteide lemmikud) erandeid saavad.

„Plaan peab olema selles mõttes umbmäärane, et ei ole vahet, millist inimest, töökollektiivi või sektorit nad puudutavad,“ selgitab ta. „Kui ikkagi leitakse, et on kontaktide vältimiseks mõistlik midagi sulgeda, siis tuleb seda teha.“

Endine minister leiab ka, et praeguses olukorras tuleks olla hüvitiste maksmisel märksa paindlikum ning mitte seadma täiuslikku kontrolli inimesest kõrgemale.

Saates veel:

Kas EKRE kaasamine eelmisse valitsusse aitas tegelikult hädavajalikku usaldust tõsta?

Miks mitte jagada USA kombel inimestele lihtsalt raha kätte, et tuge saaksid ka need, kes langevad muidu süsteemi pragude vahele.

Keda edaspidi, kui vaktsiine juba rohkem, üldse tööle lubada?

Millal õnnestub juba perega normaalne puhkusereis ette võtta?